OHMYGOSSIP – Ma imetlesin lennukiaknast vaadet Manhattanile, kõrgusest miniatuursena näivate pilvelõhkujatega linnasiluetti ning ootasin erutusega, mis mind maailma mitteametlikus pealinnas ees ootab. Esimeseks oli ebameeldiv üllatus, nimelt oli lennufirma mu kohvri ära kaotanud või õigemini järgmise lennu peale pannud, see lubati mulle küll hiljemalt järgmisel hommikul peatuskohta järele saata, aga ikkagi äärmiselt tülikas ilma pagasita saabuda! Õnneks oli ilm mõnusalt soe, mis aitab mul alati tuju üleval hoida.

New York New York

Mu eestlastest sõbrannad viisid mind kohe kohalikku ööelu avastama. Esiteks käisime eraklubis Norwood House, see rahuliku atmosfääriga viiekorruseline loomeinimeste kogunemiskoht oli huvitava sisekujundusega, kuid mitte kuigi põnev. Edasi läksime ööklubisse Kiss&Fly, mis asus kõige popimas väljaskäimise piirkonnas Meatpacking District, kus mõnes kohas lausa väljakannatamatult haises tänu lähedalasuvale lihapakkimisvabrikule ja tänava ääres vedelevatele prügikottidele. Esimese erinevusena võrreldes pidulistega Miamis või Kalifornias märkasin, et inimesed olid tunduvalt pikemad, eriti mehed. Ka ei näe New Yorgis kuigi palju blonde. Korra astusime läbi ka Chelsea linnaosas asuvast 1Oakist, mis on üks eksklusiivsemaid kohti ja ka paljude kuulsuste lemmik. Seal võis kohata sõna otseses mõttes piltilusaid inimesi.

Linnas, mis rahvaarvult maailmas teisel kohal, pakkus mulle peavarju sõbranna, kellega koos lasteaias käisin ja kellest nüüd andekas fotograaf on sirgunud. Tema kodu asus vaid kümne bloki kaugusel Seks ja linna peategelase Carrie aadressist. Sellest samast sarjast tuttav Mr Big jalutas mulle teisel päeval Viienda Avenue peal vastu. Mees oli üllatavalt pikk ja parajasti telefonikõnega hõivatud. Kuulsuste otsa koperdamist tuleb New Yorgis tihti ette, enamus siiski kohaliku tähtsusega, kes Euroopas on tundmatud.

Esialgu ei saanud ma aru, mis teema selle New Yorgiga siis õieti on, miks inimesed seda nii eriliseks peavad? Linn paistis räpane, hall, lagunevad majad, massides ringi tormavad inimesed, heitgaase täis õhk ja hullumeelne liiklus lakkamatult signaalitavate autojuhtidega ei tundunud sugugi ära teenivat kõlavat loosungit „I ? NY” (ma armastan New Yorki), millega nad ennast reklaamivad.

Metroosõit oli esimestel kordadel eriti kõhe, massiliselt kõiksugu uskumatu välimusega tüüpe, mõned neist polnud päevi või isegi nädalaid seepi näinud, teisi kahtlustasin seagrippi või muid hirmsaid viiruseid levitavat. Mõnikord käisid kerjused mööda rongi annetusi korjamas, aga kodutuid tänavatel nagu San Franciscos, ma New Yorgis ei näinud. Moosekante võis kuulata nii tunnelites kui tänavanurkadel.

Inimene harjub kõigega ja ootamatult hakkasin selle hiigellinnaga ühte rütmi hingama ning kogu melu ning segadust nautima. Mulle tundub, et New Yorgi õhus on midagi, mida sisse hingates hakkad uskuma, et iga nurga taga on mingi võimalus ootamas, tugevat mõju avaldab linnas valitsev tohutu energia.
Selle eest, miks see koht mulle nii palju meeldima hakkas olid loomulikult suures osas vastutavad ka mu sõbrannad, kes tutvustasid linna njujorklase vaatevinklist.

Mu endine lasteaiakaaslane osutus suurepäraseks giidiks, ta oli tuttav nii kõigi turistimagnetite kui varjatud pärlitega, tegi imeilusaid pilte ja teadis täpselt, kus kõige paremat sushit, kohvi või pannkooke saab.

Esimest korda, kui sõbranna mind Time Square’ile viis, sai ta mu üle kõvasti naerda, kuna ma endale loomuomaselt polnud võimeline oma emotsioone varjama ja suu ammuli ringi vahtides vapustatult „Wow, see ongi New York!” kordama jäin.

Mulle avaldasid muljet kõrghoonete külge kinnitatud hiiglaslikud ekraanid sähvides vahelduvate tekstide ning videodega, tänu millele on seal ka kell kolm öösel valge nagu päeval. Jalakäijate jaoks on kõnniteed sõidutee arvelt ühe rea võrra laiendatud, sellest hoolimata mahub sinna vaevu liikuma valdavalt turistidest koosnev rahvamass. Ringi jõlguvad kostümeeritud elukad ja muud tegelased, kes püüavad raha teenida üritades kergeusklikele midagi pähe määrida.

Times Square on koht, kus tasub kindlasti ära käia, soovitavalt pimedas, kuid midagi osta sealt küll ei maksa, suveniire otsige Hiinalinnast, kvaliteet on sama, aga hinnad kordades odavamad.