OHMYGOSSIP – Need, kes peavalude käes kannatavad teavad, et alati ei aita valuvaigisti ning pidev peavalu võib rikkuda suhted, töövõime ning tekitada palju muid ebameeldivusi. Neuroloogi sõnul on peavalu põhjuseid tegelikult väga mitmeid. Kui tavainimene teab enamasti vaid migreeni* ning naiste puhul peetakse seda vahel ka hormonaalsete muutustega seoses olevaks, siis on ka neid, kes tulevad arsti jutule, arvates, et neid kimbutab ajukasvaja. Siinkohal ütleb dr Toomsoo kõigi peavalu käes vaevlejate lohutuseks, et tema ei ole ühegi kaebleja puhul seda diagnoosi panema pidanud. Pigem peituvad peavalu põhjused mujal.
Ida-Tallinna Keskhaigla peavalukabinetis patsiente vastu võttev dr Toomas Toomsoo räägib, et arst saab tema juurde tulevat patsienti aidata parimal moel vaid siis, kui inimene tema peas võimutsevat valu kirjeldada suudab. Seepärast algab patsiendi abistamine ennekõike vestlusest, valu olemust kirjeldavate suunavate ja selgitavate küsimustike täitmisest ning nende analüüsimisest, vajalike protseduuride läbiviimisest. Alles seejärel saab asuda inimesele sobivat ravi soovitama.
Valuga ei pea leppima
Kindlasti ei ole peavalu kunagi tühine, lihtsalt mööduv nähtus. Samas ei pea sellega ka leppima. Need, kes selle murega arstile pöörduvad, on tihti kannatanud elurütmi ja tegevusi piiravate valusööstude käes juba pikemat aega. Patsientide sekka on viimastel aastatel lisandunud lisaks naistele hulgi mehi. Valu ei vali nimest ning häda ei anna häbeneda — kindlasti ei saa peavalu pidada ka vanemate inimeste puhul paratamatuseks.
Kuid tagasi küsimustike juurde. Valu diagnoosimiseks ei piisa vaid sellest, kui patsient sõnab, et ta pea valutab. Selleks, et selgeks teha, millest võib valu tingitud olla, milline on inimese elustiil ning kui kaua ja kui tugeva peavalu käes ta on vaevelnud, on arstil tarvis teada täpsemalt inimese igapäevaelu ja valust tingitud piirangute kohta. Just patsiendiga vesteldes, temalt tagasisidet saades on võimalik teha järeldusi valu olemuse ja põhjuste kohta.
Neuroloogi sõnul jagunevad peavalud primaarseteks ja sekundaarseteks. Sekundaarse peavaluga on tegu siis, kui patsient kogeb tema jaoks uut peavalu tüüpi, mis on ajutiselt seotud mõne teise tervisehäirega, mille kohta on teada, et see võib põhjustada peavalu. Primaarse peavalu diagnoos eeldab alati mõne teise põhjuse välistamist. Primaarne peavalu ei ole tingitud närvisüsteemi kahjustusest ning selle eristamine erineb ainuüksi patsiendi kaebuste ja nende olemuse analüüsimisel. Tänapäevaste aparaatide ning uurimismeetodite kasutamine esmase diagnoosimise käigus ei ole alati vajalik, kuid see võib osutuda teinekord peavalude eristamisel otstarbekaks.
Kõige enam on patsientidel erinevatest infektsioonidest — näiteks põskkoopapõletik — tingitud peavalusid. Ka silmapatoloogiate või puukentsefaliidist tingitud peavalud pole haruldus. Samuti võib olenevalt elustiilist kimbutada patsienti pingepeavalu, mis teatud olukordades võimendub ning põhjustab probleeme. Kindlasti ei tasu peavalude tekkimisel karta kohe kõige hullemat ehk ajukasvajat — see avastatakse reeglina hoopis muude analüüside käigus ning ootamatult.
Vahel tuleb naispatsiente suunata hoopis günekoloogile, sest just hormonaalsed muutused ning nendest tingitud vaevused võivad põhjustada igakuiseid peavalusid. Õige raviga on sellisest peavalust võimalik pääseda õige pea.
Migreeni näol on tegu ühe levinuma peavaluga, mille puhul on rohkem või vähem inimese elurütm häiritud pikema haigushoo ajaks. Migreenihoog võib kesta mitu päeva, mille jooksul inimene tajub vähemalt üht alljärgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel inimestel avaldub ilmne seos bioloogiliste ning sotsiaalsete tsüklite vahel — siit sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne migreen, pingelanguse migreen, nädalalõpumigreen. Lisaks peavalule võivad ilmneda meeleolukõikumised eufooriast depressioonini, liigsöömine, unetus või liigunisus.
Magneesiumipuudus organismis võib olla üks peavalude tekitaja. Eestis müüb 100% naturaalseid magneesiumpreparaate Elisheva & Shoshana (elishevashoshana.com). Magneesiumi on saadaval nii vannihelveste, kehaõli kui peaspreina. Magneesiumkloriid (MgCl₂) võib aidata leevendada järgmisi vaevusi: depressioon, ärevus, väsimus, peavalu, astma, lihsaspinged, liigesvalud, unehäired, krambid, soolehaigused, detoksifikatsioon, ülekaal, magneesiumipuudulikkus. Magneesiumkloriid on oluline mürgiste ainete ja raskemetallide elimineerija ning organismi mineraalide tasakaalu taastaja, reguleerib kolesterooli tootmist ning on hea vererõhu normaliseerija. (Foto: Sigrid Tamme)
Valu põhjus leidub meis eneses
Kindlasti on lisaks ravimite abil saadavale leevendusele suure tähtsusega see, millest konkreetsel inimesel peavalu ikkagi tekib ning kuidas ja kas seda ehk kuidagi oma elurütmi muutes leevendada saaks.
Vaimne ja emotsionaalne stress nii meis endis kui meid ümbritsevas keskkonnas ning sellest tingitud organismi kurnatus ja häiritud vastupanuvõime on peavalude tekkeks soodus pinnas. Parim viis peavalude vältimiseks on vältida stressiolukordi ning püüda lõõgastuda. Inimene ei peagi suutma kõike, endale tuleb anda võimalus puhata ja vahel ka tunnistada lüüasaamist. See, kuidas püüame maailmale näidata, kui tugevad oleme, ei ole lahendus — ühel hetkel hakkab organism märku andma, et kõik ei ole kõige paremas korras.
Kõige paremini aitavad erinevad lõõgastumistehnikad, murede kirjapanek, aktiivne liikumine ja sport, mõni tore harrastus-hobi ning loomulikult tuleb jälgida seda, mida suhu pistame. Toit määrab paljuski selle, kes oleme ja kuidas end tunneme. Peavalude tekkides tuleks välistada allergiate olemasolu — vahel võib olla peavalust vabanemise lahenduseks just nimelt mõne allergilise toidu eemaldamine menüüst. Selliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks piim, nisu, šokolaad, muna, riis, kala, pähklid, erinevad puu- ja juurviljad, alkohol, kohv jne. Vältida tuleks pikemaajalist valuvaigistite tarbimist — vahel võivad ka need mõjuda vastupidiselt ning selle asemel, et peavalu maandada, seda hoopis võimendada.
Kindlasti võiks peavalude ilmnedes lasta end kontrollida perearstil ning uurida, kas ehk organismis pole vajaka magneesiumi, liitiumi ja/või elutähtsaid rasvhappeid — vahel võib just lisaannuste manustamine leevendada migreenisümptomeid. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku toitumist, kuid vahel võib neist abi olla.
Mis aga kõige tähtsam — ärge jääge oma peavaluga üksi! Enamasti on peavalule ravi olemas ning elu ilma peavaluta on kordi nauditavam kui sellega lihtsalt leppides.
_______________________________
* Migreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus. Eristatakse tavalist ja klassikalist migreeni (auraga migreen). Klassikalise migreeni tunnuseks on eelnähud: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. Samuti võivad klassikalise migreenile eelneda ühe kehapoole tundlikkusehäire ja jõuetus (hemipleegiline migreen) või afaasia ehk kõnehalvatus. Vertebrobasilaarmigreeni puhul võivad kaasneda teadvuse hämardumine, diploopia ehk topeltnägemine ja tasakaaluhäired.
Avafoto on illustreeriv (Pexels/Charry Jin)
Allikas: itk.ee