Kristina Šmigun-Vähi putkas Suverulli melu eest Otepäält Pärnusse. Treenima. Ta ei tea veel, kas on Vancouveri olümpial stardis, kuid kõrvaltvaatajate arvates on. “Ta teeb nii kõvasti trenni, et… Koormused on võimsad,” kuulutab onupoeg Aivar Rehemaa.
“Treeningplaanid olid koostatud nii, et oleme Suverulli ajal Otepäält eemal. Kui päeva iga minut on arvel, tuleb möllu seest rahulikumasse paika minna. Meil on Pärnus Kristina nelja päeva pikkuse kergema treeningtsükli ajal hubane olemine,” räägib Kristiina abikaasa Kristjan.
Harjutamine kulgevat Kristjani sõnul plaanipäraselt, kuid karmilt: “Suvised treeningud on niigi rasked, saati siis nüüd, pärast pausi. Jah, kohati on Kristinal naeratus näol, kuid see pühitakse järgmise ränga treeninguga kiiresti. Sära on silmis just nii palju, kui palju olla saab – pärast trenni on silmad üsna tuhmid. Eks ta üks elu ja surma piiril kõndimine ole.”
Vancouverisse minek sõltuvatki sellest, kuidas Kristina vastu peab. Kui peab, ja soovitud ehk parimate päevade ehk medalivõiduks vajaliku taseme saavutab, kulgeb edasine sujuvalt. Plaanid on tehtud, hooldetiimiga kokkulepe olemas, Ramsaus laagri jaoks hotellitoad broneeritud… Ühesõnaga kõik on korraldatud.
“Kuuenda koha nimel ta starti ei lähe.” Järgmine vahejaam on 38. nädalal ehk 14.–20. septembril, mil toimub kontrolltreening. Kui tulemus on rahuldav, minnakse edasi.
“Kristina on valikutes vaba,” tõdeb Kristjan. “Kui ta näeb, et tippvormi ei jõua, loobub Vancouveri olümpiast.”
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest