OHMYGOSSIP — Soole ärritussündroom (ing. k. irritable bowel syndrome IBS ) on laialt levinud seedimise häire, mida iseloomustavad kõhuvalu, ebamugavustunne, puhitused ja ebaregulaarsed soolestiku harjumused, kuid puuduvad identifitseeritavad  füüsilised põhjused.

Umbes 14% ameeriklastest kannatab soole ärritussündroomi all, mistõttu viimaste uuringute tulemuste põhjal on soovituseks jalutuskäigud, mis aitavad haiguse sümptomeid leevendada. 12. nädalat kestnud uuringus osales kokku 75 soole ärritussündroomiga täiskasvanut, kes valiti uuringusse juhusliku valiku teel. Uuringu jooksul paluti osalejatel suurendada enda füüsilist aktiivsust või soovitati jätkata oma harjumuspärase aktiivsustasemega (kontrollgrupp). Uuringu läbiviijad kogusid kõigi osalejate soole ärritussündroomiga kaasnevate sümptomite olukorra kohta infot nii uuringu alguses kui ka lõpus, lisaks uuriti eluolu mõjutavate asjaolude kohta, nagu magamisharjumused ja energiatasemed.

Füüsiliselt aktiivsete osalejate grupist osavõtjad said igakuiselt telefoni teel nõu liikumisspetsialistilt ning pidasid treeningpäevikut. Kontrollgrupi liikmed said igakuiseid toetavaid telefonikõnesid, kuid treening soovitusi ei antud. Neid julgustati jätkama oma normaalset eluviisi.

Pärast 12. nädalat:
*Soole ärritussündroomiga kaasnevate sümptomite ägedus füüsiliselt aktiivses grupis langes märgatavalt võrreldes kontrollgrupiga.
*Kontrollgrupis osalejad kaebasid rohkem soole ärritussündroomiga kaasnevate sümptomite ägeduse kasvu kohta.
*Füüsiliselt aktiivses grupis paranesid märgatavalt emotsionaalne tervis, uni, energia, füüsiline funktsioneerimine ning füüsilised ja sotsiaalsed rollid.
*Kontrollgrupp raporteeris emotsionaalse tervise, toitumise ja sotsiaalsete rollide paranemist, kuid teistes elu kvaliteedi näitajates paranemisi ei olnud.

Unusta soole ärritussündroom!
Paljud soole ärritussündroomiga inimesed hoiduvad füüsilisest aktiivsusest, kuna nad ei tunne end hästi. Antud uuring vihjab aga vastupidisele: treeningutest hoidumise asemel hoidu sümptomitest treeningu abil.

Eelpool kirjeldatud uuring hõlmas inimesi kõikidest soole ärritussündroomi kolmest tüüpidest:
*domineeriv kõhulahtisus,
*domineeriv kõhukinnisus,
*sega tüüp- vahelduva kõhulahtisuse kui ka –kinnisusega.

Uuring viitas treeningu kasulikkusele olenemata isiklikest sümptomitest. Kasuta järgnevaid näpunäiteid ohjeldamaks soole ärritussündroomiga kaasnevaid sümptomeid:
1. Külasta arsti. Kui sa ei ole harjunud treeningkoormusega, siis enne füüsilise aktiivsuse tõstmist konsulteeri arstiga.
2. Alusta aeglaselt. Väga pingutavad teeningud võivad sümptomeid tõsisemaks muuta, eriti kui sa ei ole trenniga harjunud, esialgu lisa 20 minutit käimist oma päeva.
3. Naudi liikumist. Uuringus osalejad harrastasid enim kõndimist, sörkimist, rattasõitu, ujumist. See annab aimu, et pole tähtis, mida teed, peaasi, et teed midagi.
4. Valmista end ette. Kui põed domineeriva kõhulahtisusega soole ärritussündroomi ning kardad viibida tualetist kaugel, siis treeni end avaliku tualeti lähistel.
5. Pea plaanist kinni. Raske on liikuma saada, kuid eesmärgist kinni pidades hoiad end motiveerituna.

Allikas: http://kmpharma.eu