Kurb ja tegelikult isegi rohkem vihaseks ajav on see, kuidas riik ja suurem osa meediast käitub Eestis elavate talentide ja andekate inimestega, lihtrahvast rääkimata. Milleks teha hirmkalleid kampaaniaid “Talendid koju”, näitamaks kuidas üksikindiviidi hinnatakse, kui tegelikkus on midagi muud? Ma ei saa aru, mida riik õieti andekatelt ja töökatelt inimestelt ootab?
Kogu meedia peaks olema tagajalgadel ning iga rakuga Andrus Veerpalu kaitsma, mitte jätma õhku küsimärke, lõpetamata lauseid ning kahetimõistmisi. Andrus Veerpalu dopinguskandaal on levinud üle maailma, isiklikult olen lugenud seda juba Soome, Rootsi, Ameerika ja Venemaa väljaannetest – kas seda me tahtsime, et meie sportlasest jääks maailmale vale ja häbistatud mulje? Ma ei ütle, et Andrus on süüta, aga mõistame inimese süüdi ikka alles peale kohtuotsust.
Kõik me teame täna, et Veerpalu pole elu sees dopingut kasutanud, seda on tõestanud ka sajad dopinguproovid. Kõik me, kes sporti jälginud ja armastame teame, et Veerpalu on olnud sõna otseses mõttes “tööloom” – olnud teistest tänu pühendumisele ja suurele tööle pea jagu üle. Seda mitte dopingu, vaid palehigis tööga.
See on riigi ja rahva “Aitäh” meie tippsportlasele elutöö eest?! Mul on oma rahvast kahju, et elatakse silmaklapid peas, kadedus ja viha hinges, suurimaks sooviks ärapanek. Kui nii silmapaistvasse sportlasesse ning riigi au ja kuulsuse tõstjasse juba ette nii kehvasti suhtutakse, siis tekib küsimus, miks riik ei reguleeri meediat? Miks ei oodata ära lõplikke vastuseid, enne kui inimene maatasa tehakse? See on alatu, et mõni karjääritu kontorirott võtab endale õiguse teise inimese elutöö solkida. Enne sõimatakse ja laimatakse, siis kuulatakse ja vabandatakse, kui vabandatakse. Kas või kes tasub vabandused aga üle maailma levitatud alandavates refereeringutes? Mitte keegi!
Andrus Veerpalu on meie aare – aga aaretest meie riik ei hooli. Riigil on liialt tegemist, et oma taskuid rahva rahaga täita… Ka valimised on möödas ning suuremal osal poliitikutel on kadunud algatusvõime, töösoov ja -ind. Loodetavasti said talendid, kes koju tulekut kaalusid oma otsustes selgust – Eesti riik ei ole valmis talente koju ootama! Siin on palju head ning paljuski on asjad ülesmäge hakanud veerema – aga ürgne õelus, kadedus ja kibedus – seda ei juuri välja ka parimad riigipead ning see osa meediast, kellel süda õiges kohas. Loodame, et see muutub, loodame, et headus ja õiglus võidab!
Andrus Veerpalu – me armastame ja usume Sind!