Natalia Rediskina on Tartu Vene Lütseumi koolipsühholoog, projekti „Autism: parandustöö ABA printsiipide alusel“ liige ja 9-aastase autisliku poisi ema.  Räägime Nataliaga Ohmygossipi poolt alagatatud projekti “Kuidas mõista ja aidata autismispektri häirega lapsi ehk Autismiabi ABC” raames autismist, selle ravist ning testidest.

Palun rääkige natuke endast – kellena töötate, kus olete õppinud?
Enne kui ma alustan, ma tahan tänada Liina Hellatit ja Ljudmilla Saart abi ja toetuse eest!

Minu põhitöökoht on Tartu Vene Lütseumis, töötan seal koolipsühholoogina. Samuti teen koostööd koolitusfirmas OÜ Kolmandas Astmes (koolitan õpetajaid). Proprium ARS MTÜ-s olen psühholoog-konsultant.

Olen õppinud  Eestis Narva Kõrgkoolis, Leedus Institute of Humanistic and Existential Psychology, Lätis International Higher School of Practical Psychology, Israelis Center of ABA education ja Peterburgis Institute of Practical Psychology of `Imaton`.

Minu töös on kolm suunda: eksistentsiaalne psühhoteraapia, liivateraapia ja rakenduskäitumise analüüs. Ma olen projekti „Autism: parandustöö ABA printsiipide alusel“ liige.  Pikemalt võite lugeda sellest aba-kurs.com aadressil.

Kui suur on teie kokkupuude autistlike või autismispektri häirega lastega?
Eelkõige olen ma autismihäirega lapse ema. Meie poeg areneb oma teed. Tal on madalfunktsionaalne autism. Kahjuks on tal veel palju terviseprobleeme, mitte ainult autism. Praegu on ta 9aastane. Võib öelda, et viimased kaks aastat ma kohtlen teda kui autisti. See tähendab, et ma aitan teadlikult, suunan teda läbi õigete tegevuste. Me oleme saavutanud  juba suuri edusamme. Näiteks antud hetkel oleme jõudnud selleni, et kui poeg soovib raamatut, siis annab ta mulle kaardi raamatu kujutusega.

Meie  koolis õpivad  ka autismihäiretega lapsed. Viimasel aastal on selliste laste arv suurenenud. Eelmisel aastal ma töötasin rohkem autismihäirega lastega, mitte „tavaliste“ lastega.

Mis on teie meelest Eestis autismiravi kõige suuremad valupunktid?
Eelkõige tuleb öelda, et meie riigis on autismiravi kohta vähe infot. See on kõige suurem valupunkt. See puudutab kõiki meid: spetsialiste ja lapsevanemaid. Samuti on vähe spetsialiste, kes oskavad töötada autismihäirega lastega. Olen ise psühholoog  ja ma näen, et klassikalised meetodid ei tööta. Eestis ei ole kahjuks välja töötatud metoodikat autismihäiretega lastega töötamiseks. Loodan, et lähemal ajal situatsioon muutub.

Kahjuks tuleb tõdeda, et lastevanematel puudub toetus. Vanemad on jäetud oma murega ja haige lapsega üksi. Laps saab riigilt toetust, aga lapsevanemad peavad maksma, näiteks psühholoogilise teenuse eest. Väga tihti perel seda võimalust ei ole: nii raha kui aega.

Lõpuks tahan ära  märkida, et väga tihti töötavad lastega erinevad spetsialistid ning nende vahel  ei ole koostööd. Juhtub, et spetsialistid vahetuvad ja uus spetsialist ei tea, missuguseid „samme“ laps oskab teha ja kuhu liigub edasi. Sellises situatsioonis algab töö jälle otsast peale. Eelnev tehtud töö nullitakse. Me oleme teadlikud valupunktidest ja sellepärast me püüame muuta situatsiooni. Praegu Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit toetab lastevanemate koolitust. Sellel sügisel  toimub Tartus õppekoolitus eesti ja vene keeles.

Mida psühholoogina soovitate emadele-isadele, kes on äsja teada saanud, et neil on autismispektri häirega laps?
Kui möödub šokk, siis „hingake sügavalt sisse“! Hinnake seda, et teie laps valis sündimiseks just teie pere ja ta usub, et teil on jõudu olla tema vanemad. Öelge endale, et te suudate aidata oma last.

Soovitan alustada  info otsimisega. Määratlege ära, millised oskused on teie lapsel. Eesmärgiks seadke, kuhu tahate jõuda, mida saavutada. Ärge oodake kiireid tulemusi, olge kannatlik ja visa. Uskuge, et koostöös lapsega saavutate edu. Pöörake  oma tähelepanu sellele, mida oskab laps teha, mida ei oska. Kindlasti  on vaja teada, milline on „tavaline“ laps selles vanuses. Ei ole vaja kulutada oma jõudu selleks, et otsida missugused sümptomid teie lapsel on ja  missuguseid ei ole. See ei ole oluline antud hetkel. Ei tohi tõmbuda endasse! Otsige inimesi, kellel on sarnased probleemid, suhelge nendega. Väga tihti teavad lapsevanemad häid spetsialiste.

Kui palju te koolipsühholoogina tegelete ka autismi raviga?
Koolipsühholoogina ma tegelen autismi raviga. Samas ei saa öelda, et see on ravi. See on õpe.  Minu töös on 4 suunda.
Esimene suund on töö lapsega. Ma aitan lapsel omandada vajalikke oskusi. Reeglina on see individuaalne töö. Ma koostan individuaalse õppekava toetudes lapse arengule.
Teine suund on töö lastevanematega. Ma selgitan lastevanematele lapse eripära. Samuti ma aitan vanemal aru saada, et lapsega peab olema kannatlik, heatahtlik, andma aega teatud  oskuste omandamiseks. Samal ajal ma räägin, kuidas ma viin läbi õppetunde ja missuguseid tulemusi me saavutame.
Kolmas suund on töö õpetajatega. Ma aitan aru saada, kuidas laps mõtleb, missuguseid samme peab tegema, et õppeprotsess toetaks last. Samal ajal ma teen koolitust „Töö põhimõtted arengupeetusega lastega“.
Neljas suund on töö kolleegidega. Ma jagan infot koolipsühholoogidega ainesektsioonis. Peale selle ma püüan kohtuda spetsialistidega, kes aitavad last rehabilitatsiooni plaani järgi. Sellel aastal püüdsime teha meeskonnatööd.

Mis asi on Rakenduskäitumis Analüüsis= Applied Behavior Analysis – ABA? Kuidas autistlike laste vanematel sellest kasu on? Kus seda analüüsi teha saab?
Teaduse arenedes tekkis uus haru – rakenduskäitumise analüüs  (Applied Behavior Analysis – ABA).
ABA on planeerimise, rakendamise ja hindamise mõju teguritele keskkonnas, mis toovad kaasa muutused inimeste käitumises. Antud õppeprotsess toetub nendele oskustele, mis aitavad elus hakkama saada. See tähendab, et on kava/õppekava või visioon, mida me arendame. Me ei tee midagi lapsega, me teeme ise (koos vahenditega, tegevustega jne.). Laps reageerib (vastavalt muutub käitumine, samuti muutuvad vastused). See, mida me õpetame lapsele – on oluline tema elu jaoks.

Mulle meeldib see, et siin ei ole oluline, milline puue on lapsel. Antud teooria järgi uuritakse, mida laps oskab ja mida ei oska. Kindlasti ei uurita, miks ta ei oska. Näiteks, miks ta suudab seista kolm sekundit. Miks laps ei oska vastata? Ei uurita põhjuseid.
ABA teraapia on tõestanud oma efektiivsust töös autismihäirega lastega.

ABA teraapia aluspõhimõtted on järgmised:
Õpetamine: Stiimul – etteütlemine- reageering – kinnitus. Nimelt selles järjekorras.
Samuti tuleb märkida, et oluline on valida õiged juhised. Kui ma õpetan imitatsiooni, siis ütlen: „tee nii… korda/ ütle minu järel nagu mina“.
Kui ma õpetan objektide eristamist, siis ma ütlen „kus on …, näita mulle …, näita mulle, kus…“
Töös me kasutame motivaatoreid. Motivaatorid on mittetingitud – need on toit, liikumine ja tingitud motivaatorid – need on kiitus, suhtlemine, õpiülesanded. On olemas viise, mis aitavad leida motivaatoreid.
Etteütlemine/abistamine. Siin ma tahan öelda, et etteütlemine on enne lapse reaktsiooni! Veel ma tahan lisada, kuidas vähendada etteütlemist. Me teeme pausi kolm sekundit ja kui laps ei reageeri, siis toimub etteütlemine.
Parandamine. Kui lapse reaktsioon on vale, siis me katkestame tegevuse. Ootame natukene ja anname jälle juhendi. Ütleme ette ja kinnitame. Edasi – juhend ilma etteütlemiseta ja jälle kinnitame. Kui õige reaktsioon ei kinnitunud, siis me alustame uuesti.
Lapsevanemad saavad kasutada seda meetodit kogu aeg ja kõikjal: kodus, õues, järjekorras, külas.. See on „suhtlemise viis“ lapsega.

Palun rääkige, mis on PECS? Kuidas seda alternatiivset kommunikatsiooni süsteemi saab kasutada autismi raviks?
PECS – The Picture Exchange Communication System. See on „pildi keel“. Väga tihti autismihäirega lapsed ei kasuta sõnu suhtlusvahendina. See ei tähenda, et nad ei vaja suhtlemist. See tähendab, et nendel on eneseväljendusraskused.

Lori Frost ja Andy Bondy koostasid süsteemi, kus laps suhtleb pildi abil. Reeglina kui laps õpib kasutama PECS-d, siis langeb ebasoovitav käitumine. Laps suudab väljendada oma soovi vastava kaardiga.

PECS on samamoodi keel, mida õpetaja peab õpetama ja laps õppima. Antud õpetuses on erinevad etapid, kus laps õpib suhtlema PECS-s.
Inglise keeles ja vene keeles on manuaal „The Picture Exchenge Communication System Training Manual“. Loodan, et me leiame inimesed, kes suudavad  aidata tõlkida seda raamatut eesti keelde.

Mida kujutab endast VB-MAPP test? Kus seda tehakse ja mis kasutegureid selles näete?
Eelkõige ma tahan selgitada, mis on VB-MAPP test. See on Verbal Behavior Milestones Assessment and Placement Program (A Language and Social Skills Assessment Programm fffor Children with Autism or Other Developmental Disabilities). Autor Mark L.Sundberg. See test toetub B.F.Skinneri ettekujutusele verbaalsest käitumisest.

Eesmärk on hinnata oskuste arengut, mis on või ei ole lapsel verbaalses käitumises.
Huvi korral võite lugeda leheküljelt avbpress.com. Antud metoodika aitab näha, mida tuleks arendada eelkõige. Test aitab koostada individuaalset õppekava lapse jaoks.

 

Loe lisaks:
Projekt: “Kuidas saame paremini mõista ja aidata autismispektri häirega lapsi e. Autismiabi ABC“
Liitu projektiga ka FACEBOOKIS