Tez Tour tõstis reisitagatise seniselt kolmelt miljonilt kroonilt 5,2 miljonile kroonile.
Tez Touri juhataja Marina Laikjõe sõnul on tagatisraha mõeldud eelkõige reisijate kaitseks ning nende õiguste tagamiseks. Tagatisrahast kaetakse näiteks reisijate transport tagasi reisi lähtepunkti või majutus kuni kojusaabumiseni juhtudel, kui reisikorraldaja ei saa või suuda oma kohustusi täita.
“Igal reisikorraldajal peab olema vastutustunne oma klientide eest ning kohustus nende huvid tagada ka keerulistes olukordades,” sõnas Laikjõe. Tez Touri kui suure rahvusvahelise kontserni puhul on riskid hajutatud, tugev finantspõhi tagatud ning reisijatel oma reiside ärajäämist või ettevõtja pankrotistumist karta ei ole, kinnitas ta.
Turismiseaduse järgi on igal väljaspoole Eestit tšarterreiside korraldaval ettevõttel kohustus tasuda riigile tagatis, mis ulatub kolme protsendini firma pakettreiside kogumüügist. Tagatisraha peab kindlustama, et reisifirma tagaks reisil viibijale koju saamise, majutuse või maksma ärajäänud reisi eest raha tagasi ka siis, kui korraldaja on läinud vahepeal pankrotti.
Marina Laikjõe sõnul on viimase aasta väiksemate reisifirmade pankrotid näidanud, et reaalne vajadus tagatisraha kasutamiseks on olemas ning seadusest tulenev kohustus on igati põhjendatud.
Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et paljud siinsed reisikorraldajad ei maksa tagatisraha nii palju, kui seadus ette näeb. Reisibüroo Estravel juhi ja turismifirmade liidu asepresidendi Anne Samliku sõnul arutab liit majandusministeeriumiga deposiidinõude tõstmist, et tarbijate huvid oleks reisile minnes maksimaalselt kaitstud. “Kui seadus loodi, oli kolm protsenti täiesti piisav, aga aeg on edasi läinud,” ütles ta. Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis tagatisprotsent kõige väiksem. Lätis peavad reisikorraldajad maksma kaheksa ja Leedus viis protsenti.