OHMYGOSSIP — Olevikus elamine on inimeste suurim ja samas ka raskeim eesmärk. Meid piinavad pidevalt mõtted sellest, kuidas tegime midagi valesti minevikus või mida teha parema tuleviku nimel. Nii elame märkamatult pidevalt kas minevikus või tulevikus, aga mitte kunagi olevikus.
Kui mõtled oma elule tagasi, siis kui palju on olnud neid hetki, kus oled viibinud täielikult olevikus? Oled ärganud hommikul muretsemata, mis sind tööl ees ootab? Tööl olles mõtlemata sellele, mida õhtusöögiks valmistada või kuidas leida aega iseendale? Magama minnes jätnud muretsemata, kuidas rohkem teenida või parem töökoht saada? Me elame kogu aeg tulevikus, sest me soovime midagi paremat. Meid valdab pidev rahulolematus, sest me ei suuda olla praeguses hetkes. Kui me õpiksime olema siin ja praegu ei oleks meil muresid.
Küsi endalt, mis on sinu probleem praegu?
Sa mõistad, et praegu sul probleeme ei ole. Kõik sinu probleemid on seotud mineviku või tulevikuga. Minevikus on asju, mis jäid tegemata või olukordi, mis tegid haiget. Tulevikus on mure. Kui sul praegu probleemi pole siis kas probleem on üldse olemas?
Mõnel hetkel, kui koorem muutub raskeks on tark endalt neid küsimusi küsida ning mõista, et praegune hetk on ideaalne elamiseks, kogemiseks, tunnetamiseks ja armastamiseks. Praeguses hetkes on kõik õige ja täpselt nii nagu olema peab. Miks me siis loome endale koormat mõeldes minevikule ja tulevikule?
Meil on vaja tunnistada, et kõik, mis meie elus juhtub või ei juhtu sünnib praegu, selles hetkes. Meie elu ei saa muutuda homme või aasta pärast paremaks. Me ei saa elada mõeldes, et ühel päeval ma hakkan naeratama ja hommikuti mediteerima. Ühel päeval lõpetan ma kohvi joomise ja hakkan tervislikult toituma. Ma ei tarbi enam kilekotte ning külastan vaid ökopoode.
Kui me mõtleme sellele ühele päevale siis on see sama hea, kui mitte kunagi. Me ei saa ka leiutada ajamasinat. Mitte keegi ei leiuta seda. Meil ei ole võimalik mineviku muuta. Seega. Kui me ei tea, kas homne tuleb. Kui meil ei ole ajamasinat. Siis mis meil on?
Meil on praegune hetk.
Ja võib-olla see ei üllata teid, kuid praegune hetk ei kordu enam kunagi. Mitte kunagi ei tule enam tagasi sellist hetke, nagu praegu teie kätes on. Seega, ole kallis ja küsi endalt. Kui sa ei saa praegust hetke enam homme muuta siis kuidas sa soovid praegust hetke mäletada? Raskena, kurvana, õnnetuna? Ükskõiksena, tundetuna, tühjana? Rahulolevana, õnnelikuna, armastusega?
See, milliseks sa lood praeguse hetke, selliseks muutub terve su elu. Meie elu on väikeste hetkede ja sekundite jada. Sekunditest saavad minutid, minutitest tunnid, tundidest päevad ja päevadest aastad. Meie elu on justkui mosaiigi ladumine – me asetame erinevaid värve ja kilde üksteise kõrvale ning kokku saame elu. Millist värvi see on? Kas päikese käes see särab ja sädeleb?
Kõik on sinu endi kätes. Ära oota, et su parim sõber, sõbranna või abikaasa tuleb võlukepikesega ja võlub su elu selliseks nagu sa soovid. Mitte keegi ei tee seda. Ja kui teeb, siis hakkad sa sõltuma sellest inimestest. Ära anna oma elu kellegi kätesse vaid ole ise selle peremees. Vali, milliseks kujuneb su hommik ning päev. Vali värvid oma ellu ning hetked. Ole oma elu peremees ja kunstnik.
Alusta juba täna!