Mida ma teeksin, kui oleksin Sina ehk “Elu läbi Õhtulehe reporter Mari-Leen Albersi silmade” on Gossip.ee-s uus rubriik, kus kirjutan, mida teeksin teie olukorras. Üllataval kombel laekus päris palju kommentaare, mis vastukaja ootavad. (PS! Lugejate küsimused on muutmata kujul) 26. juuni õhtuni saab TAAS KÜSIMUSI ESITADA!

K kirjutas: “Olen abielus 30 aastane naine. Mul on väga hea mees. Tean, et teist sellist oleks raske leida. Meie elu on peaaegu ideaalne, aga viimasel ajal on mul tugevad tunded oma parima sõbra vastu. Ma tunnen teda igiammusest ajast ning oleme koos läbi käinud paksust ja vedelast. Ta on mulle toeks olnud ning vastupidi. Ja nüüd siis ootamatult need tunded… Mida sina teeksid? Mina olen siiani oma tundeid maha surunud ja enda teada hoidnud.”
Kui oleksin abielus, siis suruksin ilmselt samuti tunded maha ja püüaks pigem oma abikaasaga mingeid huvitavaid asju ette võtta – minge alasti ujuma, kahekesi õhtul kasvõi enda tänavale jalutama, võtke aega teineteise jaoks – lihtsalt pange paika, et vot teisipäeval kell 18-20 on meie aeg ja nautige teineteist – rääkige ja seksige. Arvan, et su tunded abikaasa vastu on täiesti olemas, kuid neile on tolm peale tulnud, pühkige tolm koos ära!

Frosty kirjutas: “Minu lugu on järgmine: Armusin poole aasta eest endavanusesse kutti – lugu iseenesest väga ilus. Koos oleme täpselt jõulupühadest. Tema iseloomuomadused on suureks plussiks – mina olen keevavereline, tema on vesi, mis tule kustutab ehk siis see rahulikum pool. Üldiselt on ta tähelepanelik ja hooliv, aga see ei lähe iial imalaks kätte, sest me ei näe mitte iga päev, vaid vahel isegi kord nädala-kahe peale. Kummalgi on pidevalt kiire. Ehk hoiab see kirge, sest iga kohtumine on jälle vaimustav. Seks on suurepärane, sellest ei saa ka üle ega ümber. Aga meie lahkarvamus tuleb sellest, et mina lõpetan edukalt gümnaasiumi, ent tema – ehkki samuti 19aastane – ei ole jõudnud kaugemale kutsekeskkooli 1. kursusest! Muidu intelligentne, laia silmaringiga ja huvidega inimene (vastasel juhul poleks talle kopikatki tähelepanu pööranud). OK, ühe aasta jäi ta koolis tervislikel põhjustel klassi kordama, teine aasta jooksis liiva, sest 10. klassis tundis ta, et gümnaasium pole talle, sest ta tahab iseseisvalt elada ja tööl käia. Nüüd rügabki ainult tööd teha, pole aega ei õpinguteks ega minuga suhtlemiseks. Vanemad elavad tal välismaal, nende abi ta ei taha, et makse maksta ja süüa. Mina heidan talle ette seda, et kuidas ta ei mõista, et praegu on aeg õppida ja haridus saada – see on esmatähtis! Töötama ei pea nii, et sellesse upud. Ehkki armastan teda väga, võib sellest saada takistus, et mina sügisest ülikooli lähen, tema aga tehnikumi 1. kursust kordab. Küsin talt ikka, et kas tema elu eesmärk ongi jääda tellingute ladujaks või siiski midagi enamat saavutada?! Ei, küll tema õpib ja kõike saavutab… no millal? 30selt väljub kõrgkoolist? Kahju, et taoline erimeelsus muidu kena suhet varjutab. Aga ma tean, et ühel hetkel saab sellest komistuskivi. Kas Sind häiriks selline olukord, kui minu nahas oleksid?“
Olen enam kui kindel, et selline asi mind ei häiriks. Kui ta saab praegu teha tööd, millest ta suudab ära elada, siis ma ei leia, et ta peaks veel pingutama ja kooli minema. Kooli saab minna igas vanuses. Ka mina ei ole praegu ülikooli läinud pärast keskkooli lõppu. Jõuan sinna minna siis, kui mul on piisavalt raha, et ära majandada nii enda elu kui kõrge õppemaks. Kas sinu jaoks on oluline see, milline mees ta sinuga on – kirjeldasid kirge teie suhtes, head seksi, et ta on hooliv ja tähelepanelik – või see, kui mitu klassi haridust tal on? Arvad, et kõrgharidus teeks ta hoolivamaks või tähelepanelikumaks? Loomulikult, leian ka mina, et haridus on tähtis, kuid see ei ole suhtes kõige tähtsam. Täpselt nagu ei ole tähtis sugu, nahavärv või mis iganes, kui sa temast hoolid, temaga olla tahad ja võib-olla isegi armastad.

Üks ema kirjutas: “Minu tütar (17) tahab koos sõbrannaga juulis häälega euroopasse hääletama minna, ütleb et nad ööbivad ühe sõbranna tuttava juures lõuna-prantsusmaal ja seni motellides. mida peaksin tegema? olen täiesti 100% vastu aga tean, et ta läheb nagunii. Ma ei saa ju ähvardada, et siis tagasi koju ei tule või et otsigu oma elamine, sest tean, et nagunii laseksin ta sisse ja talle ei läheks see ütlus korda ka midagi. Kas peaksin andma võimalikult palju raha kaasa, et ta turvaliselt ööbida saaks ? Samas pole seda raha nii palju anda ka ja siiani antud raha kasutatakse alati muudel otstarvetel. Väga mures.”
Tere, arvan, et mida rohkem muretseda, seda hullem. Olen natuke eelarvamustega ja vahel on tunne, et kui koguaeg mõelda ja muretseda, et midagi juhtub, siis juhtubki. Aga tean, emade ja naiste asi – muretseda. Lase lapsel minna, sest nagu sa ise ütled, läheks ta nagunii. Anna talle kaasa nii palju raha, kui võimalik, kuid püüa talle seletada, et ta seda Lätis kohe ära ei raiskaks, tal on vaja Prantsusmaani jõuda. Anna talle kindlasti kaasa töötav mobiiltelefon, millel on lepinguline kaart, et ta sulle endast märku saaks anda. Parem üks suur arve tasuda tema tagasi tulles, kui muretseda, huvitav kuidas tal seal läheb ja kas kõik on korras.


T kirjutas: “Tere. Olen 28-aastane naine. Mul on mees. Oleme koos juba 4 aastat aga ma pole veel laste peale mõelnud. Tunnen tegelikult ühiskonna ja lähedaste survet. Endal pole plaanis last saada enne 7-8 aastat. Mis sa arvad, millal on õige vanus laps saada?“Last on õige aeg saada siis, kui oled selleks valmis. Kui oled kindel, et suudaksid teda majanduslikult ka üksi üles kasvatada. Su mees võib leida uue naise või võib temaga midagi juhtuda (ptüi-ptüi-ptüi). Miski pole jääv.

Leena kirjutas: “Mul on tööst täielik kopp ees, kuigi alles aasta tagasi arvasin, et see ongi minu unistuste amet. Mida teha? Kas minna praegusel masu ajal lihtsalt töölt minema või on mõni muu lahendus? Tänud ette!”
Praeguses seisus, kus koristaja kohale kandideerib 400 inimest, ei soovita ma sul küll töölt lahkuda. Kui sul suvel puhkust plaanis ei ole, siis äkki õnnestub sul tööandjaga rääkida ja saaksid võtta nädala puhkust. Sel ajal hoia eemale arvutist, töökaaslastega suhtlemisest – võta aega enda jaoks – loe, peesita rannas, luba endale üks kokteil, mine jalutama… Ja usu mind, sul on nädala pärast palju parem tunne ja rohkem energiat, et tööga edasi minna.

Riin kirjutas: “Äkki on mõtekas uus mees võtta, oleme küll 2.5 aastat koos olnud, lapsi pole, aga millegist nagu eriti rääkida ka pole. Regulaarne seks on ainuke asi vist, miks koos oleme, ei viitsi iga õhtu kuskilt külapealt seksi otsida.”
Võtke vahelduseks ette midagi tavapäratut – minge jalutama, minge kinno ja ostke hunnik popcorni, mängige „Tõehetke“, kutsuge sõbrad külla. Kuigi seks on praegu ainuke, mis teid koos hoiab, siis… proovige mõnd uut poosi või kohta.

Riin kirjutas: “Minu mees vaatab õhtuti pornot (filme). See ajab mind armukadedaks. Küsin, et kas mina talle ei meeldi, et miks on vaja vaadata võõraid naisi. Kas see on normaalne, et mehed vaatavad pornot?”
See pidi olema jah normaalne, mind ajaks see ka armukadedaks. Aga min
e ja vaata koos temaga (tegelikult sa ei vaata pornot, vaid teda…) Silita teda, aja talle käsi püksi ja… Olen kindel, et ta unustab peagi helesinise ekraani ja vaatab hoopis sind.

Riin kirjutas:  “Kuidas vabaneda alkoholisõltuvusest.  Joon üle päeva 1-2 pudelit veini. Hullult meeldib. Olen rikkunud tänu sellele mitmeid töösuhteid, sest olen igasugust jama täis peaga ajanud.”
Lihtne oleks öelda, et ära joo. Aga proovi näiteks nii teha, et sa ei osta nii palju veini. Veiniraha pane tühja veinipudelisse. Osta näiteks endale üks pudel veini ja proovi sellega mööda saata nädal. Võta igal õhtul klaasike. Aga ainult klaasike. Ja kui sa nii ei suuda, siis soovitan sul arsti poole pöörduda.

Laura M kirjutas: “Olen põhimõtteliselt maakas :D, sest ma ei ela Tallinnas. Käin küll Tallinnas pidudel ja mul on palju sõbrannasid Tallinnas. Seda, et plaanin kolida Tallinna, kui kool saab läbi. Aga mul pole ei tööd ega korterit ja ilmselt vanemad annavad ka minimaalselt raha. Üks mõte oli, et proovin Tallinna Ülikooli ja siis saab ühikas elada, aga tegelikult ma tahaks kohe tööle minna ja oma korteris elada. Mõtlesin isegi, et sebiks endale Tallinnast kuti ja saaks tema juures elada. Mis sa teeks?”
Maakas oled sa ainult siis, kui sa ise seda arvad. Õhust ja armastusest ära ei ela. Samuti ei leia ma, et oleks õige kasutada mõnd meest selleks, et Tallinnas elada. Mina ei suudaks küll vastumeelselt või ilma tunneteta mõne mehega koos elada. Aga proovi kooli sisse saada ja elada alguses ühikas. Järgmisel aastal saate võib-olla sõbrannade või kursakaaslastega rahad kokku panna ja korteri üürida. Sa ei kujuta ette, kui palju on tänapäeval neid inimesi, kellel pole raha oma korteri jaoks. Inimesed üürivad sõpradega koos või elavad vanemate juures. Töö otsimine ei lähe ilmselt nii kergelt, kui ülikooli sisseastumiskatsed. Aga kes otsib, see leiab.

L.S. kirjutas: “Kui sa oleksid mina, siis ütle, mida sa teeksid, kui sul on 3-kuune laps ja su mees sebib oma töökaaslasega. Kui last ei oleks, ei näeks ma probleemi.  Isegi siis ei näeks ma nii suurt probleemi, kui mul kõvasti raha oleks, aga elan emapalgast ja saan miinimumi. Mees on see, kes maksab arved jne.  Olen ju lõksus? Või ei?“
Esiteks, kust sa tead ja kui kindel sa oled, et ta oma töökaaslasega sebib? Räägi temaga sellest, ära karju ja ütle, et jätad ta maha. Uuri asja, võib-olla on neid lihtsalt koos lõunatamas nähtud ja asi ei ole üldse tegelikult nii hull.

Albert le Kokk kirjutas: “Kuidas saadakse Õhtulehe ajakirjanikuks? Palju haridust peab olema? Kellega peab vestlema? Kui palju palka makstakse? Kas vigaselt võib kirjutada? Kas keeletoimetaja käib uudised üle? Kas Õhtuleht maksab Gossipile, et siin nii ülistatakse ja kirjutatakse Õhtulehest igal sammul? Lugesin, et tahad saada Anu Saagimiks 10-aasta pärast. Ma tahaksin ka sama kuulsaks saada. Mida peaksin ette võtma? Kas sa oled nüüd Dr. Albers autoriteet ja nõuandespets? “
1. Õhtulehe ajakirjanikuks on võimalik kandideerida.
2. Tuleb au anda, et haritus on kandideerimisel määravamaks kui haridustase.
3. Kui sind juba vestlusele kutsutakse, siis esmalt vestled enda otsese ülemusega – igal osakonnal (uudised, elu, online…) on oma juht.  Hiljem vestled ka peatoimetaja endaga.
4. Palka makstakse tööle vääriliselt.
5. Vigaselt ei või kirjutada, kuid kõigil juhtub vahel näpukaid sisse.
6. Paberlehe uudistest käib tõepoolest keeletoimetaja üle. Online’is seda luksust ei ole – et tagada kiirus, online’s keeletoimetaja puudub. Kuid meil on heatahtlikud kolleegid, kes teineteise vigadele tähelepanu pööravad. Samuti on kõige suuremateks keeletoimetajateks Eesti Vabariigis kommenteerijad.
7. Minu teada Õhtuleht Gossip.ee-le ei maksa.
8. Soovitan sul veelkord lugeda, mina vastasin küsimusele, kus ja millisena näen end 10ne aasta pärast nii: „Kuna olen alati elanud päev korraga, siis ma ei tea, kes ja milline ma olen 10-ne aasta pärast. Võib-olla olen selleks ajaks emaks saanud. Paljud mu tuttavad pakuksid, et olen kümne aasta pärast sama kuulus, kui Anu Saagim praegu.“
9. Et kuulsaks saada, peaksid sa midagi oskama, või siis tegema midagi ajuvaba – sokk meheaul mööda jalkaplatsi jooksma või läbi viima mõnd eksperimenti (Nt: 60 päevaga kuulsaks, 50 päeva seksita jne).
10. Ei, ma ei ole nüüd Dr. Albers, olen endiselt Õhtulehe reporter-toimetaja Mari-Leen Albers


call me kirjutas: “Mul on hirm, et näen välja naeruväärne ja kole. Kuigi mul on kõik sõbrannad ilusad ja nemad ütlevad ka, et ma olen normaalne. Sind vaadates mõtlen, et vaata kui endaga rahul ja ei saa ise arugi, et tema üle üle irvitatakse. Sügaval sisemas mõtlen, et äkki olen pime ka enda suhtes ja minu üle ka naerdakse ja peetakse debiiliks. Kuidas ennast kõrvalt näha? Kas sa naerad ise enda üle või sa ei saa aru, et sa pole just kõige normaalsem. Ma ei taha et kujutatakse ette, et ma ka mingi wannabe olen.”
Esiteks ei arva ma, et ma ebanormaalne oleksin. Olen selline nagu olen. Kõigile ei saagi mitte kunagi meeldida. Ja õnneks, on minu ümber alles need inimesed, kellele ma meeldin. Ma tean, et on hulk inimesi, kes minuga suhtlevad, sest arvavad, et pääsevad tänu minule lehte ja selja taga teevad mind maha. Edu neile. Ajakirjanikuna ei saa ma oma pahameelt lugudesse sisse kirjutada, kuid need inimesed, kes arvavad, et ma ei tea, et nad mind taga räägivad, eksivad. Kõik algab sinu enda peast – kui sa arvad, et oled kole ja naeruväärne, siis oledki. Julge olla, kes sa oled, olenemata mida teised arvavad. Jaa, jah, ma naeran vahel enda üle, kui põhjust on, selles pole midagi taunimisväärset.

I OSA küsimused-vastused:

Inga kirjutas: “Olen ema ja minu 17 aastane poeg varastab. Meil on raha küll ja ta saab taskuraha ka, aga ta ikka varastab. Politseis on 2 korda olnud. Kas me peaks mujula kolima, sest mina arvan et kõige rohkem on süüdi tema sõbrad või peaksin talle rohkem raha andma? Söök on kodust, riideid ostame siis kui tarvis ja ta ise valib alati oma teksad ja tossud, taskuraha olema andnud 500.- krooni nädalas. Kui on kooli reis või kontsert, siis lisaks. Lisaks maksame ka kooli söögi, ekskursioonid ja sünnipäevad. Kui palju noored peaksid taskuraha saama? Palju teiste vanemad annavad.“
Ma julgen arvata, et teie lapsel on tähelepanu puudus. Ta teeb „lollusi“, et saada teie tähelepanu, isegi kui see on kurjustamine. Selle 500krooni asemel soovitan teil oma poega kallistada ja öelda, et ta on teile oluline. Või võtta temaga koos ette midagi põnevat, isegi kui see teile nii põnev ei tundu.

Effka kirjutas:  “Elan Tartus ja käin 7 klassis. Mul on oma boyfriend aga ma nägin teda ühe oma paraleelklassi õega koos linnas Püssirohu keldris. Läksin kohe minema kui nägin. Ma pole talle seda ütelnud (ta ei tea et ma neid koos nägi
n). Ma olen suhelnud ka selle tüdrukuga ja ta pole midagi maininud. Nüüd on sellest kaks kuud möödas ja ma nägin neid UUESTI koos ja suudlemas!!!! Poiss räägib mulle iga päev et armastab mind jne. Kas ma peaksin ta maha jätma või ütlema näkku, et ta on totaalne värdjas. Me ei ole veel vahekorras olnud kuigi ma kaalusin seda, sest armastan teda väga.”
Sa oled veel liiga noor, et öelda sulle, et see pole armastus, mida sa tunned ja see poiss ei ole sulle õige. Sa ei usuks ega kuulaks mind nagunii. Magama sa temaga kindlasti ei peaks, sest ta ei ole seda väärt. Esiteks oled sa liiga noor ja teiseks jookseb ta sinu voodist kohe kellegi teise voodisse. Armastus teeb pimedaks, aga oled sa mõelnud, et äkki ta ongi sinuga selleks, et sind voodisse rääkida? Ma ei tea kui vana ta on, aga teatud eas poistel on sellised mõtted peas. Mina isiklikult päriksin poisilt aru, et mis värk tal selle teise tšikiga on… Ja siis otsustaksin, kas oleksin temaga koos või jätaksin maha. Aga üks on kindel: su ellu tuleb palju parem kutt, kui see praegune!

Kõike paremat,
Mari-Leen

 

Mari-Leen Albersile saab esitada uusi küsimusi 26. juuni õhtuni!
Küsimused lisa palun siia kommentaaridesse!
Loe lähemalt, mis on rubriik “Elu Õhtulehe online-reporter Mari-Leen Albersi silmade läbi“