KUHU JA KUI PALJU RAHA PLAANITAKSE: Eesti Riigikogu võttis vastu 2017. aasta riigieelarve

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve, mille poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 40 saadikut. Tuleva aasta riigieelarve maht on 9,6 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes suurusjärgus 700 miljonit eurot ehk 7 protsenti.

Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot.

Kolmandaks lugemiseks esitati täiskogule läbivaatamiseks rida ettepanekuid täiendavate toetuste eraldamiseks mitmes valdkonnas. Eelarves suurendati vahendeid õpetajate palkade ja ka lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Lisaks veel vahendid koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ning täienduskoolituseks, koolilõunaks ja õppevahenditeks.

Märkimisväärne toetus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. See on 22,4 miljonit eurot, millest lõviosa moodustab põllumeestele ettenähtud üleminekutoetus – 19,9 miljonit eurot. Täiendavad eraldised on veel lasterikastele peredele, haigekassale ja tervele reale toetust vajavatele projektidele. Fraktsioonide ettepanekul jaotati 4,1 miljonit eurot kohalikeks investeeringuteks ja toetusteks.

Nende muudatuste mahuks on ligi 70 miljonit eurot, mille katteallikaks on sotsiaalmaksu langetusest loobumine, lahja alkoholi täiendav aktsiisiga maksustamine, diisliaktsiisi tõusu tühistamine, kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine, täiendavad Eesti Energia dividendid ja tulumaks dividendidelt 9,1 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse järgi  kasvavad eelarves hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis toetab majanduskasvu. Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot.

Avafoto: Riigikogu istung (Tairo Lutter/PM/Scanpix)

Türgis tapeti Venemaa saadik Andrei Karlov

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Türgi pealinnas Ankaras tulistati Venemaa suursaadikut Andrei Karlovi fotonäituse “Venemaa türklaste pilguga” avamisel. Karlov sai haavata ja viidi haiglasse, kus ta suri haavadesse, teatasid Hürriyet Daily News ja Interfax.

Tulistaja, kelle Türgi eriteenistus hiljem tappis, kandis tumedaid rõivaid ning karjus püstoliga vehkides “Ärge unustage Aleppot, ärge unustage Süüriat!” ning oli kosta ka hüüet “Allahu Akbar!” (´Allah on suur’). Andrei Karlovi tulistati tema avakõne ajal. Ründaja oli algul tulistanud õhku ja karjunud rahvale “Kasige välja!”.

CNN Turki andmetel kestis sündmuskohal pärast rünnakut veel tulevahetus. Ajaleht Hürriyet kirjutab, et ründaja kandis ülikonda ning tal oli politseiniku dokument, mis võimaldas tal turvakontrollist läbi tulla. Allikate sõnul oli ründajaks 22aastane Türgi politsei eriüksuslane, kes küll esmaspäeval ühtegi tööülesannet ei täitnud. Hiljem kinnitas seda informatsiooni ka Ankara linnapea Melih Gokcek.

KARM STATISTIKA: Terrorism laastab Euroopat – kannatanute ja hukkunute arv suureneb iga aastaga

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Europol avaldab 2016. aasta täieliku statistika alles mitme kuu pärast, kuid möödunud aastad näitavad, et rünnakute arv on pidevalt kasvanud. Samuti on kahe aastaga pea kahekordistunud terrorismikahtlusega vahistatud isikute arv.  2016. aastal on Euroopa Liidus toime pannud rünnakutes hukkunud ühtekokku ligi 150 ning viga saanud 800 inimest. Europoli statistika aga ei anna lootust rünnakute vähenemiseks, vahendab Õhtuleht.

Esmaspäeva hilisõhtul (19.detsember) tuli teade Berliinist, et sealsel jõuluturul on terrorirünnaku tagajärjel hukkunud ja vigastada saanud mitukümmend inimest. Berliini rünnakut võrreldakse juulis toimunud Nice’i rünnakuga, sest ka nüüd sööstis veoauto rahvamassi sekka. Ent 2016. aastal oli hukkunutega rünnakuid veel:

18. veebruaril Rochdale’is (Suurbritannia) – kaks ISISe toetajat peksid surnuks imaami, kuna väidetavalt oli too tegelenud musta maagiaga
22. märtsil Brüsselis (Belgia) – Islamiriigi organiseeritud kolm üheaegset rünnakut, kaks lennujaamas ning üks Maalbeeki metroojaamas, mille tagajärjel hukkus 35 ning viga sai ligikaudu 340 inimest.
10. mail Münchenis (Saksamaa) – koidikul ründas saksa mees rongijaama vahetus läheduses noaga inimesi, hüüdes samal ajal “Allahu Akbar”. Üks inimene hukkus ning kolm said raskeid vigastusi.
13. juunil Magnanville’is (Prantsusmaa) – ISISe toetaja pussitas oma naabrimeest ning võttis pantvangi naabrinaise ja tema poja. Politsei lasi haarangu käigus ründaja maha ning leidis naise surnuna.
14. juulil Nice’is (Prantsusmaa) – prantslaste rahvuspühal sõitis 31-aastane tuneeslane linna promenaadil rahva sekka, tappes sellega 86 ja vigastades 434 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis Islamiriik.
24. juulil Reutlingenis (Saksamaa) – süürlasest asüülitaotleja ründas söögikohas noaga töökaaslasi. Rase Poola päritolu naine hukkus ning viga said veel kaks inimest.
26. juulil Saint-Étienne-du-Rouvray’s (Prantsusmaa) – kaks ISISe toetajat ründasid kirikus preestrit, tapsid ta ja vigastasid veel teist hoones viibinud inimest. Politsei eriüksus piiras kiriku sisse ja lasi ründajad maha.
16. oktoobril Hamburgis (Saksamaa) – Islamiriigi toetajate organiseeritud rünnak, mille käigus hukkus 16-aastane ja viga sai 15-aastane nooruk.

Allikas: Õhtuleht

1 OHTLIK viga, mida paljud naised liha söömisel teevad

Helena-Reet Ennet
-
0
1 OHTLIK viga, mida paljud naised liha söömisel teevad

OHMYGOSSIP – Liha söömisest ei pea hoiduma, sest liha sisaldab ohtralt rauda ning valku, mis on organismile väga vajalikud ained. Ent siiski tasub siinkohal meeles pidada paari lihtsat tõde, millest sõltub ühtlasi ka see, kas liha mõjub sinu tervisele kasulikult või kahjulikult.

Nimelt teevad paljud naised liha süües üht ja sama viga ning tulemuseks on kehakaalu tõus ning suurenenud risk südamehaiguste tekkeks. See viga on liha valesti töötlemine – õlis praetud, frititud liha on organismile pigem kahjulik kui kasulik, ent sageli eelistatakse just sel moel valmistatud liha. Tervislikust aspektist vaadates on parim valik väherasvane hautatud või grillitud punane liha, mille kõrvale süüakse värsket salatit ja soovi korral ka pisut kvaliteetset leiba või riisi, tatart, kartulit.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet
Allikas: Buduaar

Brad Pitt´i muserdav aasta – ja Angelina ei anna armu!

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Brad Pitti ja Angelina Jolie abielu purunemine oli Hollywoodile üsnagi suur šokk ning kõige rohkem valu on see valmistanud paari lastele. Septembris suure pauguga lahvatanud lahutusskandaal pole siiamaani vaibunud ning tundub, et Angelina ei anna Bradile mingilgi määral armu.

Brad soovib jätkuvalt osaleda laste kasvatamises, ent Angelina leiab, et mida vähem mees lapsi näeb, seda parem, vahendab Buduaar välismeediat. Antud hetkel on olukord lausa nii karm, et ainus võimalus, kuidas Brad üldse lapsi näha saab, on teha seda terapeudi juuresolekul – privaatsust ta lastega enam ei saa. Nüüd jõudis avalikkuse ette veelgi karmim tõsiasi – suure tõenäosusega ei näe Brad oma lapsi jõulupühade ajal isegi mitte korraks. Nimelt esitas mees palve kohtuda lastega pühade ajal kasvõi pooleks tunniks ja seda reeglite kohaselt järelvalve all, ent mehe soov lükati tagasi. Angelina tunneb, et Brad ei oska laste huvisid enda omadest ette seada ning lastele pole temaga kohtumine hetkel kasulik.

Allikas: Buduaar

Põnev teada! 10 OTSITUIMAT iluteemalist küsimust Google’is 2016.aastal

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Millised olid kõige otsituimad iluteemalised küsimused lõppema hakkaval aastal? Google teab sellele vastust!

1. Kuidas punuda kalasaba?
2. Kuidas panna juuksed kiiremini kasvama?
3. Kuidas muuta kulmukuju ilusaks?
4. Kuidas juustesse lokke teha?
5. Kuidas geelküüsi eemaldada?
6. Kuidas meigipintsleid puhastada?
7. Kuidas kasutada peitekreemi õigesti?
8. Kuidas silmaalustest kottidest lahti saada?
9. Kuidas kulme tihedaks muuta?
10. Mis on balayage?

Kas teie teate vastuseid neile küsimustele? Kui ei, siis on õnneks Google teile endiselt alati abiks!

Avafoto: PantherMedia/Andriy Popov/Scanpix
Allikas: Ohmygossip.fi

MoeKunstiKino näitab dokki Alexander McQueeni viimasest kahest eluaastast 

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Loic Prigenti dokumentaalfilm räägib moegeenius Alexander McQueeni viimasest kahest eluaastast 2009-2010. Keskendudes tema viimasele neljale suurele kollektsioonile, pöördub Prigent ka tagasi McQueeni karjääri juurde ja analüüsib tema tohutut mõju moemaailmale.

Filmis on arhiivimaterjal ja esmakordselt nähtavad intervjuud Alexander McQueeni ema ning sugulastega heidavad valgust moedisaineri rabavale maailmale ja tema inspiratsiooniallikatele.MoeKunstiKino “Alexander McQueeni pärand” (Le Testament d’Alexander McQueen, Prantsusmaa 2015) on ETV2 eetris teisipäeval, 20. detsembril kell 22.

Pariisi Eiffeli torn avati taas külastajatele

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Pariisi Eiffeli torn, mis oli streigi tõttu viis päeva suletud, avati pühapäeval taas külastajatele. Torni 300-liikmeline personal hääletas töö jätkamise poolt, ütles ametiühing CGT ja lisas, et torni haldava firma SETE-ga allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandum.

Jõuluperioodil oodatakse Eiffeli torni kuni 20 000 külastajat päevas. Ametiühing CGT alustas streiki teisipäeval protestiks töötingimuste vastu. CGT tahab, et Eiffeli torni töötajad kaasataks otsustusprotsessi ja turismiobjekti hoolduseks eraldataks rohkem raha, sest vastasel juhul on ohus töötajate tervis ja turvalisus. Eiffeli torni töötajad on mures pretsedenditu värvieemaldusprotsessi pärast enne 2017. aastaks kavandatud värvimistöid. CGT sõnul on eemaldustöö ohtlik ning tööandja ei ole töötajaid sellest piisavalt informeerinud.

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Diskor Andres Puusepp ennustas Eesti Laulu võitjaid!

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP —Diskor Andres Puusepp ennustas Eesti Laulu võitjaid | Menu | ERR “Hommik Anuga” stuudiosse oli kutsutud Eesti populaarseimaks DJ-ks valitud Andres Puusepp, kes valis välja kolm lugu, millel tema hinnangul on enim šansse võita Eesti Laulu konkurssi.

Puusepa sõnul on parimad lood:

Elina Born – “In or Out”
Autorid: Stig Rästa, Vallo Kikas, Fred Krieger

Liis Lemsalu – “Keep Running”
Autorid: Liis Lemsalu, Mihkel Mattisen, Gustaf Svenungsson, Magnus Wallin

Kerli – “Spirit Animal”
Autorid: Kerli Kõiv, Brian Ziff

Save

Eesti kinodes linastub Moskva Suure Teatri ballett “Pähklipureja”

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Algava aasta 2. jaanuaril tähistab Moskva Suure Teatri koreograaf Juri Grigorovitš oma 90. juubelit, mille puhul linastuvad talvel 60 erineva riigi kinodes tema lavastatud muinasjutulised Pjotr Tšaikovski balletid “Pähklipureja”, “Uinuv kaunitar” ja “Luikede järv”.

Esimesena jõuab juubelisarja raames kinolinale jõuluhõnguline lavastus “Pähklipureja”, mille linastused toimuvad 18. detsembril kell 17 Tallinnas, kinokompleksis Coca-Cola Plaza ja Tartus, kinos Ekraan.

“Kuna tegemist on visuaalselt ühe ilusaima ballettiga maailma ajaloos, toome selle Tallinna publikuni meie Coca-Cola Plaza suurima ja kaasaegseima Scape saali ekraanil, kus lisaks teravale ja värvirikkale pildile naudib balletiarmastaja ka kõrgkvaliteetset Dolby Atmos heli,” märkis Forum Cinemase programmispetsialist Henryk Johan Novod.

Tšaikovski “Pähklipurejat” nägi Venemaa publik esmakordselt täpselt 124 aastat tagasi, 18. detsembril 1892. aastal Peterburi Maria teatris ning kuigi peale seda lavastati E.T.A. Hoffmanni muinasjutul põhinevat balletti mitmeid kordi uuesti, pälvis just Grigorovitši 1966. aasta legendaarne lavastus erakordset tunnustust üle maailma ning kuulub tänaseni Moskva Suure Teatri repertuaari.

18. detsembril Tallinna ja Tartu Forum Cinemase kinodes linastuva “Pählipureja” lavastuse peaosades säravad Moskva Suure Teatri noorema generatsiooni tantsijad Anna Nikulina (Marie), Denis Rodkin (Prints-Pähklipureja), Andrei Merkurjev (Drosselmeyer) ning Vitali Biktimirov (Hiirekuningas).

Muinasjutuline Moskva Suure Teatri, Tšaikovski ja Grigorovitši ballettide kinohooaeg jätkub ka saabuval aastal, kui Forum Cinemas kinodesse jõuavad 22. jaanuaril “Uinuva kaunitari” ning 5. veebruaril “Luikede järve” ülekanded.

 

ERRis jagati aastapreemiaid

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — ERRis jagati aastapreemiaid. Eesti Ringhäälingute Liit premeeris tänavu Kuldmikrofoni auhinnaga Vikerraadio toimetaja-saatejuhti David Vseviovi.

Aastapreemiad 2016
1. Tõnis Tirel – Vikerraadio toimetaja
2. Toomas Karik – videomonteerija
3. Olga Šubin – Raadio 4 vastutav toimetaja
4. Viola Salu – hankeprogrammi ostja
5. Ülo Josing – fotograaf
6. Rein Palo – raadio tehnika- ja salvestusosakonna vaneminsener
7. Liisu Lass – ETV hommiku-uudiste toimetaja-saatejuht
8. Aleksander Hobotov – ETV+ toimetaja
9. Ermo Säks – ERRi sotsiaalmeediajuht
10. Jekaterina Eiche – ERRi koolitusjuht
11. Tauno Sirel – operaator
12. Mihkel Kärmas – toimetaja-saatejuht
13. Alice Aasmäe-Kahar – ETV2 toimetaja

Aasta projekt 2016
1. ETV saade “Iseolemine”
2. Raadioteatri meeskond
3. Arendused veebis ja mobiilsetel platvormidel

 

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Maarja-Liis Ilus: Mulle tundub, et meie peres lähevadki sel aastal jõulud nii mööda, et kuuske ei tule

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Saates “Hommik Anuga” oli külas lauljatar Maarja-Liis Ilus, kes rääkis jõuludest ja viskas pilgu peale ka mõnele erilisele kuusele. “Mulle tundub, et meie peres lähevadki sel aastal jõulud nii mööda, et kuuske ei tule, sest see nõuab ikkagi ka pühendumist, aga selleks praegu aega ei ole,” nentis lauljatar.

Koledamateks pakutud jõulupuid vaadates jäi Maarja-Liisile pihku foto hammasratastega kuusest, mis pandi püsti Rakverre ja mis tegelikult valiti üle maailma ilusaimate hulka. “See on väga teistsugune võrreldes ilusate puudega, aga ilu on vaataja silmis. Kas vastasin õigesti,” küsis Maarja-Liis Ilus.

Save

Moedisainer Xenia Joost viis Eesti tudengid Vietnami praktikale 



Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — ETV disainisaates “Kapist välja” tutvustati eestlaste tegemisi piiri taga. Üks, kes kanda kinnitanud Eestist kaugel eemal, on moelooja Xenia Joost. Tema elab ja tegutseb hetkel Vietnamis ning möödunud kevadel tegi ta üllatava lükke, kutsudes kaheksa Eesti Kunstiakadeemia moetudengit enda juurde praktikale. ??

“Ma kujutan ette, et see võis neile olla šokeeriv. Lisaks sellele, et nad toodi täiesti teise keskkonda, mis on Aasia, on nad ju inimesed, kes ei ole võib-olla varem üksinda elanud,” rääkis Xenia Joost praktikale saabunud tudengitest. “Nad pidid üksi hakkama saama täiesti teises kultuuris. Mitte ainult teises riigis, aga ka teises kultuuriruumis ja nad pidid kohe ka töötama hakkama. Ma arvan, et nende jaoks oli see väga-väga suur šokk ja emotsionaalselt raske, aga ma arvan, et nad said väga hästi hakkama.”

 

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Save

Külli Tomingas on solistiks paljudel jõulukontsertidel Milanos

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Selle kuu esinemisi alustas Külli Tomingas 13. detsembril Milano Casa delle Arti’s (Kunstide Majas). Siinsel jõulukontserdil astus üles Ensemble Piseri, dirigendiks Piercarlo Sacco, viiulisolistiks Francesca Bonaita. Kõlasid osad Johann Sebastian Bachi „Fuugakunstist“ (Contrapunctus I, III, IV, V ja IX), Franz Schuberti Rondo A-duur D438 viiulile ja orkestrile, Külli Tomingas laulis orkestri saatel kaks aariat Giovanni Paisiello ooperitest „Nina“ („Il mio per quando verrà“) ja „La Molinara“ („Nel cor più non mi sento“) ning siis kõlasid keelpilliorkestri versioonis Ástor Piazzolla palad „Jorge Adioa“ ja tango „La muerte del Ángel“. 18. detsembril esitatakse sama kava veelkord, ja siis on kontserdipaigaks Milano Teatro Spazio 89, siinsel afišil nimetusega „Estrosi, ariosi e virtuosi“.

Reedel, 16. detsembril laulis Külli Tomingas kontraaldi partiid Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratooriumi“ ettekandel, teos kõlas Milano Bareggio regioonis asuvas kirikus Chiesa Santi Nazao e Celso, juhatas Pierino Colombo, esitajaiks koor Paradiclum Singers ja instrumentaalansambel (Milano Keelpillikvartett, harmooniumil Carlo Capra ja harfil Federica Sainaghi), oratooriumi solistid olid sopran Si Min Guo, metsosopran Giuseppina Salemme, alt Külli Tomingas, tenor Hun Kim ja bariton Mauro Bonfanti. Selles kavas kanti ette ka Bachi, Mozarti, Fauré ja Mascagni palu.

21., 22. ja 23. detsembril toimuvad sama kavaga kontserdid Milano regiooni kolmes erinevas paigas – Milano kirikus Chiesa Santa Maria degli Angeli, Milano kirikus Chiesa dello Spirito Santo ning Locate di Triulzi San Vittore kirikus. Siin on Händeli Con certo gosso, Bachi kontsert h-moll ja Badinerie Süidist nr 2 h-moll, kolm osa Antonio Vivaldi oratooriumist „Gloria“, kus 6. osa „Qui sedes“ laulab kontraaldina Külli Tomingas, samuti esitab ta koos sopran Son Jiye Ongiga 3. osa „Laudamus te“. Õhtu lõpetab Milano praegushelilooja Pippo Molino teos „Angelus“ sopranile, kontraaldile ja keelpillidele, kus Külli Tomingas laulab kontraaldi partiid. Selles kavas mängib Orchestra Nuova Cameristica, dirigendiks on Maurizio Dones, kes on selle kollektiivi peadirigent ning samas ka Doni-äärse Rostovi Muusikateatri peadirigent Venemaal, samuti ka tunnustatud helilooja.

Ka läinud kuul laulis Külli Tomingas oratooriumisolistina Itaalias. See toimus Bachi poja Johann Christoph Friedrich Bachi (1732-1795) oratooriumi „Die Kindheit Jesu“ ettekandel. Toona esines ta koos Mosaic Chamber Orchestraga, mida dirigeeris Denis Zanchetta ning see kontsert leidis aset Milano lähistel asuva Bollate San Martino kirikus.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

4 VIISI, kuidas isad mõjutavad tütarde täiskasvanuiga

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Lapsevanematel on suur roll oma laste väljakujunemisel ja sellel, millised inimesed neist täiskasvanuna kujunevad. Women´s Health kogus kokku 4 viisi, kuidas isad mõjutavad laste tulevikku.

Terves kehas terve vaim
Käesoleva aasta jaanuaris koostatud uuring paljastab, et tütred, kellel on oma isaga hooliv ja sõbralik suhe, suhtuvad enese tervisesse lugupidavamalt, kui need, kelle isa on vähem sõbralik ja nõudlikum. Tervise all peetakse silmas tervislikku toitu ja enesekindlust oma keha suhtes.

Sotsiaalne elu
Uuringus selgub, et need tütred, kellel möödusid mängimise hetked koos isaga läbi soojuse ja positiivsuse, on ka tulevikus paremad suhtlejad. See võib tulla sellest, et läbi helluse areneb lastel välja empaatiavõime.

Intelligentsus
Lapsepõlves koos isaga tehtud stimuleerivad tegevused (lugemine, muuseumites käimine, mängude mängimine jne) on seotud kõrgema IQ tasemega. Nendel hetkedel, kui aju areneb, võivad isad lastele edasi anda teadmisi, mistõttu lapsed muutuvad pikemas perspektiivis targemaks.

Karjäär
Uuringu paljastab, et tütred, kes on kasvanud kodudes, kus vanemad jagavad kodutööd võrdselt, omavad suure tõenäosusega karjäärialaselt kõrgemaid eesmärke ja väldivad stereotüüpseid soorolle.

Avafoto: PantherMedia/Arne Trautmann/Scanpix

 

Eksklusiiv! Charlene Rennit leidis Abu Dhabist armastuse, Formula F1 ja palju muud!

Helena-Reet Ennet
-
0
Eksklusiiv! Charlene Rennit leidis Abu Dhabist armastuse, Formula F1 ja palju muud!

OHMYGOSSIP – Kaunis ja töökas Charlene Rennit elab juba kuus aastat Araabia Ühendemiraatides ning on sealse elu-oluga väga rahul. Räägime Charlene´ga elust Dubais ja Abu Dhabis, kahe linna erinevustest ning usust. Lisaks paljastab kaunitar Ohmygossip.ee´le, et täna seob teda UAE-ga veel lisaks tööle ka armastus. “Armastus polnud siiani köitnud, aga see muutus kuu aega tagasi – hetkel ma siit ei koliks, kuna suhte teine pool elab hetkel siin. Tulevik on otse loomulikult lahtine, aga arvan et ka tema jääb siia veel pikemaks ajaks,” ütleb Charlene.

Charlene Rennit, kaua te juba Eestist ära olete ning kas on veel üldse plaani Eestisse elama tulla?
Novembri algul sai mul 6-aastat UAE-s. Sellest esimesed 5 elasin Abu Dhabis, siis aasta Dubais ja nüüd suve lõpul kolisin Abu Dhabisse tagasi. Leian selle Emiraadi palju kodusema ning ka ärilises plaanis suurema potensiaaliga.

Mis teid araabiamaades köidab – ilm, raha, võimalused, armastus?
Ei saa öelda, et mind araabiamaad köidaks. Köidab UAE, suuremat üldistust kindlasti teha ei saa ja isegi UAE-siseselt olen ma väga poolehoidev Abu Dhabile. Teistes emiraatides ma end koduselt ei tunne. Ilm on loomulikult hea ja soe, rahalises mõttes kulub siin meeletult, seega mingitest kullamägedest ei räägi – olenevalt eluviisist, ma ilmselt naudin igapäevaelu rohkem kui kõrvalepanemist ja kogumist – elu on siin mugav, tõsi ta on. Võimalused köidavad kindlasti – need on piiramatud kui ka avatus kõige uue arendamisel ja vastuvõtlikkus, võimaluste maa on ta kindlasti ja see, et mistahes sektoris arendamisel mingeid piire pole ja ressursid on saadaval, annab vaid tegutsemistahet ja motivatsiooni juurde. Armastus polnud siiani köitnud, aga see muutus kuu aega tagasi – hetkel ma siit ei koliks, kuna suhte teine pool elab hetkel siin. Tulevik on otse loomulikult lahtine, aga arvan et ka tema jääb siia veel pikemaks ajaks.

Olete elanud nii Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis kui Araabia Ühendemiraatidesse kuuluvas suurimas Pärsia lahe ääres asuvas Dubais. Mis on nende kahe linna suurimad erinevused ning kuidas kirjeldaksite kummagi elu-olu.
Dubai on üks suur miraaz. Kõigil on seal oma “personal agenda“, mingit sügavamat sidet ma selle linnaga ei tunne, ühtlasi ei poolda ma sealset eluviisi, palju pealiskaudsust ning kahepalgelisust. Samas on neil ka väga tänuväärseid projekte, nagu näiteks Dubai Future, kui nad tahavad, siis tehakse asju väga kiiresti, kahjuks tihtipeale läbimõeldamatult. Sustainability (jätkusuutlikkus – toim.) on märksõna mille poole püüelda. Ka ärilises mõttes rohkem juttu kui tegu, finantseerimisest rääkimata. Lihtsalt pole minu linn, rohkem polegi vaja selgitada, kodutunnet mul seal ei tekkinud, aga käin nädalas korra ja töötan sellegipoolest Dubaiga tihedas koostöös. Abu Dhabis on taevas sinisem ja liiv valgem ja kõik pole tehis – see sobib mulle märksa rohkem. Lisaks privaatsus, vaikus ja aastate jooksul kujunenud sõbrad, pered, Dubai oli puhtalt töökogemus ja business-iks jääb ka edaspidi. Austan Abu Dhabi arengut ja kultuuripealinnaks saamise visiooni.


Charlene Rennit väisamas Abu Dhabi Formula F1 Grand Prix´i. Foto: Erakogu (avaldamiseks vaid Ohmygossip.ee´s)

Kui palju olete nende aastate jooksul araabia keelt omandanud?
Kahjuks mitte palju. Elementaarset kõnekeelt oskan, sellega piirdub. Inglise keel on siin siiski ärikeeleks.

Usu kohta tavaliselt ei küsita, ent kas olete usklik ning kuidas on elada väljapoolt vaadates tugevalt usklikus Araabias? Kust jooksevad need piirid, mille vastu kindlasti ei või eksida? Kuidas käitub üks vallaline naine üksi Araabiamaal, et “sulanduda massi” ning mitte tekitada ebameeldivaid olukordi?
Mina pole veel oma usku leidnud, kui, siis ehk mõjutab seda tulevane mees, selles osas olen vastuvõtlik, muidu vajadust ei näe. Siin on “full tolerance” ühiskond. Ma ei ela ei Saudi Araabias ega Põhja Aafrikas, kus ühiskond on sügavalt usklik. Austada tuleb iseennast, sellega austad ka teisi – muud trikki siin pole. Nii vallalise kui suhtes olevana pole minul probleeme tekkinud, ebameeldiv tähelepanu on tugevas seoses omaenda käitumise ja eksponeerimisega.


Charlene Rennit. Foto: Erakogu

Vaata ka:
Charlene Rennit Ohmygossip.ee’le: Nädalavahetustel kaotan kogu elektroonika enda kõrvalt
OHMYGOSSIP – “Selles osas olen ma totaalne disaster,” kirjeldab Charlene Rennit Ohmygossip.ee’le oma suhet tervisliku ümbrusega — seda õhkkonda tema Dubai kodus lihtsalt loodud pole.  “Mul on juhtmed alati seinas, arvuti – arvutid on sees, mobiilid padja all,” räägib naine, et elektroonika ümbritseb koos oma energiaväljadega teda igal sammul.

Charlene Rennit Ohmygossip.ee’le: Oma elu sätin vaid südamehääle järgi
OHMYGOSSIP – Charlene Rennit on noor ja edukas Abu Dhabis karjääri tegev eestlanna. Ohmygossip.ee otsustas uurida, mis määral tubli naise elus mängivad rolli sodiaagimärgid, ning kas vahel sätib ta oma elu ka tähemärkide või horoskoobi järgi.

Charlene Rennit Ohmygossip.ee’le: Kui enamus naistel kulub palk shoppamisele, siis mul pigem heale veinile ja söögile
OHMYGOSSIP – “Kui enamus naistel kulub palk shoppamisele, siis mul pigem heale veinile ja söögile – nii on alati olnud. Selleks ma krt nii palju tööd ju teengi, et endale lubada mida iganes,” räägib Abu Dhabis elav särtsakas Charlene Rennit Ohmygossip.ee’le.

TUBLI NAINE! Charlene Rennit tegi Abu Dhabis hiiglasliku karjäärihüppe
OHMYGOSSIP – Tubli ja töökas Charlene Rennit on aastaid elanud Araabia Ühendemiraatides ning tänaseks on end seal väga ilusti ja edukalt sisse seadnud. Kaunis naine räägib Ohmygossip.ee’le, et võttis hilkuti suure karjääririski ning tänu selle õnnestumisele on hetkel oma unistuste töö peal.

Save

Hannes Praks nutitelefoni puudumisest: Sain tänu sellele parema une

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Sel nädalavahetusel toimus Facebookis korraldatud üritus “Väljakutse! Nutitelefoni vaba nädalavahetus”. EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonda juht Hannes Praks on sedaviisi püüdnud elada juba kolm aastat ning andnud sarnaseid väljakutseid ka oma tudengitele.

“Ma ei mäleta värinaid. Ma mäletan täpselt seda momenti, kui ma sain aru, et nädalavahetustel ja hilistel õhtutundidel ei jõua minuni e-mailid, mille pealkiri on “kiire”,” rääkis Praks, kuidas tema jaoks nutitelefonist võõrdumine käis. Ta ütles, et sai tänu nutitelefoni puudumisele parema une, vahendas ETV saade “Ringvaade”.

Video
Hannes Praks. Foto: Väljavõte ETV saatest

 

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Save

Haapsalus saab näha vanu jahipüsse ja Läänemaa jahimeeste trofeesid

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Haapsalu raekojas avati näitus, kus on üleval sada 17. kuni 20. sajandini valmistatud jahipüssi ja Läänemaa jahimeeste uhkeimad trofeed. Tegemist on esimese nii suure jahirelvade näitusega Eestis. Haapsalus saab näha nii talupoegade endi meisterdatud püsse kui ka Eestis tegutsenud ja üle Tsaari-Venemaa tuntust kogunud meistrite loomingut, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur Jaak Mäll rääkis, et jahipüssid jõuavad muuseumikogusse tänu koostööle politseiga. Näiteks kuurilakast leitud püssi ise otse muuseumi viia ei tohi. “Aga veel kümme aastat tagasi tuldi meile kõvasti pakkuma neid. Üldiselt leidrelvad tuleb politseisse viia, mitte muuseumi. Me ei saa neid vastu võtta niisama,” rääkis Mäll, kes on näituse “100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed” kuraator.

Video
Foto: Väljavõte ETV saatest “Aktuaalne kaamera”

 

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Save

Kuressaare linnateater sai esmakordselt palgalised näitlejad

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Tänavu EMTA lavakunstikooli lõpetanud Markus Habakukk, Lauli Otsar, Risto Vaidla ja Jürgen Gansen on saarlastele tuttavad juba mullusuvisest menutükist “Ekke Moor”, mis valmis Kuressaare linnateatri, lavaka 27. lennu ja VAT-teatri koostöös. Siis tekkiski konkreetne idee ja linnateater pakkus koolile välja, et on valmis võtma kaks näitlejat kaheks aastaks tööle, kirjutab Saarte Hääl.

Linnateatri direktor Piret Rauk ütles, et rahastus on küll kahele täistöökohale, kuid kuna oli neli noort, kes tunnetavad end ühtse trupina ja tahtsid kokku jääda ning on seetõttu isegi teiste teatrite pakkumistest ära öelnud, siis otsustati tööle võtta kõik – poole kohaga.

Teatri kunstilise juhi Aarne Mägi hinnangul jätab neli poole kohaga näitlejat mänguruumi ka projektide tegemisega harjunud teatrile endale. “Meil pole midagi projektiteatri vastu, aga asju on lihtsam korraldada, kui paar inimest on palgal,” nentis Mägi.

Kokkulepitud rahastuse püsivuse kohta ütles Rauk, et teatril on olemas ministeeriumi lubadus ja järgmise aasta toetussumma teada, kuigi toetusleping on veel sõlmimata. “Aga see on kõikide Eesti etendusasutuste, ka püsitrupiga teatrite ühine mure – toetuslepingud sõlmitakse igal aastal uuesti ja sisuliselt võtavad kõik tulevikuplaane tehes suuri riske,” tõdes ta. Mägi täiendas, et Kuressaare teatril on seni õnneks hästi läinud ja toetus on aasta-aastalt isegi suurenenud.

Võimalus ise teha on noortele näitlejatele sisuliselt kohe kätte antud – nende kursusevend, vabakutseline lavastaja Karl Koppelmaa toob uuel aastal Kuressaares lavale enda kirjutatud tüki “Savann”, kus löövad kaasa kõik neli uut näitlejat. Jürgen Gansenil on aga juba roll linnateatri tuleval nädalal esietenduvas lastetükis “Kolme pörsa lugu”.

Allikas: Saarte Hääl
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

1...909192...759Page 91 of 759
© Newspaper WordPress Theme by TagDiv