ID-kaardi uus nägu: Modellina ma karjääri tegema ei hakka

0

OHMYGOSSIP — ID-kaardi uus reklaamnägu Mikk Kirkal rääkis, et pildi saatis ta konkursile edevusest ja sellega kaasnes ka suur juhus, et kuulutus talle üldse silma jäi, vahendas Raadio 2 saade “Hommik!”.

“Ma väga palju ei mõelnud, mis sellega kaasneb, kas ma võiksin üldse võita. Ma saatsin pildi ära ja tegelikult sinna see jäi. Mul läks see mingi aja pärast meelest ära. Kui mulle politseist helistati, siis sellel hetkel ei osanud ma seda küll selle asjaga seostada,” tõdes Kirkal. “Paari sekundi jooksul käis mul väga palju erinevaid mõtteid peast läbi, et kas midagi on toimunud ja mis juhtunud on,” lisas ta. Kirkal tõdes, et talle on meediast silma jäänud põnev iseloomustus, et kõigist kandidaatidest oli tal kõige harmoonilisem nägu. “Ega ma modellina karjääri tegema küll ei hakka, aga oleneb projektist, kui mingi pakkumine tuleb, siis ma kaalun seda,” lubas Kirkal.

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

VAATA Koit Toome ja Laura võistlusloo “Verona” videot!  

OHMYGOSSIP — Eesti Laulu teises poolfinaalis osaleva loo autoriks on Sven Lõhmus, kes sai inspiratsiooni, kui külastas Itaalia linnas Verona Romeo ja Julia tegevuspaika. Laura sõnul on Verona meenutus armastusest, mis kunagi põles eriti heleda leegiga.

Laura jõudis eelmisel aastal Eesti Laulu superfinaali looga “Supersonic” ja esindas Eestit Suntribe koosseisus 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Kiievis lauluga “Let’s Get Loud”. Koit Toome looga “Mere lapsed” osales 1998. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel. Verona on Laura ja Koidu esimene koosesitatud lugu.

Avafoto: Laura Põldvere (Tairo Lutter/Scanpix)
Allikas: menu.err.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Eesti kultuurirahvas mälestab Jaan Ruusi (23. november 1938 – 30. jaanuar 2017)

OHMYGOSSIP — Jaan Ruusi peetakse üheks Eesti erudeerituimaks ja silmapaistvamaks filmikriitikuks viimase poole sajandi jooksul, kelle lahkumise järel jääb meie filmiajakirjanduse maastikule korvamatu tühemik. Jaan Ruus oli oma eriala tõeline professionaal. Oma teeneka ja värvika karjääri tunnustusena on ta pälvinud muu hulgas Kultuurkapitali (2005) ja PÖFFi elutööpreemia (2009) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001).

23. novembril 1938. aastal Tallinnas sündinud Ruus jõudis karjääri jooksul töötada meelelahutussaadete toimetajana, stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide ja animafilmide toimetajana, dokumentaalfilmide stsenaristina ning proovis kätt ka režissöörina. 1973-1978 oli ta stuudio Eesti Telefilm toimetaja, stsenaariumide osakonna juhataja ja aastast 1974 ka stsenaariumide toimetuskolleegiumi liige. 1978–1979 töötas ta ajalehe Sirp ja Vasar filmitoimetajana. 1981. aastal sai Ruusist vastloodud ajakirja Teater. Muusika. Kino filmiosakonna toimetaja. Selle ajakirja filmiosakonnas töötas ta aastatel 1981-1988 juhatajana ning 1991-1999 toimetajana. Aastatel 1992–2015 oli Jaan Ruus Eesti Ekspressi filmitoimetaja.

Paralleelselt filmitoimetaja tööga tegutses Ruus kogu aeg ka filmikriitikuna. Aastast 1965 on Ruus avaldanud üle kahe tuhande filmikirjutise nii Eesti kui maailmafilmist peamiselt nädalalehes Eesti Ekspress, aga ka ajalehtedes Sirp, Postimees ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Ruus võttis 1993. aastal esmakordselt Eestis kasutusele filmide hindamise punktisüsteemi, algul filmidele telekanalites, 1997. aastast ka Eestis näidatavatele kinofilmidele. Tema loodud on eestikeelsed terminid ”märulifilm” ja ”kobarkino”.

Lisaks on Ruus kirjutanud teatmeteostele mitmeid ülevaateid Eesti filmikunsti arenguteedest, mh Eesti Nõukogude Entsüklopeedias, ENE uusväljaandes 1987 ja juba iseseisvusajal ilmunud Eesti Entsüklopeedias (2002). Aastatel 1992-2012 koostas ta aastaülevaadet Eesti filmist Londonis ilmuvale rahvusvahelisele aastaraamatule “Variety International Film Guide”. 2013. aastal ilmus Jaan Ruusi raamat „Eesti filmi täheatlas. Intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega”, mis sisaldab kümneid lugusid värvikate elulugudega kultuuriheerostest, kes muutuvate aegade ja olude kiuste on valitud elukutsele truuks jäänud. Ettevalmistamisel oli mahukas teos Eesti filmi ajaloost.

Alates 1971. aastast oli Ruus Eesti Kinoliidu liige, kus ta töötas juhatuse loomingusekretäri, aseesimehe ning juhatuse esimehena. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni esimehena (1997-1999) oli Ruus riikliku filmirahastuse reeglite üks alusepanijaid. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja esimehena (1993-1998 ja 1999-2015) on ta koondanud Eesti filmiajakirjandust ja filmikriitikuid. Ühing annab aastast 1993 välja aasta filmi auhinda Neitsi Maali.

Ruus on olnud rahvusvahelise filmikriitikute organisatsiooni FIPRESCI žüriis rahvusvahelistel filmifestivalidel Cannes’is, Berliinis, Karlovy Varys ja Mannheimis ning hinnanud võistlusprogrammi filme festivali päevaajakirjas Screen International Cannes’i ja Berliini festivalidel. Aastail 2004-2014 juhtis ta Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammi EurAsia.

Jaan Ruusi ärasaatmine toimub laupäeval, 4. veebruaril kell 13.00 Kaarli kirikus.

Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Pimedate Ööde filmifestival, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, DocPoint Tallinn, Eesti Dokumentalistide Gild ja Kultuuriministeerium.

Avafoto: Jaan Ruus (Peeter Langovits/Scanpix)

 

 

Suri filmikriitik Jaan Ruus

0

OHMYGOSSIP — Suri legendaarne filmikriitik ja pikaaegne Eesti Ekspressi ajakirjanik Jaan Ruus (1938–2017). Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Tristan Priimägi ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et Jaani tööeetika ja süvenemisvõime filmikunsti on midagi sellist, mida ta on suutnud ka noorematele edasi anda. “Teeme endast kõik, et tema jalajälgedes käia, olla tema eeskujul küsitlevad, uudishimulikud, vajadusel provokatiivsed ja kindlasti filmikunsti parema äranägemise eest seisvad,” sõnas Priimägi.

Vaata Episoode Jaan Ruusi autorisaatesarjast “Teised linnud, teised laulud…” ERR-i arhiivis.

 

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Save

Pianist Kristiina Rokashevichi värskele abielule andis õnnistuse Rooma paavst

0

OHMYGOSSIP — “Ringvaate” stuudios oli külas pianist Kristiina Rokashevich, kes rääkis enda värskest abielust ja sellest, kuidas Rooma paavst Franciscus seda õnnistas.

Rokashevich rääkis, et ta abiellus 15. oktoobril ja laulatus toimus Peeter Pauli katedraalis. “Katoliiklastes on aga võimalus, et kahe kuu jooksul saavad abiellunud paavstiga kohtuda,” ütles ta ja lisas, et saatiski Vatikani avalduse, kuid ei saanud sellele mingit vastust. “Me sõitsime Rooma kohale ning uurisime Šveitsi kaardiväelastelt, et äkki on minu kutse seal kohapeal, ja nii oligi!”

 

Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Save

Rubriik “Lugemiselamus”: Oma lemmikraamatutest räägib ajakirjandusõppejõud Barbi Pilvre!

OHMYGOSSIP — Täna avaldab Ohmygossip.ee rubriigile “Lugemiselamus – 5 raamatut, mis muutsid mu elu” oma lemmikud eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Barbi Pilvre!

9 NIPPI, kuidas hommikud meeldivamaks muuta

OHMYGOSSIP — WebMD veebilehe sõnul on võimalik hommikuid täiesti nautida või vähemalt taluda. Alljärgnevas leiad 9 moodust, kuidas varahommikute väsimust väikeste muudatustega vähendada ning päeva positiivsemalt alustada.

1. Paiguta äratuskell kaugemale
Kui äratuskella sulgemiseks on tarvis voodist välja tulla, ei kiputa sinna enam nii kergesti tagasi minema. Kella edasilükkamine vaid lisab väsimustunnet juurde. Lisaks iga päev samal ajal ärkamine mõjub keha sisemisele kellale suurepäraselt -keha püsib rütmis ja õhtul on kergem uinuda.

2. Naudi valgust
Ava hommikul vara kardinad ja rulood, et loomulik valgus saaks terve toa katta. Pimedatel hommikutel tasub kasutada erksaid valgustusi. Ergas valgus kohe hommikul hoiab sisemist kella paremas rütmis ja värskendab meelt.

3. Tee hommikul midagi meeldivat
Päev läheb paremini käima, kui teed kohe alguses midagi toredat. Loe hommikusöögi kõrvale näiteks lemmikajakirja või mine tööle läbi pargi – mida iganes, mis teeb tuju heaks.

4. Joo kohvi
Kofeiin stimuleerib meelt, parandab keskendumisvõimet ja muudab energilisemaks. Kui kohvi ei maitse, vali hommikujoogiks roheline või must tee.

5. Proovi hommikust treeningut
Kiirkõnd või jõusaalitrenn paneb vereringe käima ja värskendab närvisüsteemi. Enesetunne on märksa värskem ja see kestab kogu päeva.

6. Pea meeles süüa
Keha vajab kütet. Kui rikkalik hommikusöök ei maitse, söö kasvõi midagi väikest. Proovi näiteks jogurtit ja marju. Hommikusöögi söömine aitab kehal ärgata ja tööle hakata.

7. Õhtune valgus hämaraks
Ergas valgus võib õhtuti melatoniini (hormoon, mis aitab kehal uinuda) tootmist kehas häirida. Seetõttu tasub õhtul tuled hämaramaks panna. Melatoniini tootmist häirib ka arvuti monitor, nutitelefon, tahvelarvutid ja teler, mistõttu ei tohiks neid enne uinumist enam kasutada.

8. Unusta õhtune naps
Alkohol võib aidata uinuda, aga selline “unerohi” võib anda kergesti tagasilööke. Alkohol vähendab unekvaliteeti ja muudab une katkendlikuks. Seetõttu ongi hommikul enesetunne väsinud.

9. Leia sobiv lõõgastumisviis
Lõõgastumine ja rahustav õhtu valmistab ette heaks uneks. Leia endale sobiv viis lõõgastumiseks, näiteks: soe vann, mediteerimine, meeldiva raamatu lugemine.

Avafoto: PantherMedia/ Monkeybusiness Images/Scanpix

 

Trumpi peastrateeg Steve Bannon: Meedia peaks oma suu kinni hoidma

0

OHMYGOSSIP – Steve Bannon, kes annab harva intervjuusid kellelegi muule peale provokatiivse parempoolse portaali Breitbart News, mida ta kuni augustini juhtis, oli samal lainel Trumpi eelmise nädala kommentaaridega, milles president ütles, et peab meediaga sõda, ja nimetas ajakirjanikke maailma kõige ebaausamate hulgas olevateks inimesteks.

„Meedia peaks piinlikkust ja alandust tundma ning hoidma oma suu kinni ja veidi kuulama,“ ütles Bannon kolmapäeval antud intervjuus ajalehele New York Times. „Ma tahan, et te seda tsiteeriksite,“ lisas Bannon. „Meedia on siin opositsioonipartei. Nad ei mõista seda maad. Nad ei mõista ikka, miks Donald Trump on Ühendriikide president.“

Allikas: Delfi

Keskerakond otsustas Edgar Savisaare eest ligi 117 000 eurot Tallinna linnale ise tagasi maksta

OHMYGOSSIP – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi endisele Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele ettekirjutuse tagastada Tallinnale valimiskampaaniale kulutatud ligi 117 000 eurot. Keskerakond andis täna komisjonile teade, et täidab ettekirjutuse Savisaare eest.

„Nii palju on arenguid, et erakond saatis täna hommikul enne koosolekut meile kirja, et ta on valmis Edgar Savisaare ettekirjutuse ise täitma,” sõnas ERJK finantsnõunik Zoja Masso veebilehele Delfi. „Otsus oli selline, et lubame seda täita nelja kuu jooksul, neljandik iga kuu,” sõnas Masso. Nii peab Keskerakond tasuma esimese osa 15. veebruariks.

Foto: Edgar Savisaar (Liis Treimann/Scanpix)
Allikas: Delfi

Rootsi printsess Birgitta: Ma pole sulgenud ust armastuse ees

0

OHMYGOSSIP – Möödunud nädalal 80 aasta juubelit pidanud Rootsi kuninga õde pole kaotanud lootust, et armastus leiab tee ka tema õuele. Kuningas Carl XVI Gustafi õde, printsess Birgitta elab Mallorcal, kus tema üheks peamiseks harrastuseks on golf. Just sealt leidis ta intervjuu tarbeks ka ajaleht Svensk Damtidning.

“Ma pole sulgenud ust armastuse ees,” tõdeb intervjuus Birgitta, kes jäi leseks möödunud aastal, kui tema abikaasa, sakslasest prints Georg av Hohenzollern suri. Paar oli abielus 54 aastat, kuigi elasid eraldi aastast 1990. Neil on kolm last.

Allikas: Õhtuleht

EMA 2017: Karl-Erik Taukar võitis aasta meesartisti, albumi ja popalbumi auhinna

OHMYGOSSIP – Eesti Muusikaauhinnad 2017 auhinnatseremoonial jagati kätte Eesti muusikaaasta suurimad tunnustused. Edukamateks osutusid kolme auhinnaga Karl-Erik Taukar, kaks trofeed võitsid Kadri Voorand ja Elephants From Neptune.

“2016. aastal tuli välja hulk eripalgelisi ja avastamistväärt albumeid. Meie muusikamaastik on väga heas mõttes mitmekesine ja vitaalne,” ütles Eesti Muusikaauhinnad 2017 taga seisva Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets.  Galakontserdil esinesid Liis Lemsalu, Laura, Lenna, Metsakutsu, NOEP, I Wear* Experiment, Karl-Erik Taukar, Mick Pedaja ja Estonian Voices.

Foto: Karl Erik Taukar (Mihkel Maripuu/Scanpix)
Allikas: Postimees.ee

Vormeliäss Bernie Ecclestone loob 2019. aastaks eraldiseisva sarja?

0

OHMYGOSSIP – BBC vormeliajakirjanik Andrew Benson on saanud oma allikatelt teada, et värskelt vormel-1 juhi kohalt taandatud 86-aastane Bernie Ecclestone plaanib alternatiivse võistlussarja loomist. Ligi 40 aastat vormel-1 sarja juhtinud Ecclestone’i viimane tööpäev kuningliku sarja juhina oli esmaspäeval, mil USA meediahiid Liberty Media omandas vormelisarja enamusosaluse.

Vormelimaailma telgitagustega kursis olev Benson on kuulnud, et Ecclestone ei plaani pensionipõlve nautima jääda. “Olen kuulnud usaldusväärsetelt allikalt, et Ecclestone kavatseb vastu võidelda ning loob 2019. aastaks konkureeriva võistlussarja,” säutsus ta Twitterisse. Sama info on ka tunnustatud vormeliajakirjanikul Peter Windsoril, kelle sõnul küsiti täna ühelt vormelikuulsuselt, kuidas Ecclestone’il läheb. Selle peale oli kuulsus vastanud, et ta loob oma eraldiseisva sarja. “Ärge naerge,” lisas Windsori säutsu lõppu.

Allikas: Postimees.ee

Estonia kontserdisaalis meenutati meie seast lahkunud Veljo Tormist

0

OHMYGOSSIP – 21.jaanuaril meie seast lahkunud helilooja Veljo Tormise mälestuseks toimus Estonia kontserdisaalis (26.jaanuar) üritus “Mõtisklused Tormise muusikaga”. Suurima osatähtsusega tema loomingus oli koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits “Raua needmine” ning tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja “Unustatud rahvad” (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Kummarduse lahkunud heliloojale tegid eesti muusikute nimel Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tütarlastekoor Ellerhein ja Rahvusooper Estonia Poistekoor, organistid Piret Aidulo ja Ene Salumäe, dirigendid Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Mikk Üleoja, Ingrid Kõrvits ja Hirvo Surva.

Mehhiko president Enrique Peña Nieto tühistas järgmiseks nädalaks plaanitud visiidi USAsse

0

OHMYGOSSIP – USA vastne president Donald Trump allkirjastas (25.jaanuaril) korralduse Mehhiko müüri ehitamiseks. Trump väidab, et selle eest maksavad mehhiklased. Peale Trumpi teadet müüri ehitamisest kordas Mehhiko president Enrique Peña Nieto oma varasemat avaldust, et Mehhiko ei maksa piirimüüri eest.

“Kui Mehhiko ei ole nõus hädavajaliku müüri eest maksma, oleks parem eesolev kohtumine ära jätta,” säutsus Trump Twitteris.

“Teatasime täna hommikul Valgele Majale, et ma ei võta osa järgmisel teisipäeval toimuma pidanud @POTUS kohtumisest,” vastas sotsiaalmeedia vahendusel USA presidendile visiidi tühistamisest ka Mehhiko president Enrique Peña Nieto.


USA suursaadik James D.Melville käis teadusvisiidil Tartus

0

OHMYGOSSIP – Eile (24.jaanuaril) käis Tartus teadusvisiidil Ameerika Ühendriikide suursaadik James D. Melville. Teiste hulgas külastas ta ka Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, kus külalise auks viidi läbi keemia näidistund, vahendab Postimees.

Petersoni gümnaasium on olnud ülemaailmse koolide keskkonnauuringute haridus- ja teadusprogrammi Globe lipulaev Eestis. Programmi algatas 1994. aastal USA asepresident Al Core ning seda juhivad mitme USA ülikooli teadlased. Lisaks kohtus Melville visiidi käigus ka Tartu Ülikooli juhtkonna ja teadlastega ning külastas Tartu observatooriumi ja Ahhaa teaduskeskust.

Margus Tsahkna: Esimesed NATO allüksused jõuavad Eestisse märtsis

0

OHMYGOSSIP – Esimesed Eestisse paigutatavad NATO rahvusvahelise pataljoni allüksused jõuavad kohale juba märtsis, sõnas Eesti kaitseminister Margus Tsahkna, kes käis eile (24.jaanuaril) koos peaminister Jüri Ratasega Tapa sõjaväelinnakus.

“Arendustööd käivad linnakus täie hooga ja juba märtsis võtame brittide juhtimisel vastu prantsuse ja taani liitlassõdurid,” kirjutas minister Facebookis.  Kui märtsis saabuvad Eestisse pataljoni esimesed allüksused, siis põhikoosseis jõuab siia aprillis ning mais võtab pataljon osa kolm nädalat kestvast suurõppusest Kevadtorm.

Trump lubas kärpida ettevõtete makse

0

OHMYGOSSIP – USA president Donald Trump lubab ulatuslikult kärpida regulatsioone ja makse ettevõtetele, kes tegutsevad USA-s. Pärast ettevõtjatega Valges Majas kohtumist kordas Trump samas hoiatust, et kehtestab “kõrged tollimaksud” ettevõtetele, mis viivad tootmise USA-st välja, vahendab err.ee BBC´d ja Politico´t.

“Me kärbime massiivselt regulatsioone, kuid reeglid on sama kaitsvad ka inimeste suhtes,” ütles ta ajakirjanikele. Ta lubas, et kärbib ettevõtte tulumaksu 15 või 20 protsendini praeguselt 35 protsendilt ning kõrvaldab määruseid kuni 75 protsendi ulatuses. Alates presidendivalimistest on Trump noominud USA ettevõtteid, kes on viinud tootmise riigist välja. Lubades kehtestada maksud välismaal toodetud toodetele, ütles ta ettevõtjatele: “Kõik, mida peate tegema, on jääma siia.” Kohtumisel osalesid erinevade ettevõttete esindajad, teiste hulgas kaitsetööstuse ettevõtte Lockheed Martin, rõivatootja Under Armour Whirpool, elektriautode tootja Tesla ja farmaatsiaettevõtte Johnson & Johnson esindajad.

Allikas: ERR

Trump andis korralduse USA lahkumiseks Vaikse ookeani kaubandusleppest

0

OHMYGOSSIP – USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval kolm täitevkorraldust – USA lahkumiseks Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP), föderaaltöötajate palkamise külmutamiseks ning sammudeks välisriikide vabaühenduste vastu, mis toetavad aborte. “Oleme sellest juba pikka aega rääkinud. See, mida me äsja tegime, on Ameerika tööinimese jaoks suur asi,” ütles Trump, allkirjastades otsust USA lahkumiseks TPP-st, vahendab Pealinn.ee.

Washingtoni algatatud ja 2015. aastal 12 riigi poolt allkirjastatud TPP ei ole veel jõustunud ning Ühendriikide taandumine tähendab sellele ilmselt surmaotsust. Leppe allkirjastajad — Austraalia, Brunei, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur, Ühendriigid ja Brunei — esindavad koos 40protsenti maailma majandusest. Kinnisvaramiljardäri presidendikampaania üks kesksemaid lubadusi oli tühistada kaubanduslepped nagu TPP ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe (NAFTA), mis tema sõnul on viinud USA-st töökohti ja hävitanud selle tööstuspiirkonnad.

Allikas: Pealinn.ee

Marju Lauristin ja Urmas Paet nomineeriti aasta eurosaadiku auhinnale

0

OHMYGOSSIP – Euroopa Parlamendi saadikud Marju Lauristin ja Urmas Paet on nomineeritud aasta eurosaadiku auhinnale. Euroopa Liidu poliitikaid kajastava ajakirja The Parliament Magazine korraldatava aasta väljapaistvamate eurosaadikute konkursil on Paet nimetatud ühena kolmest välispoliitika alal silma paistnud saadikust, Lauristin tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, edastab Urmas Paet BNS´i uudist oma Facebooki seinal.

Kokku antakse välja aasta eurosaadiku auhind 18 valdkonnas, milleks on põllumajandus ja maaelu; kultuur, haridus ja sport; areng; digitaalne ühisturg; majandus- ja rahandusküsimused; tööhõive ja sotsiaalpoliitika; energeetika; keskkond; välispoliitika; siseturg ja tarbijakaitse; väliskaubandus; justiitsküsimused ja kodanikuvabadused; uued tehnoloogiad; tervishoid; regionaalareng; teadus ja innovatsioon; transport; naiste õigused ja sooline võrdsus.

The Parliament Magazine´i auhindade jagamise otsustavad iga valdkonna eksperdid. Võitjad selguvad Brüsselis 22. märtsil.