Meie Gossip.ee “Parimate palade” rubriigis on härra Anatoli Aksjonov. Hahaa, sa ei tea kes see on? Nimelt kandis “Reporteri” reperter, teleajakirjanik, pulmavanem ja muusik Üllar Luup kunagi just seda nime. Vaatame, mida huvitavat ma leidsin temast.

Allikas: Ajakiri Naised (10.10.2008)
Link: http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=13697
Katkendid artiklist: „Mehesõna- Üllar Luup“

Kas aktsepteerid ebatraditsioonilist, nt samasooliste kaasadega peremudelit? Ei, see tundub mulle kui looduseinimesele täiesti mõistusevastane, võiks öelda isegi ressursi raiskamisena. Teisest küljest on inimene jälle nii kohutavalt siginud, et ähvardab looduse täiesti ära matta, võib-olla on selline suundumus omakorda looduse vingerpuss inimsoole, et ta oma sigivust vähendaks?! Kes teab.

Milline tuntud naine kehastab Sinu iluideaali? Neid on üsna mitu. Kehaideaal on Sophie Loren (30aastaselt), näo ilu poolest Kristiina Ojuland, tarkuse poolest Marju Lauristin ja hingelise rikkuse poolest mu oma naine Emmi. Ah jah, küsisite ju tuntud naisi, sel juhul pean hingelise rikkuse naiselikuks ideaaliks luuletaja Doris Karevat.

Milline naiselik omadus Sind paelub? Tarkus näida nõrk ja abivajav. Tänapäeva naised tavaliselt enam mingit suurt abi ei vaja, kõik saavad omadega pea üksi ja ise hakkama, aga mehel on alati meeldiv tunda, et ta suudab naisele toeks olla ja lahendada mõne asja, kas või koduses majapidamises, millega naine hakkama ei saa. Ja mida emantsipeerunum naine on, seda vähem suudab mees olla galantne – olen lugenud, et Ameerikas ei tohi mees isegi naisele viisakusest ust avada, sest seda võib tõlgendada seksuaalse ahistamisena! Sellistel hetkedel tahaksin elada musketäride ajastus, kus mees pidi olema galantne, aga samas ka võitlev.

Kas soorollide lähenemine rikastab või vaesestab ühiskonda? On teatud rolle, mis ei saa kunagi läheneda, nagu näiteks emadus. Olgugi et on juba loodud pretsedent, kus meheks opereeritud naine sünnitab, aga see pole ikkagi klassikaline lähenemine. Kui mõelda aga seda, et naised võivad nüüd teha töid, mida varem peeti meeste aladeks, ja olla poliitikas, siis olen kahevahel. Ühest küljest kannatab selle all kahtlemata looduslik suund ehk järglaste saamine. Teisest küljest aga võib jälle naiste suurem osakaal otsustamise juures tähendada hulga suuremat stabiilsust. Naine on looduse poolt loodud alalhoidlikumaks ja elu säästvamaks. Mehed on seevastu need, kelle peal loodus katsetab, et paremaid geene saada. See omakorda tähendab, et mehed riskivad rohkem ja nende poliitika võib võtta hoopis pöörasemaid tuure, kui vaja oleks.

Miks meeldivad meestele suured rinnad? Pole päris täpne, et kõigile meestele meeldiks suured rinnad. Tõsi, minule nad meeldivad, aga tean mõnda meest, kes armastab just väiksemaid. Aga jällegi tuleb alateadvuslikult loodus mängu. Suurte rindadega naine suudab kindlasti järglase ära toita – on ju, millega. Teisest küljest pakub suurem rind ka silmale rohkem rõõmu, eriti nüüd, mil rinnahoidjad suudavad muidu pehme kehaosa meeldivalt kõrgenevasse vormi valada. Mitte igaühele ei ole loodus ju kikkis rinda kinkinud, rinnahoidja aitab aga rinda sellisena vähemalt näidata.

Milline on Sinu naiselik pool? Vahest härdameelsus. Mõnikord elan mõnda filmi sedavõrd sisse, et eriti südamlikes kohtades hakkavad pisarad voolama. Eks ma siis pühin need vaikselt ära ja teen tegemist kööki või teise tuppa, et mitte oma nõrkust (või siis seda, mida tavaliselt ju naiselikuks nõrkuseks peetakse) välja näidata.

Allikas: Raadio Uuno (08.10.2008)
Toimetas: Helena-Reet Ennet (Gossip.ee)

Varsti saab reporter Üllar Luup viiendat korda isaks. Juba järgmisel kuul peaks perre sündima viies laps, tüdrukutirts Ellen. Raadio Uuno hommikuprogrammi juht Aleksander Ots usutles populaarset reporterit Üllar Luupi Kanal 2 sünnipäevapeol, kus selguski, et mees saab juba viiendat korda isaks. Raadiomees Ots uuris telemehelt, miks ta peol ilma naiseta on. Kui Luup vastas, et naine ei saa juua, sest rasedad ei joo, siis tuligi välja tõsiasi, et varsti sünnib perele lisa.

Allikas: Kroonika (16.09.2008)
Link: http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=13151
Autor: Anna-Maria Veidemann-Makko
Katkendid artiklist: „Üllar Luubi pats varjas kasvajat“

Kanal 2 tähtreporter Üllar Luup (48) lõikas hiljuti maha oma pika patsi, mis ei osutunudki mehe imago lahutamatuks osaks, vaid varjas hoopis kasvajat ja hiljem lõikusarmi kaelal. Kevadel opereeriti Üllari sõnul tema kaelalt healoomuline rasvkasvaja ning sellest jäi arm, mida ta peitis juuksepahmaka taha. Nüüd on Üllar teinud käigu juuksurisse ning viis ühtlasi läbi ka noorenduskuuri näonahale. Samuti vahetas Luup militaarsugemetega tunked musta ülikonna vastu. Viimane lüke oli justkui rusikas silmaauku, sest Luup teenib leiba ka pulmavanemana, kellele korrektne rõivastus on lausa kohustuslik. Kuuldavasti on Üllari stilistiks lausa «Reporteri» peaprodutsent, endine teletäht Ivar Vigla isiklikult! «No see on liialdus. Minu riietumisstiil on kollektiivne looming,» kostab Üllar Luup. Nõnda lihvivad Üllari looki nii tema abikaasa Emmi (40) kui ka kolleegid reporterid.

Allikas: Õhtuleht (18.02.2008)
Link: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=267215
Autor: Oliver Rand
Katkendid artiklist: „Üllar Luup: “Öeldakse, et nimi meest ei riku, aga rikub küll!”“

Teleajakirjanik Üllar Luup on teinud läbi koguni kaks nimemuutust. Anatoli Aksjonovi nime kandnud mees muutis selle abielludes Anatoli Jõgiks ja veel hiljem Üllar Luubiks. “Öeldakse, et nimi meest ei riku, aga mina pean oma kogemustest ütlema, et rikub küll,” sõnab Üllar Luup. Probleeme tekkis tal juba koolipõlves, kui eesti koolis käies vene nime pärast narrida sai. “Olin väga halvas seisus, sest venelased peksid mind sellepärast, et olen eestlane ja eestlased seepärast, et olen venelane,” meenutab Luup. Abielludes võttis Luup naise nime, kuid pärast lahutust polnud enam sobilik ekskaasa nime kanda ja ta otsustas võtta ema neiupõlvenime.”Mõtlesin, et kui perekonnanimi juba vahetub, võib vahetada ka eesnime,” kirjeldab Üllar Luup nimesaagat. Tema sõnul on nime eestindamine toonud mõnegi eelise kas või tavapärases suhtlemises. “Praegu olen oma nimega täiesti rahul ja enam seda muuta küll ei kavatse,” kinnitab Üllar Luup.

Eesti tuntud nimemuutjaid: Maksim Jermakov (poliitik) – Max Kaur Markko Laidinen (linnapea) – Mart Viisitamm Anatoli Aksjonov (ajakirjanik) – Anatoli Jõgi – Üllar Luup Pjotr Sedin (ärimees) – Peter Sedin Artur Abdullajev (muusik) – Arthur Abdull Igor Tsõganov (muusik) – Ivar Must Igor Maksimov (muusik) – Igor Maasik (Onu Bella) Viktor Rudko (fotograaf) – Viktor Vesterinen Oleg Vitjuk (usu- ja ärimees) – Oleg Sõnajalg Andrei Vitjuk (usu- ja ärimees) – Andres Sõnajalg Olev
Remsujev (kirjanik) – Olev Remsu Alex Oltsvel (meelelahutaja) – Alex Lepajõe Peeter Gorjunov (poliitik) – Peeter Taim Vadim Tomilov (KGB ohvitser) – Valter Lants Heikki Puzanov (kunstnik) – Heikki Looman Erik Moldov (näitleja) – Erik Ruus Ivan Käbin (poliitik) – Johannes Käbin Kirill Voinov (poliitik) – Karl Vaino

Allikas: Õhtuleht (14.12.2007)
Link: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=258551
Autor: Eveli Rebane
Katkendid artiklist: ” ÜLLAR LUUP: et olengi Nikisse armunud või?”

“Et olengi Kairitisse armunud või? Mulle küll meeldivad naised, aga selliste lootusetute projektide peale ei raatsi ma aega kulutada,” muigab Kanal 2 reporter Üllar Luup. Telekanali tehtud muusikavideos “Minu pruut” mängib ta ilmaneiu Kairit Tuhkaneni ehk Niki jälitajat. “Eero Liiv (rezissöör Urmas E. Liiv – toim) tuli ükspäev minu juurde, ütles, et tahab teha sellist videot, ja lasi mulle laulu ette. Mõtlesin, et miks ka mitte veidi nalja teha. Laulusõnad on ju iseenesest naljakad ja lugu ise samuti,” räägib muusikavideos “Minu pruut” peaosa täitev telereporter Üllar Luup. Videos kasutatava viisi on loonud Jaan Pehk ning sõnad Olavi Ruitlane. “See laul on salvestatud juba ammu, nii paar aastat tagasi. Eero Liiv rääkis Jaan Pehkiga läbi, kas ta tohib seda sellisel moel kasutada, ja me siis tegimegi video,” selgitab Luup.

Allikas: Naisteleht (16.06.2006)
Link: http://www.naisteleht.ee/node/550
Katkendid artiklist: „Reporter Üllar Luubi suhted luubi all“

«Ei ütleks, et ma mingi suur naistespetsialist olen, lihtsalt olen selline tähelepanelik,» teatab teleajakirjanik, pulmavanem ja muusik Üllar Luup, kel parasjagu käsil neljas kooselu. Neljas kooselu ei väljenda aga kaugeltki suhete arvu Üllari elus – neid on olnud rohkem, kui mees suudab meenutada ja kokku lugeda. Ametlikke abielusid on Üllaril (46) olnud kaks, vahepeal on ta koos elanud veel kahe naisega. «Muidugi, mul oli neid suhteid nende kahe abielu vahel veelgi, aga kõik ei olnud kooselud,» täpsustab Üllar. «Kõiki naisi ma küll nime- ega nägupidi ei mäleta,» ütleb Üllar, kes vahel lähebki välja anonüümse juhusuhte peale. «Üheöösuhe ongi see, kui pole vaja teada nimesid. Mõlemad tahavad ühte ja konkreetset asja. See võib väga suure ämbriga lõppeda, aga anda ka kirgastava elamuse. Kui tead, et sa inimesega enam iial kokku ei saa, võid selle hetke nimel kõik endast anda!» Kus peituvad nii paljude suhete põhjused, arvab Üllar ka ise teadvat.

«Mulle tohutult meeldib naistele meeldida, aga selleks tuleb pingutada,» avab Üllar kaarte ning jätkab, et kooliajal oli ta ebapopulaarne. «Esiteks olin ma kõikide jaoks venelane, hoolimata sellest, et ema on eestlane – nimi juba selline,» räägib varem Anatoli Aksjonovi nime kandnud mees, kelle isa on tšuvašš ja ema eestlane. Esimesed positiivsed suhtluskogemused naistega sai Üllar õpilasmalevas. «Seal sain teada, et on inimesi, kellel ei ole eelarvamusi. Kogesin, mida tähendab olla tähelepanu keskpunktis tänu oma mõtetele, väljaütlemistele, naljadele.» Samuti koges Üllar malevas esmakordselt, mida toob endaga kaasa pilli mängimine: «Rühmas oli üks poiss, kes oskas kitarri mängida. Vaatasin kadedusega, kuidas piigade pilgud olid tema poole pööratud, kui ta mängis ja laulis.» Järgmisel aastal läks Üllar malevasse kitarr kaasas ja siis oli ta ainus, kes tüdrukute südameid muusikaga sulatama asus. «Tol ajal läksin mõne asjaga juba liiale,» tunnistab Üllar, kes kogenematu noormehena püüdis suhteid arendada kahe tüdrukuga korraga, ajades muidugi mõlemad suhted lörri ning teenides tütarlaste pahameele. Edaspidi oli Üllar suhete loomises diplomaatlikum.

«Ülikooli ajal ma ennustasin käe pealt. See oli poolenisti suhtlemistrikk.» Legendina kasutas Üllar fakti, et tema vanaema oli sellega tegelnud. «See on hea kogemus, kui hoiad naise kätt küünlavalgel ja tunned, kui täppi läheb – käekene hakkab värisema,» muheleb Üllar. «Võib isegi öelda, et esimese naise ma ennustasin endale. Ennustasin, et tema ellu tuleb selline ja selline mees. Ta alguses ei saanud aru, et ma ennast kirjeldan.» Esimene abielu algas Üllaril 1980. aastal ja kestis 13 aastat. Suhe läks mehe kõrvalhüpete nahka. «Mu praegune naine ongi üks nendest kõrvalsuhetest. Praegu on selline vabasuhe. Abikaasa Emmi (38) teab, missugune ma olen. Ega tema elu ole ka sile ja sirge olnud – tal on kolm last kolme erineva mehega, » räägib Üllar, kellel endal on eelmistest suhetest neli last. «Kaks last esimese naisega, siis järgmisega üks ja üks on niiöelda kõrvale juhtunud. Inimesega, kellega ei ole üldse koos olnud ega elanud.» Esimest korda abielludes võttis Üllar ehk toona Anatoli Aksjonov abikaasa perekonnanime. 1993. aastal pärast lahutust vahetas aga oma nime täielikult: temast sai Üllar Luup. Üllar arvab, et mõneski mõttes sai temast uue nimega uus inimene.

«Nimevalik tuli, kui töötasin Eesti Eriteenistuses. Mul oli kaasvalvur, kes oli pikka aega tegelnud numeroloogiaga. Luup oli mu ema neiupõlvenimi ja hakkasime arvestama, mis sellega sobiks. Vähemalt kolm valvekorda läks selle peale. Varasema nimega sarnased variandid viisid kõik katastroofi või krahhini. Siis võtsime tähestiku lõpust Ü-tähe. Üllasega oli juba parem, Ülar Luup oleks olnud väga hea teadlase nimi, ütles sõber. Mõtlesin, et teadlaseks hakata on veidi hilja. Proovisime Üllarit. «Oo! See on väga hea ajakirjaniku nimi!» ütles sõber. Venemaalt sain uue sünnitunnistusegi, et olen sündinud Üllar Luubina.»

Allikas: Maaleht (01.07.2004)
Link: http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=470
Autor: Maarius Suviste
Katkendid artiklist: „Üllar Luup – pulmavanemast uudistereporter”

Kanal 2 uudistehääl, kaadritagune tegelane. Mees, kes teletööst vabal ajal mängib tola ja paneb paari. Mees, kes on valvanud välisriikide saatkondi ja teinud liikluspropagandat. Ja puhkehetkel taastab vanavanemate talu Kiili vallas. Aga naised? Enne kui Üllar Luup mullu sügisel Kanal 2te jõudis, oli ta aastate jooksul mitut ametit pidanud. Kas pärast ülikooli lõpetamist suunati värskelt diplomeeritud ajakirjanik… kohe telesse? “Oh ei,” rehmab ta käega. “Pärast ülikooli käis mul veel igavesti kirju elu…”Ajalugu kõneleb, et kõigepealt suunati ta tööle hoopis miilitsasse. Oli riiklikus autoinspektsioonis propaganda- ja agitatsiooniinspektor. Küll siis sai hirmsat moodi liikluspropagandat tehtud! Vahepeal oli agiteerimis
e kõrval ka teedeinsener. See rohkem selline tehniline töö: juurdlus, materjali kogumine ja muu ajudele hakkav. See töö ajakirjanikuhingele muidugimõista ei istunud – tuli ära. Oli mõnda aega tööta, siis tegutses koos sõbraga – tõid Peterburist kaupa ja sõber müüs selle oma kioskis maha. Oli kooperatiiviaeg. Seejärel sai Saaremaal mõnda aega dolomiidifirmast palka, siis uuesti Tallinnas tagasi. Töötas Eesti eriteenistuses, valvas saatkondi.

Ükspäev sattus talle kätte Õhtuleht, seal oli kirjas, et leht vajab reporterit, noort reporterit. Üllar Luup oli siis 32. Läks kohale, võeti tööle. Oleks kauemakski jäänud, kui ükspäev poleks tulnud tema juurde meediahärrad Hans H. Luik ja Aimar Jugaste, kes pakkusid uut tööd: tarbijalehte Kulutaja. Võttis pakkumise vastu, töötas mõnda aega, seejärel läks uhiuude ajakirja Mihkel – oli selle väheke aega ilmas eksisteerinud väljaande esimene peatoimetaja. 1995. aastal sai Üllar Luup teada, et “Aktuaalne kaamera” otsib reporterit. Mõtles, et miks mitte, proovida võib ju ikka. Läks katsetest läbi. Siis jäigi AKsse tööle. Kokku oli ta uudistes kuus aastat. Nii kaua pole ta veel üheski ametis püsinud. “Nojah, kui miilitsaaeg välja arvata,” muigab ta. Pärast AKd läks ta tegema keskkonnasaadet “Tasakaal”. Ei olnud seal kaua aega, tema ja saate produtsendi Riho Västriku teed läksid lahku. Ei hakanud ta kohe eelmisel suvel uut tööd otsima. Sügisel aga märkas kuulutust, et Kanal 2 “Uued uudised” otsib meesreporterit. Produtsent Toomas Lepp võttis ta tööle. On põhikohaga uudiste reporter-toimetaja, teeb lugusid ka keskkonnasaatesse “Rohelised uudised”. Loodus on talle hingelähedane. Nii on tal teleuudiste tegemisel südamelähedasemad need teemad, mis keskkonda ja põllumajandust puudutavad.

Milline näeb välja teleuudistereporteri tööpäev? Millal see algab? “Tööpäeva algus on nii-öelda liikuv. Mõnikord võib alata kell seitse-kaheksa hommikul, vahel kümnest või isegi kaheteistkümnest. Päevatoimetaja ja produtsent panevad paika, mis sel päeval ülesvõtmist ja ärategemist väärib. Ja vastavalt sellele jagatakse ülesanded, kes kuhu läheb, mida teeb.” Kõige suurem töö on informatsiooni kätte saada – väga oluline on eelinfo. Peab võimalikult palju teadma ja olema infot kogunud, enne kui võttele minna. “Kui tead uudise või teema kohta piisavalt palju ja tead, mida tahad sealt saada ning kellelt tahad intervjuud, siis on kõik väga hästi. Ei pea inimest pooletunnise intervjuuga piinama! Küsid maksimaalselt kolm küsimust. Kui mul on hea ja konkreetne vastus käes, siis ongi kõik – toimetusse tagasi.” Toimetuses tagasi, hakkab ta kõigepealt kogu materjali läbi vaatama. Et mida operaator filmis, mis pilti on. Kuni uudislõik ongi eetriküps. Võimalik on seegi, et uudislugu valmib alles pärast kaheksat – siis, kui “Uued uudised” juba eetris on. Eriti juhtub seda siis, kui päevas tuleb ühel reporteril mitu uudislõiku teha. Uudisloo pikkus on tavaliselt minut ja kolmkümmend sekundit. “Mõnikord ma ei teegi seda aega täis,” ütleb ta. “Kui põhiline info käes ja ära räägitud, siis rohkem ei ole ju mõtet.” Teletööst vabal ajal teeb Üllar Luup lisatööd – seda tehes on natuke rohkem aega kui minut või kaks. See lisatöö on pullitegemine, õhtujuhtimine. Pulmavanem, pillimees. Firmade suvepäevade juht, sünnipäevad, juubelid. Mida iganes vaja on. Suviti on kaks-kolm üritust nädalas – see ongi peamine suvine tuluallikas. Sügisel-talvel nii, et paar kuud on täiesti vaikne.

Loe lisaks:  Mida kujutab endast Gossip.ee rubriik “Parimad palad”?

Vaata lisaks: “Üllar Luup & Bad Orange – Nõme kompuuter”: