Anu Saagim on seltskonnategelane kes on niiöelda “pruut igas pulmas” ja “kadunukene igal matusel”, sest teda jätkub igale poole alati ning eriti bravuurikas on Anu Saagim siis, kui kaamerad filmid ja fotoaparaadid teevad seltskonnarubriikide tarvis pilte.
Anu Saagimil on tegelikult kaks “nägu” ehk üks on tavakodanik (rahulik ja vaikne) ja teine bravuuritsev (kui kaamerad surisevad, sest meedia kajastab ikka seda, kes paistab silma esiplaanil) mida enamus ka televiisori kaudu näinud on.
Sel ajal kui Anu Saagim oli pidevalt ajalehtede-ajakirjade esikaanel, ei pööranud ma talle mingit tähelepanu, aga kui ta mul külas käis 24. novembril 2005. aastal koos Ken Saani ja PIMP TV võttegrupiga, siis nägin ka Anu Saagimi teist nägu. Seda külaskäiku mäletan hästi. Oli õhtupoolik ja võttegrupp sõitis Viinahauale nende oma bussiga, mille roolis oli Ken Saan. Esimese sõidu tegime naabri-Meida juurde, et piima osta. Meida nägi Anu Saagimi nägu juba bussiaknast ja ütles, et katsuge, et siit kaote.
Edasi läks sõit Torisse ning külastasime sealset EVRK toidupoodi (nüüdseks seal on ammu riidepood) ning meid teenidas lahkesti müüja Renate Saar. Ka poepidajad Riina ja Raivo piilusid salamisi tagumisest toast. Kuna Anu Saagimi hääl oli ikka kaugele kuulda, siis oli ka palju uudistajaid kohapeal. Kutsusin oma venna Kardogi kohale ning Anu Saagim lasi talle sutsaka parfüümi peale.
Kui Kalliti poes ostud tehtud said, läksime Viinahauale tagasi ning salvestus kestis kella 18.30- ni, mil külalised tuldud teed tagasi sõitsid. Hiljem helistas Anu Saagim mulle ja soovitas rääkida, et ikka tuleks Õhtulehele öelda, et ta ööbis Viinahaual Hillar Kohvi juures, sest oli ette teada seegi, et Õhtuleht teeb sellest esikaane loo ning see ilmus 29. novembril. Mina olin muiugi Õhtulehe ajakirjanikule Jaan Väljaotsale (kes kunagi ajalehes “Kuller” minu rubriiki toimetas) rääkinud seda juttu nagu asi tegelikult oli. Kui Anu Saagim palus mul natukene valetada, siis helistasin Jaanile uuesti ja muutsin oma öeldut. Jaan oli minu peale pahane ka ja küsis, et miks ma valetan. Hiljem selgitasin talle asja, sest valetajaks ma jääda ei taha.
Teist korda kohtusin Anu Saagimiga Tallinnas Reval Park Hotel`is kus toimus (1. detsembril 2005. aastal) PIMP TV avapidu ning seal palus mul Heimar Lenk luisata ja ütles, et alati ei tasu tõtt rääkida. Tol korral sai ka ööbitud luksushotellis PIMP TV kulul ning hommikul telliti mulle takso, et hotellist Tallinna bussijaama sõita saaksin. Ka seal PIMP TV avapeol jättis Anu Saagim mulle toreda mulje. Hiljem ma Anuga kohtunud pole.
Kui ma sain 40. aastaseks ja Anu Sagim mulle juubeli puhul esimese õnnesoovi saatis, siis see läks ka loo pealkirjaks, et Hillar Kohv sai Anu Saagimilt juubeli puhul õnnitluse ning kohe tegi ka Anu Saagim mulle aastase tasuta ajakirja “Just” tellimuse juubeli kingitusena.
Sellised seigad meenuvad mul seoses Anu Saagimiga kes sai esmaspäeval 50-aastaseks.
Palju õnne Anu Saagimile 9. aprillil olnud 50. juubeli puhul!