OHMYGOSSIP — Toiduallergiat ning toidutalumatust aetakse sageli segamini või ei tehta neil üldse vahet. Mõlemal juhul näevad inimesed ühe põhilise lahendusena toiduaine vältimist.
Kuigi esmased sümptomid võivad tunduda sarnased, on tegemist täiesti erinevate haigustega ning mõlemal juhul on ka lahendused erinevad. Kui allergia puhul võib ainuüksi lõhn tekitada ülitugeva reaktsiooni, saab talumatuse korral toiduainet sageli väiksemas koguses ikkagi tarbida.
Inimese organismi kaitseb väliskeskkonna eest immuunsussüsteem, kuid vahel teeb see oma tööd liiga agaralt ning reageerib mõne toiduaine suhtes üle – see väljendubki toiduallergiana. Söömisel peaks meie organism toidu ilusti omandama ja seedima, kuid toiduallergia korral võtab immuunsussüsteem toitu kui vaenlast ning hakkab vastu töötama. Toiduallergia võib väljenduda erinevates organites, nii seedetraktis, nahal kui ka limaskestadel. Näiteks lapsepõlves on nahalööve kõige tüüpilisem toiduallergia väljund. Toiduallergia ongi kõige sagedasem imiku- ja väikelapseeas. Koolimineku ajaks on lapsed toiduallergiast enamasti välja kasvanud. Täiskasvanueas on toiduallergiad harvemad, kuid tõsisemad ning kestavad tavapäraselt elu lõpuni.
Toidutalumatus on mehaaniline seedimishäire, kui inimesel puuduvad mõne kindla toiduaine lagundamiseks vajalikud vahendid. Kõige enam levinud häired on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Haigus võib väljenduda kergest kõhuvalust ja gaasidest kuni kõhulahtisuse, kõhukrampide ja veritseva väljaheiteni. Toidutalumatus on enamasti kaasa sündinud ja välja ravida seda pole võimalik, küll aga on näiteks laktoositalumatuse kergendamiseks olemas asendusravi laktaasiga.
SÜMPTOMITE ÜLEVAADE
Kuigi toiduallergial ning toidutalumatusel võivad olla sarnased sümptomid, on tegemist erinevate haigustega ning toiduallergia on neist kahest mõnevõrra tõsisem.
Haiguse iseloom: toiduallergia
tuleb tavaliselt äkki
võib esile kutsuda ka väike kogus toitu
tekib alati toiduallergeeni söömisel
võib olla eluohtlik
Haiguse iseloom: toidutalutamtus
ei ilmne üldjuhul ootamatult
tekib enamasti vaid suurema ja sageda teatud toidu tarvitamise tagajärjel
tavaliselt ei ole eluohtlik
Sümptomid: toiduallergia
lööve, nõgestõbi või nahasügelus
hingamisraskused
valu rinnus
eluohtlik süsteemne ehk anafülaktiline reaktsioon: järsk vererõhu langus, raskendatud neelamine või hingamine
iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja oksendamine
Sümptomid: toidutalumatus
gaasid, krambid või puhitus
kõrvetised
peavalu
ärrituvus või närvilisus