Seekordses ETV saates «Sind otsides» jätkus dramaatiliselt pooleli jäänud Mariuse lugu. 1987. aastal jäi väike, aga üliandekas gruusia poiss Marius segastel asjaoludel üksi Eestisse ja kasvas siin üles. Kuna 1990. aastate algus polnud Eesti peredele kõige kergem ja Marius polnud kõige kergem laps, saadeti teda ühest perest teisse, kuni ta lõpuks tänavale sattus. Karmist eluvõitlusest jutustavad ka Mariuse armid.
Vaatamata muredele ei unustanud noormees aga kunagi kooli ja õppimist. Ema Tiina perre sattus Marius 1994. aastal. «Loomulikult ei olnud ka Marius paipoiss, aga tegelikult oli ta hingelt südamlik ja intelligentne noormees,» rääkis Tiina.
Nüüd, 35-aastasena tahab ta lõpuks teada, kes ta tegelikult on ja mis tookord õieti juhtus ning nendele küsimustele võib vastuseid anda vaid Mariuse ema.
«Alles 18-aastaselt sain teada, kes on minu õige isa. Meie kohtumine oli nagu filmis,» rääkis Marius. «Oma ema ei ole ma kunagi näinud. Ma ei tea, miks ta mu ära andis. Nüüd tahaksin teda näha. Ma ei teeks talle etteheiteid, tahaksin vaid kohtuda. Kas või korraks,» sõnas ta.
Esimene katse Mariuse lapsepõlvekodust Bathumist ema Ljudmilat leida ei kandnud vilja. Eesti aukonsuli abiga leiti aga Ljudimila ülikoolikaaslane, kes mäletas Ljudmilat väga hästi: «Ta oli hea tüdruk, ilma halbade külgedeta. Võibolla liiga tark oma aja kohta.» Ema olevat Mariust väga igatsenud ja palju nutnud.
Selgus, et Ljudat enam Bhatumis pole, kuid kuhu ja miks ta läks, oli teadmata. Saatetiim otsustas Bhatumisse jääda ning edasi otsida.
Pingutused kandsid vilja ning lõpuks jõuti Natani, kes nimetas end Ljudmila väga lähedaseks sõbrannaks, keda peab peaaegu emaks.
«Tean, et ta tahtis Mariust väga näha, aga ma ei tea, mis sellest sai…» rääkis Nata. Selgus, et Ljuda elab juba 14 aastat New Yorgis. Nata uskus, et vigu on võimalik parandada: «Ljuda ei saaks kunagi õnnelikuks ega tahaks surra Mariusega kohtumata.»
Mariusel kõhklusi ei tekkinud ja soovis ema üles otsida, kuigi talle tuli suure üllatusena, et ema on abiellunud ja Ameerikasse kolinud.
Natalt saadud aadressi abil selgus, et Ljudmila elab New Yorgi linnaosas nimega Queens. Selgus ka üllatavaid fakte Ljudmila kohta – ta on Eestis sündinud ning on mehe tõttu juudiusku. Praegu töötab ta vanainimeste päevakeskuses, kuid illusioonid Ameerika unelmast on haihtunud. Naise seletused, kuidas poeg Eestisse jäi, suurt selgust loosse ei toonud.
Ljuda oli aga kohe valmis Mariusega kohtuma: «Loomulikult. Ta on ju minu poeg!» Üle kahekümne aasta pojaga kohtudes pühkis naine pisaraid ja palus: «Unustame selle, mis oli.»