OHMYGOSSIP – Järjekordsel kuumal ja päikeselisel veebruarikuu päeval Miamis ennast basseini ääres praadides, kutsus sõbranna mind kontserdile. Tegemist oli räppar TI esinemisega hüvastijätu tuuri raames, mille ta korraldas eelmisel aastal enne illegaalse relvaomamise pärast vangiminekut.
TI kuulsamad laulud on “Live Your Life” koos Rhiannaga, mida nad ka 2008. aasta MTV Muusikaauhindade jagamise tseremoonial esitasid, “Swagga Like Us” koos Kanye Westi ja Jay-Z-ga ning minu vaieldamatu lemmik “Whatever You Like”. Külalisesinejateks olid kutsutud Busta Rhymes ja esialgse plaani kohaselt Rihanna, kes aga õnnetu intsidendi pärast Chris Browniga tühistas oma etteaste ning tema asemel oli kohal hoopis Keri Hilson.
Eriliseks tegi kutse see, et mu sõbratari poiss-sõber on muusikaprodutsent, kelle hoolealune Charlie Hustle oli TI kontserdi soojendajaks ja seega olid meil VIP-kutsed lava taha ning Miamist Tampasse, kus kontsert toimus, lendasime 6-kohalise jetiga.
Olin esimest korda eralennuki pardal ja seega väga elevil. Pildistasime lennumasinat iga külje pealt nii seest kui väljast ja poseerisime isegi piloodiga.
Kohale jõudes ootas meid ees limusiin, mis viis restorani õhtusöögile ja peale seda edasi St Pete Times foorumile, kus toimus kontsert. See staadion mahutab kuni 20 000 inimest ja kuigi saal ei olnud välja müüdud, oli rahvast tohutult.
Lava taga (õigemini kõrval) nautisid peale meie kontserti veel mõned esinejate sõbrad, produtsendid või managerid. TI’l oli kaasas eriti suur saatkond, mis koosnes umbes kahekümnest inimeset, enamus mehi ja mõned naised, kes koos temaga lavale ronisid ja seal ringi jalutasid, mõned nendest jõid laval otse pudelist šampanjat, teised viskasid niisama näppu.
Busta Rhymes jättis endast eriti ülbe mulje, enne tema etteastet tuli kari turvamehi, keda näiteks TI etteaste ajal oli poole vähem ja käskis meil kuni räppari tulekuni eemalduda.
Pärast esinemist seisis Busta veel mõnda lava taga, käed rinnul risti (ja nina püsti), kõrval turvamehed ja kuulas teisi muusikuid. Tahtsime sõbrannaga temaga koos pilti teha, lähenesin talle küsivalt fotoaparaadiga, mille peale tüüp ainult vaevumärgatavalt pead raputas ja turvamees ütles: “No, sorry,” (“kahjuks ei”).
Olin üpris šokeeritud ja tundsin, et minu uhkust oli riivatud, kuna enne mind lasi ta enda kõrval poseerida mitmel tumedanahalisel kutil. Kui oma sõbranna poiss-sõbralt küsisin, et milles asi ja miks Busta nii ülbe on, vastas ta, et Busta Rhymesile ei meeldi valged tüdrukud.
Rääkigem rassismist!
Selline käitumine on eriti üllatav inimese poolt, kelle sissetulek ja edu sõltub fännidest, aga kuna ta on oma varanduse juba kokku ajanud, siis nähtavasti arvab, et võib endale ülbitsemist lubada. Ja see, et mina ja mu sõbrad otsustasime pärast seda intsidenti, et ei osta enam kunagi Busta Rhymesi loomingut, ei lähe talle tõenäoliselt korda.
TI, vastupidi jättis endast väga meeldiva mulje, kuna nähes, et ma teda lava ääres pildistan, keeras ennast minu poole ja poseeris mulle!
Kahjuks ei õnnestunud TI’ga koos pildile saada, kuna turvamehed soovitasid meil enne kontserdi lõppu, TI viimase loo ajal lahkuda, et vältida liiklusummikuid, mis kogu rahvamassi ühel ajal liikuma hakkamisel tekivad.