Maikuu Playboy terviserubriik keskendub Eesti mehi murdvale salakavalale haigusele, milleks on depressioon. See on haigus, mis mõjutab kogu keha – tundeid, mõtteid, käitumist. See võib kesta nädalaid, kuid ja isegi aastaid ning ei ole mõtet oodata selle lihtsat äraminekut – see ei lähe iseenesest üle.

Väga oluline on teada ka seda, et depressioon ei ole iseloomuviga ega märk nõrkusest, see on tervisehäire nagu iga teinegi haigus, mis tähendab seda, et haigust on võimalik ja tulebki ravida. On teada, et enam kui 80% ravitutest ka paraneb. See on lihtsalt väga individuaalne nagu iga inimenegi. Seepärast ära häbene oma haigust, vaid mine arsti juurde ja otsi professionaalset abi, sest ravimata haiguse all kannatad ju sina ja su lähedased.

Depressioon on väga sage ja üks juhtivatest haigestumise ning töövõimetuse põhjustajatest maailmas. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel oli 2000. aastal haigestumus depressiooni 15-44aastaste inimeste seas teisel kohal (WHO World Health Report, 2001). Ainuüksi Euroopas kannatab depressiooni all arvatavalt 60 miljonit inimest.

Depressiooni puhul kannatab inimene tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumise ning energia vähenemise all, mis toob kaasa suurenenud väsimuse ja vähenenud aktiivsuse. Need on depressiooni põhisümptomid. Kuid peale nende võivad depressiooni korral esineda veel tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime alanemine, alanenud enesehinnang ja -usaldus, süü- ja väärtusetusetunne, trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod, häiritud uni, isu alanemine. Väga sageli kohtab ka selliseid juhtumeid, kus inimesel on väga palju kaebusi, teda on palju meditsiiniliselt uuritud, ta on käinud eri spetsialistide vastuvõtul, kuid seletamatud kehalised kaebused on jäänud, haigust kui sellist pole leitud ja seega pole ka ravi ning inimene ikka kannatab. Kui teil esineb rohkelt väsimuse ja füüsiliste sümptomitega seotud kaebusi, nagu näiteks liigese või jäsemevalu, selja-, pea-, rinna-, kõhuvalu ja väsimus, siis ka need võivad olla depressiooni tunnuseks. Ning tihti ongi need arsti poole pöördumise esmased ajendid.

Üheks probleemseks alaks seoses depressiooniga on seksuaalsus. See võib olla depressiooni üks tunnus, depressiooni tagajärg või tekkinud hoopis ravi tulemusel. Seksuaalse düsfunktsiooni all mõeldakse huvi puudumist seksi suhtes või suutmatust sooritada vahekorda. Depressiooni põdevate patsientide hulgas on see näitaja keskmiselt 64%. Lisaks võivad libiido langust põhjustada ka antidepressandid, kuid see oleneb täiesti ravimeetodist ja ravimist. Seetõttu on alati mõistlik enne arsti juurde minekut mõelda läbi arstile esitatavad küsimused ja probleemid ning need lausa paberile kirja panna, et kabinetiärevuses mitte unustada.


Põhjalikku ülevaadet depressiooni põhjustest, tagajärgedest ja ravivõimalustest loe värskest Playboyst