Lugeja küsib: „Ma ei suuda valida! Armastan samaaegselt kahte meest. Ühega elan juba aastaid, teist tunnen alles pool aastat. Kui olen ühega, siis tundub just see suhe õige, kui teisega, siis jälle vastupidi. Nagu ühes laulus …  Mida teha?“

Psühholoog vastab:

Kui armastad kahte inimest samaaegselt, siis näen kolme võimalikku varianti. Mehed on erinevad ning kumbki neist esindab teatud isikuomadusi, elustiili, temperamenti, välimuse iseärasusi, jne., mis ühes inimeses koos eksisteerides moodustaksid suurepärase terviku. Teise variandina näen pikaajalise suhte turvalisuse ning värske suhte uudsuse ja põnevuse kombinatsiooni. Kolmanda variandina näen seda, et oma sisimas Sa ei tahagi otsustada. On inimesi, kellele ei meeldi lõpetatus, nad naudivadki võimalust nö. otsad lahtiseks jätta. Võimalik, et on veel mingid muud põhjused, aga selle napi kirja põhjal on keeruline põhjapanevaid järeldusi teha.

Kui nüüd fantaseerida ning arendada teemat edasi, siis võiks põhimõtteliselt korraga suhelda suvalise arvu erinevate meestega, kellest igaüks täidaks oma kindlat funktsiooni. Selline olukord meenutaks anekdooti, kus kirjeldatakse ideaalset meest – tark, heasüdamlik, sportlik, rikas, hea huumorimeelega. Nali lõpeb lausega: ”Ja põhiline, et need mehed omavahel ei kohtuks”. Mida sellest loost järeldada?

Ei ole olemas ideaalset meest, nii nagu pole ka ideaalset naist. Ei peagi olema, sest inimesed ei ole täiuslikud. Kaaslast võiks hoolikalt otsida.  Ta võiks olla nagu osa sinust, tema olemasolu teeks su tervikuks. Aga alati ei pruugi seda äratundmist kohe tulla. Võimalik on ka aastatepikkune kokku kasvamine, mille käigus mõlemad muutuvad ja sobituvad teineteisega.

Sinu näite puhul tekib küsimus, kuidas sai tekkida üldse uus suhe, kui armastad oma pikaaegset elukaaslast? See on endasse vaatamise küsimus, millele saad ainult ise vastata. Mis on sinu jaoks armastus ning mis armumine? Inimesed mõistavad neid erinevalt.

Selle teema puhul sobib mõelda tõotusele, mida noorpaarid teineteisele annavad. Seal on fraas „ma TAHAN sind armastada”. Esialgu tundub see vanamoodsa variandina lausest „ma armastan sind”. Aga esimese lause puhul mõeldakse olukorda, kus, olles kedagi valinud, tehakse kõik endast olenev, et teda armastada.

Algatuseks võiksid olla veidi omaette, end paremini tundma õppida, nii on ehk lihtsam selgusele jõuda.