OHMYGOSSIP — Edinburghi Ülikooli teadlaste juhtimisel läbi viidud suures uuringus, kus osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased koostöös Eesti Geenivaramuga, leiti, et mida erinevamad on vanemad geneetiliselt, seda suurem on tõenäosus, et nende lapsed on pikemad ja nutikamad.
Uuriti üle 350 000 inimese geenimaterjali kõigilt kontinentidelt, nii maapiirkondadest kui linnast; töös osales üle 100 uurimisgrupi üle maailma, vahendab Med24. Uuriti vanemate geneetilist sarnasust, õigemini katseisikute geneetilise materjali homosügootsust. Kuna inimese genoomis on igast geenist kaks koopiat, üks päritud emalt ja teine isalt, näitab homosügootsus ehk identsete geenikoopiate olemasolu vanemate geneetilise materjali omavahelist sarnasust, heterosügootsus aga erinevust.
Uuritavate kohta olid olemas andmed 16 tervisega seostuva kvantitatiivse näitaja osas, neist nelja puhul leiti olulised erinevused seoses homosügootsusega: pikkus, kopsumaht (forsseeritud ekspiratoorne maht ühe sekundi jooksul), üldine kognitiivne võimekus ja hariduslikud saavutused. Kõigi nelja näitaja osas leiti, et madalamad tulemused käisid kaasas suurema homosügootsusega geenides. Näiteks nõbudele sündinud lapsed olid keskmisest 1,2 cm lühemad ja nende haridustee oli keskmisega võrreldes 10 kuud lühem. Sarnased tulemused saadi kõigil neljal kontinendil.
Erinevalt varasematest uuringutest, ei leitud seost homosügootsuse ja kümne erineva kardiometaboolse näitaja osas, sealhulgas näiteks vererõhk või LDL-kolesterooli tase.
Tulemused lubavad oletada, et evolutsioon soosib pikemate ja targemate inimeste väljakujunemist, kuid ei mõjuta nende eelsoodumust krooniliste haiguste tekkeks.
Avafoto: Ohmygossip.com