Ülekaal, suitsetamine ja alkoholism on riskifaktorid, mis mõjutavad eluiga. Sotsiaalne isoleeritus on aga kaks korda ohtlikum kui ülekaal ning võib enneaegse surma riski suurendada 50% võrra. Seda näitab USA-s läbiviidud uurimus, vahendab Aftonbladet.
Perekonnal, sõpradel, naabritel ja kolleegidel on meie elus tähtis roll, sest nad aitavad meil hea tervise juures püsida ning elada kaua ja täisväärtuslikult. Ameerika teadlased analüüsisid 300 000-t inimest hõlmavat 148-t uurimustööd, mis kõik käsitlesid sama probleemi – kuidas mõjutab üksindus meie tervist. Tulemused avaldati PLOS Medicine juulikuu numbris.
Selgus, et sotsiaalne isoleeritus on tervisele sama kahjulik kui alkoholism või 15 suitsu päevas. See on isegi kahjulikum kui mitte treenimine ja kaks korda kahjulikum kui ülekaal. Teadlased tulid järeldusele, et puudulik sotsiaalne elu tuleks lisada tegurite hulka, mis võib viia enneaegse surmani.
“Üksindus mõjutab paljut, näiteks meie hingelist seisundit. Inimene muutub kurvaks ja satub depressiooni, see mõjutab meie käitumist igas mõttes ning mõjud on ka füsioloogilist laadi nagu näiteks vererõhu tõus,” ütleb meditsiinilise sotsioloogia professor Denny Vågerö Rootsi SVt uudistesaatele Rapport.
“Sõbrad ja perekond saavad ulatada abistava käe või aidata elumõtet leida. Just sellise toe puudumine muudab üksinduse meile ohtlikuks,” ütleb doktor Julianne Holt-Lunstad Utah Ülikoolist, kes juhtis kogu uurimustöö läbiviimist. “Kui inimene kuulub teatud gruppi ja tunneb vastutust teiste inimeste ees, tekitab see tunde, et elul on eesmärk ning see omakorda viib selleni, et inimene saab paremini iseendaga hakkama,” ütleb ta, kirjutab Mail Online.
Uurimustöö baseerub 300 000 inimese sotsiaalse võrgustiku analüüsimisel keskmiselt seitsme ja poole aasta jooksul. Inimlike suhete positiivne effekt ei sõltunud vanusest, soost ega tervisest üldisemas mõttes. Doktor Timothy Smith ütleb portaalile Mail Online, et tihti võtab inimene suhteid kui midagi iseenesestmõistetavat ning et me oleme nagu kalad, kes ei mõtle vee peale, milles nad ujuvad. Ta peab silmas seda, et regulaarne kontakt teiste inimestega ei aita meil end vaid psüühiliselt hästi tunda, vaid see mõjutab otseselt ka meie füüsilist tervist.
Arvesse võeti suhted kõigi inimestega, kellega läviti, olenemata sellest, kas suhe oli hea või halb. Sellest võib omakorda järeldada, et positiivsete suhete mõju on veelgi tugevam.
Varasem ameerika uurimus on näidanud seda, et inimestel, kes pole kunagi abielus olnud, on suurem risk enneaegselt surra kui neil, kes abiellusid, kuid hiljem lahutasid. Eelmisel aastal ilmunud uurimus näitas aga, et naistele mõjub halb abielu rängemalt kui meestele. See suurendas neil riski südame-veresoonkonna haigustesse haigestuda.