OHMYGOSSIP – New York on linn, mis ei pidavat kunagi magama ja tõepoolest on seal kiire elu ja alati midagi toimumas.

Veel New Yorgist

Üks sõber, kellega tutvusin Kalifornias ja kes meiega San Francisco road-tripil käis, kutsus mind kaasa Conan O’Brieni showle stuudiopublikuks. Talle oli antud nimekiri, kust saime ise valida, milliste külalistega saatesse soovime minna. Tavaliselt oli kutsutud vaid üks kuulsus, enamasti kohaliku tähtsusega, seega valisin saateaja, kuhu lausa kahte rahvusvahelist staari oodati, kuigi kumbki ei olnud mu eriline lemmik – Alicia Keys ja Russel Crowe.

Conan O’Brieni saateid olin ma Rootsis elades näinud ja nautinud. Tegemist on päris andeka naerutajaga, tema saade „Late Night with Conan O’Brien”, mis ka Emmy auhinnaga pärjatud, on tüüpiline ameerika meelelahutuslik talkshow, kus heidetakse päevateemade üle nalja, intervjueeritakse pealiskaudselt kuulsusi, kellel hetkel mõni film või plaadikogumik reklaamida, ja lollitatakse nii palju kui tunnise eetriaja sisse mahub. NBC stuudios, mis asus Rockefeller Centre’is, pidi kohal olema pool tundi enne salvestamise algust, sellest ajast enamus kulus järjekorras seismisele. Meil olid VIP-piletid, tänu millele saime kohe järjekorra eesotsa ning kohad auditooriumi keskel.

Kord oli lindistamise ajal väga range, otse loomulikult tuli kõik elektroonilised seadmed välja lülitada ning fotoaparaate stuudiosse ei lubatud. Kohalt lahkumine oli keelatud, suure häda korral võisid küll minna, aga öeldi ka kohe, et oma toolist oled ilma – sinu istmele paigutati uus inimene ning enam lindistusele tagasi ei lastud. Nii juhtuski mu sõbraga, kes natuke pärast maha istumist avastas, et tal on hädasti vaja tualetti minna, jäädes nii paraku kogu showst ilma.

Enne saatejuhi sisenemist ja lindistamise vaheaegadel tekitas publikule lõbusa meeleolu üks mees, kes vahel tundus naljakam kui Conan O’Brien ise. Kahjuks ei mäleta ma ta nime. Stuudios oli kohal väike orkester, Max Weinberg Band, mille trummar aeg-ajalt saatejuhiga nalja viskas.

Russel Crowe, kuigi ta ei ole mulle üldse sümpaatne, jättis endast selle intervjuuga mulje kui soojast perekonna inimesest rääkides lisaks uuele filmile ka oma kahest väikeset pojast. Saate alguses oli publikult küsitud, kas keegi ka väljaspoolt Ühendriike kohale on tulnud, minu vastus kadus kahe Austraalia kuti hüüetesse, kelle Conan O’Brien lavale kaasmaalast toetama kutsus. Poisid said omaette toolid otse bändi kõrval ning kui Russel Crowe stuudiosse tuli, kutsus ta nad enda kõrvale diivanile istuma. Kujutan ette, et poiste jaoks oli see elu kihvtim kogemus, naeratus nende näolt ei kadunud hetkekski.

Alicia Keys nägi väga kena välja, kuid vestluse ajal paistis ta liiga reserveeritud. Conanil õnnestus ta diivanil istudes ilma saateta lühikest laulujupikest esitama panna. Intervjuu lõpus kinkis laulja saatejuhile eriti kentsaka kübara, millega mees nagu kloun välja nägi. Saate lõpetas minu jaoks tundmatu rokkbändi Death Cab for Cutie esinemine.

Ameeriklased armastavad naerda, New Yorgis on mitmeid comedy club´e, kus esinevad stand-up koomikud. Time Square’ile sattudes on piletid erinevatele comedy show’dele üks paljudest asjadest, mida pealetükkivad tüübid turistidele pähe määrida üritavad. Mina olen käinud kaks korda Comedy Cellaris, mida peetakse parimaks comedy clubiks New Yorgis. Klubi asub Greenwich Villages ja soovitan seda kõigile, kellel vähegi huvi lõbusalt aega veeta. Internetis on võimalik teha samaks õhtuks tasuta broneering, kui kohti jätkub, muidu maksab pilet alates $10 nädala alguses kuni $18 reedel ja laupäeval. Tegemist on väikse ja hubase keldribaariga, kus on võimalus süüa ja juua, piletile lisaks on kohustuslik osta vähemalt kaks asja menüüst, aga üle kolme alkohoolse joogi kliendi kohta ei müüda. Nõnda kindlustatakse, et keegi liiga ülemeelikuks ei muutuks ega esinejaid segama ei hakkaks.

Üks show kestab umbes kaks tundi ja selle aja jooksul esineb viis kuni seitse naljameest (või –naist, keda mul ei õnnestunud näha). Igal koomikul on erinev huumor, mõni on üsna ropp, teine äärmiselt sarkastiline, reeglina tehakse nalja päevakajaste teemade üle ja noritakse lavale lähedal istuvaid külastajaid.

Stand-up koomikute showsid saab ka telerist vaadata, mis võib praegusel majanduslikult raskel ajal heaks alternatiiviks olla – selle jaoks on eraldi kanal Comedy Central.