Lauri Pedaja ja mängufilmi “Ohver” võtetel kohtunud Margret Järv tähistavad peagi oma esimest tutvumisaastat. Selle aja jooksul on noored üksteist hästi tundma õppinud ning teavad täpselt, millised on peamised tüliallikad.
“Margretis on kuuma moldova verd, aga samas on ta kõige rahumeelsem inimene maailmas. Aga mina olen selline, kellel katus kohe ära sõidab.
See ei iseloomusta küll nüüd seda, aga mille üle me tülitseme või mossitame, selline süütu näide ehk… Ma lähen võttele, Margret küsib: kaua sul läheb? Seitsme-kaheksani. Aga asjad võtetel ei jookse. Ergo Kuld, režissöör, on piisavalt kõva mees, et ta enne ei jäta, kui saab kätte selle, mida vaja. Juhtub, et on viieminutiline stseen, vahepeal seal mingid suured plaanid, detailid — aga jukerdad poolteist tundi. Ja siis ongi — Margret helistab: kas sa hakkad juba tulema? Mina siis, et kuule, sorri, oleme graafikust maas… Siis on selline mossitamise värk, et musi, palun saa aru, ma ei saa midagi teha,” tunnistab Lauri ajakirjas Kroonika.
Lisaks ütleb ta, et õnneks on enamus tülisid siiski tema kasuks lahenenud.