Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Reklaam:

Annely Adermann: “Kuidas ma lapsi kasvatan, kui olen kogu aeg ära?”

Seekordne rubriigi “Parimad palad” külaline on kahe toreda lapse ema ja TV3-e ilmateadustaja Annely Adermann.

Allikas: Ajakiri Naised (2008)
Link: http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php? id=13687&hi=Annely+Adermann
Autor: Teele Teder
Katkendid artiklist:  „Kes keda? Naised laulu- ja tantsuvankri ees”

Mis on olnud kõige naljakam kogemus karjääri jooksul?
Nalja saab televisioonis kogu aeg, sest meeskond on lahe. Vast üks üks lõbusamaid hetki minu jaoks oli kunagine mardipäeva ilmateate esitamine, mil grimeerija-juuksuri-stilisti ühisel jõul muundusin “mardiks” ja tekitasin vaatajate seas tõsise paanika – neid kirju ja kõnesid, millele pärast mehist esitust vastata tuli, oli ikka omajagu.

Kui palju oled pidanud töö heaks oma nädalavahetusi loovutama?
Teoreetiliselt jääb era- ja pereeluks täpselt nii palju aega, kui oskad seda võtta, ent loomulikult ei piirdu ühegi teleinimese amet rangelt paigas tööga üheksast viieni. Kuna palju olulist juhtub teles ka “magusal nädalalõpuajal”, on laupäevad- pühapäevad tihtilugu ja paratamatult tööga seotud.

Kui palju telerit vaatad?
Televiisorit püüan vaadata nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Üldiselt olen ülepeakaela teleasjanduses sees ja sageli on õnnis see hetk, kui puldil OFF-nuppu vajutan. Telelemmikutest rääkides imponeerivad mulle väga riigitelevisiooni telelavastused ning erinevad ajastusarjad á la “Forsyte’ide saaga”, Miss Marple’i juhtumised, kunstnikelood jms. Ilmselt saab minust ka uue kodumaise sarja “Tuulepealne maa” austajanna.

Milliseid saateid vaatad konkurendi kanalilt?
Mu vaieldamatu lemmik Kanal 2-s on “Meeleheitel koduperenaised”. Tunnistan, et pole iial olnud millegi/kellegi tuline fänn, aga selle sarja eetriaeg on mul täpselt teada. Asi on koguni nõnda kaugele läinud, et esmaspäevaõhtud käivad võimalusel perenaiste-rütmis: kartulid-kotletid valmis, toimetused toimetatud, lapsed pessu ja – läks!

Kellele elad laulusaates kaasa?
Mul on kaks lemmikut, kes kangesti muhelema ajavad. Silmnähtavalt liigutavad mind Ester Tuiksoo ja Mait Maltis ning Linnar Priimägi ja Marju Kuut. Samas on ülejäänud paaridki uskumatult ägedad, eriti kui ise saatepublikuks olles kogu selles muusikamöllus sees oled.

Kas julgeksid seltskonna ees tantsuga üles astuda?
Julgeksin ikka, kui tantsu teaks ja seltskond sobiks. Ilmselt midagi liblikapolka stiilis, sest kogu kooliaja sai tehtud rahvatantsu. Seega üllataksin publikut pigem “Tuljaku” lõpuhetkega, mil tüdruk poisile sülle hüppab, kui mõne peenema seltskonnatantsu poognaga.

Allikas: Eesti Naine (04.03.2008)
Link: http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8645
Autor: Liis Auväärt
Katkendid artiklist: „Ilmast ilma päikseline Annely Adermann”

Ilmateade kestab mõne minuti. Ilmateadustaja Annely Adermanni (31) tööpäev aga tihtilugu kümme tundi, sest päikesekiirena särav naine on ka TV3 avalike suhete juht. Grimm näos, tõttab ta õhtul kella seitsme paiku koju Lasnamäele, et valmistada perele sooja sööki. Veerand tundi hiljem jõuab televaatajateni päeval linti loetud ilmajutt. “Jube raske on ühendada tööd ja kodu,” ohkab Annely. “Peaks olema piisavalt kõrgel kohal, et saaks keset päeva jalutada töölt ära, kui laps sind vajab. Minul see välja ei tule. Ikka miski kannatab ja see on tegelikult meeletult vale!”

Kuigi Annely on andnud enesele lubaduse, et hakkab jõudma koju õhtul kella kuueks, saab sõnapidamine olema üsna keeruline. Mitte et ta ei tahaks kitarri sõrmitsedes vedada Miina (7) ja Mardiga (4) lauluviisi või lõpuks ometi jõuda öökapil seisva raamatuvirna kallale. Tahaks vägagi. Arvestada tuleb kahe “agaga”. Esiteks nõuab avalike suhete juhi töö pärast pikale veninud tööpäeva aeg-ajalt üritustel käimist ja nende läbiviimist. Teiseks meeldivad Annelyle väga inimesed, kes teda telestuudios ümbritsevad. Neile tahaks teha head. Kolleeg Märt Treier loetleb, et Annely pakub jõulueelsel nädalal hommikustele tulijatele klaasikese alkoholivaba hõõgveini. Korraldab loteriisid, milles võidab iga loos. Kirjutab suvepäevade programmi sisse kotisjooksud. “Ning kui kõigil teistel on su sünnipäev meelest läinud, siis tema käest ei pääse isegi siis, kui peotuju puudub täielikult.” Kokkuvõtliku järeldusena arvab uudistetoimetaja, et kui temataoline inimene võiks leiduda igas kollektiivis, siis kahe Annely jagu päikeseenergiat oleks juba liiast.

Kas orav-rattas-rabelemine naise patareisid sootumaks tühjaks ei kuluta? Ei, sest Annely arvates vahetatakse suhtlemises energiat: kui oled rõõmus ja lahke, siis on teised sinu vastu samuti. Koduuksest sisse astudes ootab Annelyt ees koristamine ja pesupesemine. Perenaisetoimetuste ajal koondab ta mõtteid. Et mitte öelda: need on hetked enese jaoks. Pärast seda on aeg pühenduda pereliikmetele. “Lapsed ju peegeldavad mind ja on minu uhkus,” hüüatab Annely. “Nii tähtis on neist keegi kasvatada! Aga kuidas ma neid kasvatan, kui olen kogu aeg ära?”

Rahustavalt mõjub teadmine, et ema-isa ei suunanud teda ega venda Raeküla lapsepõlvekodus samuti kuigi palju. Olid teatud põhimõtted, mida hoiti au sees. Näiteks et alustatu tuleb viia lõpule. Tarka ütlemist peab Annely meeles siiani ega mõista, kuidas abieluinimesed esimeste kriiside saabudes annavad ummisjalu sisse lahutuse. “Abielu on ju suur asi! Mul ei tohi tulla sellist mõtetki, et nüüd ma lahutan,” leiab Annely. See ei tähenda, nagu oleks üheksa kooseluaastat Tarmo Adermanniga (31) möödunud täielikus üksteisemõistmises. Annely iseloomustab Tarmot kui iseenda vastandit: rahulik, napisõnaline, praktilise mõtlemisega, tugev reaalainetes. Ametidki teine teiselt planeedilt. Küttesüsteemide projekteerijana koosneb mehe paberimajandus Annelyle mõistmatuid numbreid täis hirmkeerulistest tabelitest. Tarmo seevastu peab teleinimesi edevateks ja isepäisteks. Kui abikaasade arvamused põrkuvad, siis tundub muidugi, et tahaks kangesti ukse enese järel kinni virutada või midagi lõhkuda. Ent sama kindlalt kui pärast vihma särab päike, on pärast riide leppinud ka Adermannid. Ühisosa on erinevustest üle.

Annely on lõpetanud pedagoogikaülikooli algklasside õpetajana. Teleekraanile sattus ta esmakordselt 1992. aasta “Kahes taktis”. Just nimelt “sattus”, sest kui konkurss välja kuulutati, puudus neiul osavõtuplaan. Kursuseõde tahtis end proovile panna ja kutsus Annely katsetele kaasa. Seltsis ikka segasem! Seda enam, et kumbki polnud kindel, kus asub telemaja. Annely mõtles, et kaotada pole midagi, ja valis proo
viesinemiseks loo “Me armastame ooperit”. Hoolimata naeru lagistavatest muusikameestest (“Mu laulmine oli ikka täielik õudus!”), sai Annely kutse saatesse. Rezhissöör Jüri Pihel, praegune töökaaslane, soovitas vahetada pala “Valentina tvisti” vastu. Annely ei teadnud pakutud lugu. Ta harjutas paar korda ja läks salvestusele. Televaatajaile meeldisid hoogne esitus ja kodune neiu sedavõrd, et enese suureks imestuseks jõudis ta koguni finaali.

Siis astus ligi toimetaja Ulvi Pihel ja uuris, kas Annely tahaks tulla tegema noortesaadet “N&P!”. Muidugi tahtis! Nii lippas ta õpingute kõrvalt tööle. Tagantjärele leiab naine, et algklasside õpetaja haridus on kulunud marjaks, sest andis hea põhja üldainetes, kõva emakeelepagasi ja julguse suhelda.

Riburada pidi järgnesid noortesaatele reporteriamet EVTV-s ja ilma teadustamine. Kiirelt mõistis Annely, et võib tõmmata võrdusmärgi sõnade “televisioon” ja “illusioon” vahele. “Kohe esimeses “N&P!” saates pandi mulle selga dzhemper, mis oli selja tagant koidest ära puretud. Ette pross, milles oli auk, ja siis veel vöö, kus oli lõhkine koht, aga eetris paistis kõik väga vinge,” meenutab Annely. Kui TV3 stuudiosse tulevad lasteekskursioonid, üritab ta näidata, kui palju saab ruumi muuta tulede või kaameratööga. “Televisioon on kujutletav maailm ja lapsed peavad seda teadma. Ei tohi joonduda millegi järgi, mida pole tegelikult olemas.”

Võiks ju arvata, et mõne temperatuuri eetrissevuristamine ja hoovihmavõimalusest teavitamine ei vaja eriti ettevalmistust. Vale puha! Kell 19.30 televaatajateni jõudva ilmateate eeltöö algab kell kolm päeval, kui saabuvad meteoroloogiainstituudi tekstid. Esimese hooga kriipsutab Annely targast jutust maha “madalrõhuharjad” ja kõik muud mõisted, mis tunduvad argikeelde sobimatud. Ta pole end teadlikult ilma-alaselt koolitanud ning tahab rääkida omasugusele tavalisele inimesele, mitte asjatundjale.

Kui tekst üle vaadatud ja ilmakaart graafiku juures töösse antud, hakkab kell saama 15.30. Siis käib Annely juuksuri ja grimeerija juures ning suundub stuudiosse harjutama. Kirjutab tähtsamad temperatuurid suurelt välja ja õpib ülejäänud jutu pähe. Vahepeal sätivad tehnikamehed valgust. Ja siis: “Võte!” Annely astub naeratades kaamera ette. Kui hästi läheb, siis saab ilmateade linti ühe soojaga. Juhtub sedagi, et üks lause läheb sassi kümme korda. Teinekord kisuvad selga sobitatud riided, nii et need tuleb välja vahetada. Vahel jälle on ilmakaardil trükivead sees. Siis venib salvestus pikale. Otse-eetris räägib Annely ilmajuttu harva.

Säriseva loomusega Annely komejanti ei pelga. Mullu mardipäeval oli uudistetoimetusel plaan paluda ilmateadet lugema keegi rahvale tuntud Mart. Saades viisakaid keeldumisi aja ja võimaluste puudumise kohta, tuli välja nuputada midagi muud. Niisiis tõmbas Annely selga abikaasa riided ning eetrisse ilmus noorsand Mart Adermann. Selle meenutamine paneb naise itsitama siiani. “See ilmateade läks veel niimoodi eetrisse, et veakoht oli sees. Ütlesin: “Ah, sellest ei tule midagi välja.” See jäeti alles ja otsa lõigati jätk. Aga inimesed ei saanud ikka aru!” Annelyle helistati järgmisel päeval korduvalt, et saada sotti, kes oli see totakas mees-Adermann.

Katsetada võiks veelgi rohkem. “See võiks ju olla midagi erilist,” arutab Annely energiliselt ja materdab kirglikult mõtteviisi, et õige on joonduda massi järgi. “Kuhu on kadunud terve mõistus, kõik on ju erinevad!” Nii räägiks Annely vaimusilmas teleekraanil vihmasadudest ja kuumalainetest hoopis tore pensionär. Keegi, kellel oleks inimestele lisaks ilmateatele veel midagi öelda, nii et juba seepärast tasuks teler lahti keerata. Annely alustas ilma-ameti pidamist kaheksa aastat tagasi ja on seda lastepuhkuste pausidega teinud siiamaani. Tüdimus pole peale tulnud. “See on ju tore, kui saad olla õhtul rõõmutooja, kes tuleb korraks eetrisse ja naeratab,” lööb Annely teab mitmendat korda üle näo särama. Võib-olla saabki ilmajutust naise elutöö? “Oi, sellest saaks ju  e r a k o r d s e  loo, kui ma teadustaksin 90. eluaastani,” lõkerdab ta naerda.

Annely ei ole enda sõnutsi mingi telestaar. Kas väikeses Eestis üldse staare ongi? See ei tähenda, et täiskasvanud teda tänaval ei põrnitseks või lapsed trollis ei tuleks juttu ajama. Naljaka juhtumina meenub talle, kuidas kursuseõde külastades tekkis ühel hetkel vajadus kasutada välikäimlat. Istus seal ja ajas oma asja, kui kuulis lastekarja väljas arutamas: “Ta on seal sees! Ootame ära!” Oli hirmus tegemine naeru tagasi hoida!
Naer kipub peale ka siis, kui vanad tuttavad muutuvad Annelyt tänaval kohates imelikuks. Seisavad sirge seljaga ega oska kuidagi juttu teha. “No ma olen ju ikka seesama inimene kes varem! Täiesti tavaline inimene,” turtsatab Annely, keda on televusseri ekraanil näha olnud nii laste- kui ka meditsiinisaadetes, uudistes ja diktoritoolil.

Tavalise inimesena mõtleb naine, milliseid kardinaid riputada Peetrikülla kerkiva kodu akende ette. Unistab kolmandast lapsest ja arvab, et võiks kunagi asendada teletöö õpetajaametiga. Vast usuksid õpilased teda, kui ta räägiks, et inimese tulevik sõltub iseenda südikusest ja tarkusest. “Kui sa esimese sammu teed, et midagi muuta, jooksevad kohe otsad kätte, et saaks edasi tegutseda,” ütleb Annely veendunult. “Tuleb lihtsalt teha see esimene samm ja mõelda, milline on õige tee.”

Allikas: Ajakiri Nädal (07.03.2007)
Link: http://www.nadal.ee/artikkel.php?id=12498
Autor: Inge Pitsner
Katknendid artiklist: ”Annely tutvus ilmaga”

Annely Adermann käis esimest korda Brüsselis, Euroopa Komisjoni kutsel. Oli parasjagu restorani L’atelier européen trepil, kui järgi astuv ilmateadlane teatas talle, et Eesti ujutatakse varsti kliimatuutuste tõttu üle. “Lähen mina trepist üles ja tuleb minu järel üks tagasihoidlik härra,” räägib Annely. “Küsin, kas temagi läheb kliimamuutujate õhtusöögile? Tema ütleb, et ikka. Mina siis tutvustan ennast, et olen Eestist.” “Oo jaa, teie olete ju sealt maalt, mis asub kohe rannikul ja esimesed, kes varsti kliimamuutuste tõttu üle ujutatakse,” märgib härra muheledes. Annely: ”See, et me varsti upume, oli praktiliselt teine lause, mis ta ütles, ja kui küsisin, kes tema on, selgus, et konverentsi üks peaesinejaid, professor Stefan Rahmstorf Potsdamist.”  See juhtus Brüsselis Euroopa ilmateadustajate konverentsil.

Kampaania “Sina mõjutad kliimamuutusi” tõi Euroopa Komisjoni peakorterisse Berlaymont’i ligi 45 ilmateadustajat Euroopa riikidest. Tulid nii kliimamuutusi uurivad maail
makuulsad professorid, meteoroloogid kui täiesti tavalised ilmaesitlejad. Eestit esindas ainsana TV3 kauaaegne ilmateadustaja Annely Adermann. Enne õhtusööki sattus Annely jutule veel ühe tähelepanuväärse isiksusega, kelleks oli BBC-s üle 30 aasta ilma teadustanud Michael Fish.

Annely oli just lõpetanud jutuajamise professoriga. Pakuti shampanjat ja ta hakkas ringi vaatama. ““Lasin pilgul lõbusast seltskonnast üle libiseda, kui äkki astus juurde muhe ja kõhukas härra, kaladega lips ees, BBC legendaarne ilmateadustaja Michael Fish.”
“Tere õhtust! Te tundute nii üksik,” ütles Fish.
“Tema tutvustas ennast ja mina siis kohmasin kuidagi nõnda, et tõeliselt tore on näha nii säravaid tegijaid, et mina näiteks olen üks lihtne ilmateadustaja Eestist.”
Tema kohe vastu: “No problem! Siin on eranditult igaüks tähtis tegija!”
“Ja kui ta lisas, et on juba ammu pensionil ning suurema kuulsuse hetked on unustatud, purskas seda lauset kuulnud seltskond naerma. Ma alles hiljem mõistsin, et naerdi ju seda kurikuulsat juhtumit aastal 1987, mil Fish toonitas, et ilm tuleb kõigest hoolimata rahulik, kuigi tegelikult saabus kohutav torm, mis laastas Inglismaad üsna korralikult. Mees sai sellest isegi hüüdnime tormi-Michael.”

Brüsselis olid kohal tõeliselt asjatundlikud teadlased, keda Annely sõnul uneski ei oska näha. “Kindlasti pole mitte keegi neist laiemale avalikkusele tuntud selles mõttes nagu näiteks Britney Spears või kuninganna, ent nad on oma ala professionaalid ja samas kogu oma kogemustepagasi juures imetlusväärselt lihtsad! Ei mingit staaritsemist või ülevalt alla vaatamist.”

Mujal maailmas on sageli nii, et ilmateadustaja-ametist saab elutöö. See on midagi lihtsat, kuid tähtsat, mille kõrvalt ei pea äraelamiseks muud tegemagi. “Olen selle üle varemgi mõtisklenud, miks peetakse meil ilmateadustaja tööd hüppelauks, kust meeletu hooga edasi areneda. Asi pole kaugeltki nii lihtne, kui paistab. Sellest andis tunnistust eelmise aasta uute teadustajate otsimine TV3 uudistesaatesse ja sobivat oli uskumatult raske leida. Kandidaadid arvasid, et tulid moedemonstratsioonile või ette kirjutatud teksti püüdlikult maha lugema. Samas võiks teade pakkuda vajaliku info kõrval ka head tuju terveks õhtuks ja meeleolu loojaks saab olla ainuüksi teadustaja oma lihtsuse ja sarmiga,” ütleb Annely, kes ju ka ise nüüd juba teise ameti peal, TV3 suhtekorraldaja.

Annely sõnul on suurte riikide suurtes kanalites võimalik, et ilmaesitleja on väga tuntud persoon, mõnel pool isegi arvamusliider, kes on väga põhjalikult “asjatundjaks” koolitatud. Näiteks RTLis on süsteem, kus meteoroloogid näitavad ilmateadustajale täpselt ette, mida näidata, millele keskenduda jne. Kas või seesama Maxi Biewer, kes on elukutselt modell ja näitleja, ent koolitatud ülimalt usutavaks ilmaprofiks.

“Kui mõelda meie oludele, siis üldiselt need säärast süsteemi kahjuks ei võimalda,” teab Annely oma kogemusest, märkides, et ETV “ilmahärra” Peep Taimla on ses suhtes oma teemasse pühendumisega meeldivaks erandiks.





Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory