Augusti keskel viiendat korda rajale tuisanud Motoreporteri seltskonnal tuli reisil Kaspia mere äärde ette nii head kui halba. Motoreporter Tanel Talve toob ajakirjas Nädal välja eredamad näited. Mida reisil nähti ja kogeti, saab näha aga Kanal 2 “Reporterist”.
Hea:
1. Ülipõnev motomatk, igav ei hakanud kordagi. Kui hakkas igavaks minema, tegime ise asja põnevaks, näiteks Venemaal sõitsime teineteisel tagant sisse.
2. Vene-Eesti piir. Üllatuslikult üliladus piiriületus, ei mingi altkäemaksu nuiamist, liigset bürokraatiat või vaenulikku suhtumist.
3. Meie reisi Venemaa osas Moskvani välja uskumatult läänelikuks muutunud eluolu. Isegi teenindajad olid sõbralikud. Kaks aastat tagasi me seda seal kandis ei täheldanud. Statoili tanklad on igal nurgal – täitsa kodune tunne oli sõita.
4. Gruusia külalislahkus, suhtumine eestlastesse. Aserite juurest Gruusiasse sõites oli tunne, nagu oleks kangelane koju jõudnud. Poeomanik avas vendade ja õdede saabumise puhul kohe šampuse ja jõi meiega sinasõprust. Armeenia piiril Gruusia poolel oleks piirivalvuritega napilt sama teinud, aga saime siiski pidama. Meil pole olnud varem piiriületust, kus ametnikud meisse nii hoolivalt ja sõbralikult suhtuks.
Halb:
1. Bürokraatia piiridel. Alguses arvasime, et kasahhide väljamõeldud paberimäärimisele on raske vastast leida, kuid hiljem selgus, et Ukraina ametnikud on siiski pika puuga oma ametivendadele ära pannud. Ukrainas oli meil pikim piiriületus – viis tundi (Ilyichevski sadam).
2. Löökaugud. Ühel tsiklil kukkus lõpuks terve tagumine ots küljest, hullust põrutamisest eraldus ka esituli selleks ettenähtud kinnitustest.
3. Vähe aega. Miskipärast oleme iga kord liialt optimistlikult meelestatud ja sel korral oli trass teeolusid, piiriületusi ja kohati meie tempot korralikult aeglustavat külalislahkust arvestades liiga pikk valitud.
4. Hullud liikluses. Täheldasime, et kõikide pealinnade liiklusolud on suisa hullumeelsed. Nagu oleks just pealinnas eriti segased rooli lastud.