“On tähtis, et laps tunneks spordist mõnu,” räägib olümpiavõitja ja poliitik Erki Nool. Ta tahab oma pojad õpetada sportimist nautima, suunates, mitte sundides.
Erki Nool, 12aastase Robini ja kaheksase Oliveri isa kuulab alati hämmeldunult trenniukse taha võsukestele järele tulnud lapsevanemaid, kes kuulutavad prohvetlikult lapse tulevast tippsportlasekarjääri. Ja kui Erki siis küsib, kas vanemad on kunagi käinud lapsega koos jooksmas või mererannas kive loopimas, ei ole neil selle peale midagi kosta.
Erki ei arva, et tema lastest peaksid tulema sportlased. Küll aga tahab ta, et poistes juurduks armastus argise liikumise vastu, nii et nad täiskasvanuna teineteisele puhkepäeval helistaksid: “Lähme mere äärde jalgratastega sõitma!”
“Sellel pole eriti vahet, mida lapsed teevad, peamine, et nad saaksid rütmi kätte,” räägib Erki ajakirjale Sportland Magazine. Ta on veendunud, et lapsevanemad peaksid järelkasvu spordi juurde suunates jälgima, kas lapsele meeldib mõni konkreetne trenn või mitte.
“Ei tohiks olla nii, et mina mängisin jalgpalli, mu poeg peab ka nüüd seda mängima. On tähtis, et laps tunneks spordist mõnu. Vanemad võiksid lapselt aeg-ajalt küsida, kas talle meeldib see, mida ta teeb.”
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Sportland Magazine