OHMYGOSSIP — Fenkolil on teinegi palju tuttavam nimi – apteegitill. Fenkolit on maitsetaimena kasutatud läbi aegade nii kala- kui liharoogade maitsestamiseks ja selle pikk ajalugu ulatub tagasi vanade kreelaste, roomlaste ja isegi hiinlasteni.
Salatifenkol (ehk mugulfenkol või itaalia fenkol) on kerge aniisi maitsega mugulakujuline köögivili, mida armastatakse eriti Itaalias, seda nii salatites kui ka soojades roogades. Mugula külge kasvavaid õrnu lehti saab kasutada maitseürdina ning seemneid kasutatakse tervelt või jahvatatult küpsetistes. Fenkol on tuntud ka likööride ja aperitiivide maitsestajana. Aga sellest me täna ei räägi.
Rahvameditsiinis on fenkolil palju kasutusvõimalusi: rohked eeterlikud õlid lubavad fenkolit küllaltki edukalt pruukida köha ja hingamisteede põletike raviks. Fenkolitõmmist kasutatakse soolespasmide ja gaasivaevuste puhul. Lisaks muule aitab see ka seedimist parandada. Samas on õige doseerimine oluline, sest tõmmiste (eriti taimest eraldatud eeterlike õlide) ülemäärane doos, olgu see siis ühekordne suur või väikeste koguste väga pikaajaline pruukimine, võib tekitada mürgitust, põhjustada allergilisi reaktsioone ja naistel östrogeenide ületootmist.
Fenkoli kasulikkus
Võrsemugul sisaldab suhkruid, tärklist, valke, mineraalainetest kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori- ja rauasooli ning vitamiinidest provitamiini A, B1-, B2- ja C- ning E-vitamiini; viljad ja lehed sisaldavad eeterlikke õlisid, peale selle rasvõli, valkaineid ja veidi suhkrut. Fenkol mõjub söögiisu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. Mugula söömine parandab ainevahetust, erinevates teesegudes saab lehti ja seemneid kasutada näiteks külmetuse puhul ja neerutegevuse reguleerijana. Kogu taimel on tänu eeterlikele õlidele aniisi meenutav maitse, tänu millele seda kas armastatakse või vihatakse, külmaks ei jäta kedagi.
Kasuta toorest võrsemugulat ja noori lehevarsi salatites (sobib hästi näiteks peedi, porgandi, kurgi ja tomati juurde) ning toortoitudes, või siis hoopis puuviljasalatis koos õunte, pirnide, apelsinide, kiivide, avokaado või muu suupärasega. Maitsesta salat sidrunimahla, pipra, soola, paprika ja peterselliga ning puista peale peeneks hakitud apteegitilli lehti.
Peeneks hakitud roheline on väga hea maitselisand ka liha- ja kalaroogade, kastmete, võiete, majoneesi jms juurde. Seemned sobivad aga suurepäraselt kasutamiseks köömnete asemel toitude hapendamisel ja soolamisel.
Mugulaid võid keeta, hautada, küpsetada, praadida ja sügavkülmutada, kasuta neid näiteks lisandina liha ja kalatoitude juures.
Fenkolist ei lähe raisku midagi – nii juure, lehtede kui ka seemnetega annab paljudele toitudele uusi ootamatuid maitsenüansse lisada. Kasuta seda mõistlikes kogustes, sest ületarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Tavatoidus kasutatavad annused on ohutud, kuid harvadel juhtudel võib esineda allergilisi nahareaktsioone, ka võib nahk muutuda päikesekiirgusele tundlikumaks. Raseduse ja imetamise aja kohta on uuringud hetkel ebapiisavad, seetõttu soovitatakse sel ajal fenkolit vältida, samuti väikelaste puhul.
Panen siis lõpetuseks kirja mõned fenkoli kasulikud omadused (neid on tegelikult muidugi rohkemgi):
1. Aitab halva hingeõhu vastu – näri peale söögikorda nätsu asemel hoopis paar fenkoliseemet.
2. Kergendab seedimist – lisa seemneid toidule või joo paar korda päevas neist valmistatud teed.
3. On diureetikum – joo regulaarselt fenkoliteed kehast üleliigse vedeliku väljutamiseks.
4. Kehakaalu vähendamiseks – fenkol on suurepärane abivahend seedimise kiirendamiseks ja rasvade põletamiseks.
5. Kaitseb vähi vastu – fenkol võib vähendada soolevähi riski, kuna aitab sooltest kantserogeenseid toksiine välja viia.
6. Kergendab menstruaalprobleeme – aitab tsüklit reguleerida ning vähendab selle valulikkust, samuti aitab imetavate emade piimaeritusprobleemide puhul.
7. Kaitseb südamehaiguste eest – fenkol aitab kõrget vererõhku alandada ja kolesteroolitaset kontrollida ning pidurdada vabade radikaalide aktiivsust.
8. Tugevdab mälu ja ajutööd – suurendab keha elektrijuhtivust ning hapnikuvarustust, mis aitab kaasa paremale ajutegevusele.
Allikas: paleo.ee/ Ardi Ravalepik