Abielusaate-Helen beebi­kõlakatest: Ma ei kavatse lähima aasta jooksul veel peret luua

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Hiljuti plahvatas uudispomm, kui meediaportaalid viskasid õhku küsimuse, kas saates “Prooviabielu” teineteist leidnud Helen ja Kalvi-Kalle saavad lapsevanemateks.

Küsimus tekkis seetõttu, et Helen märkis end Facebookis huvitatuks üritusest “Emotsionaalne ettevalmistus sünnituseks”. Õhtuleht uuris asjaosalistelt, kas tõesti võib neile õnne soovida. Kalvi-Kalle jäi džentelmeniks ja luges talle Facebooki saadetud küsimuse küll läbi, kuid ei vastanud sellele. Helen aga kinnitas, et nad ei hakka veel last saama: “Ma ei kavatse lähima aasta jooksul peret luua. Mitu korda on juba arvatud, et olen rase, aga see ei vasta tõele.” Ta tunnistab, et talle on ennegi lapseootust külge poogitud. “Märkisin end mingist suvalisest Facebooki üritusest huvitatuks ainult sel põhjusel, et mind köidab sünnitus kui protsess. Olen ka naistekliinikus praktikal käinud,” paljastab Helen.

 

Avafoto: Prooviabielu-Helen (TV3)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

10 ASJA, mida ei ole sobilik öelda tätoveeritud naisele

Marju Rõmmel
-
0
10 ASJA, mida ei ole sobilik öelda tätoveeritud naisele

OHMYGOSSIP — Tätoveeringud toovad kaasa erinevaid arvamusi, eriti, kui nahal on rohkelt kaunistusi. Paljud aga ei karda keelt hammaste taga hoida ja ütlevad tätoveeritud inimesele kõike, mida sülg suhu toob. Kas ikka tasub? Naisteajakiri Cosmopolitan loetleb üles 10 asja, mida ei oleks soovitatav öelda tätoveeritud naisele, seda enam, kui inimesed ei tunne üksteist.

1. “Mulle ei meeldi tätoveeritud naised.”
Igaühe oma maitse, aga on veider, et selle arvamuse peab kõva häälega välja ütlema. Tätoveeritud inimene ei tule tätoveerimata kodanikule ütlema, et ta ei meeldi talle, sest ta nahk pole tindiga kaetud.

2. “Aga muidu oled iseenesest väga ilus…”
Tätoveeringu omanik on saanud selle üle enne mõelda ja ta ise on jõudnud järeldusele, et näeb kehakaunistusega veelgi parem välja. Mis selle üle enam juurelda?

3. “Küll sa ühel päeval seda veel kahetsed!”
Kummaline, kuidas inimesed teavad enda meelest paremini, mida teine tulevikus mõtleb. Paljud kaaluvad tätoveeringu saamist pikka aega, niiet võid kindel olla veendunud otsuses.

4. “Näed huvitav/lõbus välja…”
Tätoveeritud naisi peetakse pubides kättesaadavamateks, aga see ei tähenda, et ta oleks “kerge saak”.

5. “Mu sugulasel/sõbral/emal on kaela peal palju armsam pisikeste südamete ja delfiiniga tätoveering…”
Ühte maitset ei ole olemas – igaüks leiab või loob oma pildi ise, mida tätoveerida soovib.

6. “Kas sul on neid tätoveeringuid mujal ka, tahaksin näha!”
Kui tegemist on täiesti võõra inimesega, ei ole viisakas küsida tema käest näha kaunistusi, mis asetsevad riiete all.

7. “Kas see tegi haiget ka?”
Kui seda küsitakse alatooniga, justkui naise valulävi oleks meeste omast väiksem, käib selline suhtumine pigem närvidele.

8. “Mida see tätoveering tähendab?”
See küsimus on täiesti sobilik, kui inimesed on omavahel tuttavad. Tundmatu ei peaks huvituma võõra inimese kehakaunistuse ideest. Osadel inimestel võib jälle olla tätoveeringuid, mis ei tähendagi midagi.

9. “Kas sind ei pane muretsema, et need muutuvad koledaks, kui vananed?”
Vastus on kahtlemata “ei”, sest kui oleks muret tundnud, oleks tätoveering jäänud tegemata.

10. “Sa ei saa kunagi tööd.”
On tõsi, et paljud tööandjad ei propageeri nähtaval olevaid tätoveeringuid, aga ajad ja suhtumised muutuvad pidevalt. Tätoveeritud inimestel on töökoht olemas ja elatakse täisväärtuslikku elu.

Avafoto on illustreeriv: Modell Sini A. (Janita Ojala)

 

Šokeeriv UURING: Üle poolte naistest hülgaks oma kallimad sellel põhjusel!

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Your Tango viis läbi uuringu, mille käigus asetati naised dilemma ette – selgus jahmatav tulemus!

Uuringus selgus, et 57% naistest loobuksid pigem meestest/kallimatest, poiss-sõpradest, kui meigitoodetest. Uuringu käigus koguti teavet selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevad harjumused. Sama uuring näitab, et naistel on kokku keskmiselt 54 meigitoodet. Terve eluea jooksul ostavad naised keskmiselt kokku 125 000€ väärtuses meigitooteid. Üllatavaks tulemuseks osutus see, et naised ostavad 2-3 korda rohkem kosmeetikat, kui nad tegelikult vajavad. 75% vastanud tunnistasid, et juba niisama ostmine tekitab suurt rõõmu ja rahuldust.

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

Ameerika loodud uus seadus lennunduses: Ei mingeid elektroonikaseadmeid salongiruumis

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Ameerikasse suunduvate lendude ohutusnõuded on karmimaks muutunud, kus teatud lennujaamadest väljuvatele lendudele ei saa võtta enam salongi kaasa suuremaid elektroonikavahendeid kui mobiiltelefon, vahendab The Guardian.

Keeld kehtib sülearvutitele, tahvelarvutitele ja fotokaameratele. Reisisalongi neid esemeid kaasa ei saa võtta ja tuleb pakkida pagasiruumi. Uue reegli põhjuseks on vältida terrorismi Ameerika Ühendriikides. Tegemist on värske nõudega USA julgeolekus, mis kehtib kümnele lennujaamale kaheksas riigis. Kõik listis olevad lennujaamad asuvad kas Lähis-Idas või Põhja-Aafrikas. Keeld mõjutab ka eurooplaseid, kuna listis on lennujaamad, kust paljud läbi liiguvad.

Lennujaamad, kus kehtib uus reegel:

  • Doha rahvusvaheline lennujaam, Qatar
  • Dubai rahvusvaheline lennujaam, Araabia Ühendemiraadid
  • Abu Dhabi rahvusvaheline lennujaam, Araabia Ühendemiraadid
  • Atatürki rahvusvaheline lennujaam, Türgi
  • Queen Alia rahvusvaheline lennujaam, Jordaania
  • Kairo rahvusvaheline lennujaam, Egiptus
  • King Abdilazizi rahvusvaheline lennujaam, Saudi Araabia
  • King Khalid rahvusvaheline lennujaam, Saudi Araabia
  • Mohammed V rahvusvaheline lennujaam, Maroko
  • Kuveit rahvusvaheline lennujaam, Kuveit

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

HEA TEADA! Suurim viga, mida võid teha lõhnavett kasutades

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Juhtub sul tihti, et hommikul enne kodust lahkumist piserdatud parfüüm ei lõhna lõunal enam absoluutselt? Tihti arvatakse, et tegemist on kehva parfüümiga, aga tegelikult peitub põhjus valesti pihustamises, kirjutab Good Housekeeping/Penhaligon.

Parfüümiekspert sõnab, et paljud lasevad parfüümi randmele ja hõõruvad seejärel laiali kuid see on vale taktika. “Lõhna masseerimine rannete vahel alustab haihtumisprotsessi, mistõttu lõhn ei kesta piisavalt kaua nagu seda soovitakse. Piserda selle asemel parfüümi mõlemale randmele, rinnale ja kaelale ning lase lihtsalt kuivada.” Parfüümi piserdamine rinnaesisele laseb lõhnal kogu päeva vältel eralduda. Randmetelt eraldub samuti, kui oled nö kätega rääkija. Oluline on jälgida, et nahk oleks piisavalt niisutatud, kuna see aitab lõhnal võimalikult kaua püsida. “Kuiv ihu imeb lõhnavee endasse ja aroom aurustub kiiresti.”

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

Marek Kalmus ja Lauri Pedaja sõnasõjas: kas naised peavad tõesti internetis oma paljast ihust fotosid jagama?

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Näitleja ja juuksur Lauri Pedaja kurjustas oma Facebooki kontol fitnessihuviliste naistega, kes enda kehast ja elustiilist sotsiaalmeediasse lausa pornohõngulisi fotosid postitavad. Nüüd on omakorda võtnud sõna personaaltreener ja toitumisnõustaja Marek Kalmus: ju on Pedaja ise nii rikutud, et fotodes probleemi näeb. Kalmuse sõnul on vastupidi, isegi hea, et naised pilte treenitud kehavormidest teistega jagavad.

“Tiheda sotsiaalmeedia kasutajana jääb silma kõiksugu tegelasi ja läbivaid jooni. Mulle tundub, et minu armsa kodumaa naised on kõvasti muutunud uutes sotsiaalmeedia tuultes. Ükskõik millise tšiki Instagrami konto avan, leian sealt eest poolpalja fitnessiga tegeleva make-up-artisti, kes postitab toidu ja 90ndate mõistes pornopilte vaheldumisi,” imestab Pedaja enda Facebooki postituses. “Kas tõesti naiste seas on konkurents läinud nii tihedaks ja muudmoodi enam otsale ei saa? Või olen tõesti vanaks jäänud ja ei saa enam sellest moodsast maailmast aru?!”

 

Avafoto: Lauri Pedaja (Instagram/@lauripedaja)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

7 NIPPI, kuidas leevendada lennukisõidust tekkivat iiveldust

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Lennukis on tavaliselt üsna kitsad tingimused ning viimase laastava hoobi võib lüüa veel tekkiv iiveldus. Õnneks on olemas nippe, millega saad kehva enesetunnet ennetada või leevendada, kirjutatakse Travel+Leisure´is.

1. Ära loe lennukis
Reisimisest tuleneva kehva enesetundega inimesel soovitatakse terve lennu ajal vaadata kindla pilguga otsesuunas. Raamatu lugemine võib küll olla hea viis aega kiiresti mööda saata, aga see kahjuks võimendab ka kehva enesetunnet.

2. Vali õige istekoht
Kui tead, et sul hakkab lennu ajal süda iiveldama, ära kindlasti istu lennuki tagaossa, kuna seal on kõige tugevamalt tunda igasuguseid võnkeid. Kõige stabiilsemad paigad on lennuki esiosas ja tiibade läheduses.

3. Söö enne lendu mõistlikus koguses
Liiga soolased toidud ei pruugi olla hea valik, sest need põhjustavad lennuki sisekliima tõttu organismis dehüdratsiooni. Liialt rasvane toit on samuti ärritavaks, kui kõhus on niigi raske tunne.

4. Leevenda enesetunnet kliimaseadme abil
Otse näkku suunatud õhuvool võib enesetunnet üsna palju parandada, eriti, kui kehv olek lööb välja kitsas paigas. Kasuta konditsioneeri hüvesid kindlasti ära.

5. Akupunktuur käepael
Aastal 1995 viidi läbi uuring, kus selgus, et punktmassaaž võib lennust tingitud kehvale enesetundele abiks olla. Müügil on erinevaid akupunktuur randmepaelu, mis mõjutab randmel olevat kindlat punkti. Randmel olevaid punkte võib muidugi ise ka pöidlaga vajutada, tuleb vaid õige koht üles leida.

6. Ingveritooted
Ingver teeb head kõhule ja toetab seedimist. Kui joogikäru jõuab lennukis sinuni, maitse kindlasti ingverist valmistatud õlu. Pea meeles juua pisikeste lonksudena, et kõhtu ei tekiks liialt gaase.

7. Katseta iiveldusevastaseid ravimeid
Merehaiguse jaoks on loodud mitmeid erinevaid ravimeid, mis leevendavad kehva enesetunnet ja oksendamist. Ravimite kõrvaltoimena kogetakse tihti väsimust, aga lennukis magamine aitabki lennul kiiremini mööduda.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

PÕNEV! 3 põhjust, miks lennukid on enamasti valget värvi

Marju Rõmmel
-
0
PÕNEV! 3 põhjust, miks lennukid on enamasti valget värvi

OHMYGOSSIP — Rootsi Expressen.se vahendusel selguvad 3 peamist põhjust, miks lennukid enamasti valget värvi on.

1. Valge toon ei tuhmu
UV-tase on õhus väga kõrge ning seetõttu tuhmuvad lennukite värvid kiiremini. Valge toon püsib siiski alati värskena ja ei ole tarvis tihti värvida, kui värvilisi lennukeid.

2. Valge toon ei tõmba kuumust ligi
Värvid neelavad soojust, aga valge toon peegeldab päikest tagasi. Seetõttu püsib valgeks värvitud lennukites sisetemperatuur alati jahedana.

3. Vigastused paistavad kergemini silma
Rooste, mõlgid ja muud kahjustused paistavad valgelt pinnalt koheselt silma. Seetõttu on lennuki seisundit mugavam jälgida, kui ta on valget tooni.

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

 

Rallisõitja Juha Kankkunen lõpetas joomise ja õpetab turistidele autosõitu

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Tuntud Soome rallisõitja, neljakordne maailmameister Juha Kankkunen on lõpetanud alkoholi tarvitamise ja õpetab nüüd turistidele autosõitu. Kankkunen (57) ütleb intervjuus Helsingin Sanomate ajakirjanikule, et nooruses olid tema iidolid Timo Mäkinen ja Hannu Mikkola.

Aastatuhande vahetusel, kui Kankkunen oli kõik saavutanud, istus ta oma kodus Espoos ja vahtis üha rohkem klaasi sisse. Ta tunnistab, et kui karjäär lõppeb, siis pole järsku enam midagi teha. Tühjuse tunne on tuttav paljudele endistele sportlastele – pole adrenaliini ega midagi muud. Karjääri lõpetanud rallisõitjatele pole tööd. Ei lähe ju kohe bussjuhiks, tunnistab Kankkunen.

Kankkunen tunneb sümpaatiat alkoholi lõksu langenud endiste suusahüppajate suhtes. Ta ei joonud maha oma maja, maad ega Ferrarisid. Ta tunnistab, et oli nädalaid, mil ta ei võtnud üldse. Ent nii mõnigi kord sai pandud kärakat rohkem kui oleks vaja, rahvasuus kutsutakse seda tuurijoodikluseks.

Näiteks koos sõpradega Mikkelis, kui mõni ütles, et paneme sauna sooja, siis läks ta paariks päevaks sellele teele. Joomise tõttu kannatas kõige rohkem perekond. Siis mõtles ta, et midagi peab muutuma. Ta seadis omale eesmärgi: ta peab saama tagasi autorooli.

Praegu õpetab ta välismaalastele, muu hulgas Austriast saabunud ajakirjanikele autosõitu. Tema autokoolis on käinud kliente kõigilt mandritelt. Jaanuaris tahtsid kliendid Hiinast ja Venemaalt õppida sõitu Bentley luksusmaasturiga. Osa kliente saabub oma lennukiga.

Kankkuneni autokool ehk Kankkunen Driving Academy koolituskeskus asub Kuusamos vana põllumajanduskooli hoones. Vanades angaarides seisavad rivis uued Audid. Need aetakse silma alt ära, kui läheb lahti mõne teise automargi koolitus. Näiteks parasjagu seisavad väljas Volkswageni maasturid. Volkswageni kliendid on tulnud õppima sõitu libedates oludes.

Mõnikord korraldavad suured ettevõtted võistlusi, kus Kankkunen kutsutakse sõitma mõne teise maailmameistri vastu. Inimesed tahavad näha vanu staare.

Praegu sõidab isa jälgedes rallit ka Juha Kankkuneni noorem poeg. Vanem poeg pole rallimees ja õpib lenduriks.

Kankkuneni suguvõsa talu asub Laukaa vallas Jyväskylä ligidal. Seda hoiavad korras abilised. Aga kodu on mehel Monacos. Ta käib seal keskmiselt korra kuus asju ajamas. Kankkunen elab igal pool üksi, oma endisest naisest Pirjo Kankkunenist on ta lahutatud. Ta põhjendab, et autosõit pole päris pereinimese ala.

Aeg on Kankkunenil täis planeeritud. Jaanuaris-veebruaris on autokool, siis algab golfihooaeg. Suvel on palju tegemist talus. Seejärel algavad näidissõidud mitmel pool maailmas.

Kankkunen pole täiskarsklane. Aeg-ajalt võtab ta saunas mõne õlle või toidu juurde klaasi veini. Aga alkoholi suhtes peab ta olema väga tähelepanelik. Vigu teha ei tohi, nagu ka autoroolis.

Avafoto: Juha Kankkunen (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes otsitakse kodudesse koristajaid — isegi 500-eurosest vihjepreemiast pole abi

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soomes on tekkinud suur puudus kodukoristajatest. Büroodesse on võimalik koristajaid leida, aga kodudesse mitte. Mikkelis asuv koristusfirma Mikkeli Siivotaan on otsinud omale kahte koristajat juba mitu kuud. Pool aastat tagasi palgati personaliotsingufirma. Seal kasutati kõiki võimalikke abinõusid, aga sooviavaldusi koristaja tööle tuli ainult kaks. Katseajaks on töötajaid saadud, aga pikemaks ajaks mitte. Pakutud on inimesi, kes saavad alustada alles aasta pärast, vahendab Yle.

Ettevõtte juht Osku Nykänen räägib, et pani pool aastat tagasi Youtube’i üles video, milles lubab 500 eurose kinkekaardi sellele, kes leiab firmale põhikohaga koristaja. Videot on vaadatud sadu kordi, aga töötegijaid pole leitud.

Teistes koristusfirmades on sama lugu. Pakutakse töötajaid, kellel pole autot. Või ei osata soome ega inglise keelt. Kodude koristamine võib tunduda lihtne, aga see on koristusvaldkonnas üks raskemaid töid. Kodukoristus on raske, kuna tolmu tuleb võtta madalate voodite alt ja kanda välja raskeid vaipu. Riiulitel väikeste esemete vahelt tolmu pühkimine on aeganõudev. Päris igaühte ei saa ka kodudesse lasta.

Koristajale annavad inimesed oma kodu võtme ja seetõttu peab tekkima vastastikune usaldus, räägib koduhooldaja Ester Suve. Tema väitel on koristustöö hea, sest töö tulemus on kohe näha ja klientidega on meeldiv suhelda. Ühe tööpäeva jooksul jõuab ta koristada kolm kodu.

Koristaja õpilane Sophea Som sai möödunud aastal suvetööl palka 1600-1700 eurot kuus. Ta on selle palgaga rahul, sest kodumaal Kambodžas teeniks ta ainult mõnisada eurot. Somi väitel on koristajana hea lihtne tööd leida. Kodudes saab nii koristada kui teha muid abitöid.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

End nutiseadmetesse unustavad vanemad jätavad lapsed hooleta

Marju Rõmmel
-
0
End nutiseadmetesse unustavad vanemad jätavad lapsed hooleta

OHMYGOSSIP — Nutiseadmed on inimestele üpris tugevat mõju avaldanud, mistõttu on kahjuks lapsed jäänud paljudes peredes tagaplaanile ja tähelepanuta, vahendab Ilta-Sanomat.

Tarja Ruohonen avaldas hiljuti ühe kurva loo, mille tõestajaks ta oli. Ruohonen oli rongis pealtnägijaks olukorrale, kus lapsevanem oli end aheldanud iPadi külge ning ei teinud oma lapsest tervelt 40 minutit välja. “Süda hakkas verd tilkuma, kuidas lapselt võeti kogu rõõm ja elujõud, mida ta vajab hiljem täiskasvanueas,” kirjutab naine.

Teksti teine näide räägib juhtunust, kus lapsele anti iPad, et ta sööma meelitada. Ruohonen ei mõista, miks laps peaks üldse söömise ajal nutiseadmega tegelema. “Väike laps on kui käsn, kes imab endasse kõik, mitte ainult silmade ja kõrvadega. Seetõttu on oluline olla lapsega koos ja ühenduses. Laps vajab juba väikesest peale häid, normaalseid elulisi oskuseid ja eeskujusid.”

Kolmas huvitav näide jälle selline, mida samuti kohtame iga päev. Naine nägi rõdu peal olles üsna huvitavat vaadet, kus remondimehed olid puhkepausile tulnud. “Hiljuti olid õue peal kuus meest kohvipausil, kellel viiest oli lisaks kohvitassile käes ka suits ning mobiiltelefon. Hasartmängud olid hoo sisse saanud. Töömeestel polnud puhkepausi ajal üksteisega mitte mingisugust suhtlust. Mida küll võis mõelda see üksik töömees, kes seisis kõrval kuuendana lihtsalt kohvitassiga.”

Ruohonen´i meelest luuakse ilma tarbetuid vidinaid ja müügimehed müüvad täielikku jama. Inimesed ei mõista olla kriitilised ja teha normaalseid valikuid.

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

 

Vello Vaher kavatseb purustada maailmarekordi ja jõuda Guinnessi rekordite raamatusse

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Eesti kehaväänamise esinumber Vello Vaher plaanib 5.-6. mail Tallinna Lauluväljakul toimuval Eesti Toidumessil lüüa maailmarekordit ja kirjutada sellega oma nimi ka Guinnessi rekordite raamatusse.

Vaheri eesmärgiks on püstitada maailmarekord oma leivanumbriga – möödunud aastal Ameerika talendisaate kohtunikke jahmatanud trikiga, kus ta ripub hammastega trossist kinni hoides, endal jalad kaela taga. Seni kehtiv maailmarekord on 94 sekundit rippumist, kuid Vaheri eesmärk on seda kuue sekundi võrra ületada ja rippuda vähemalt 100 sekundit. Vaher lubab rekordiürituse pühendada Eesti Vabariigi 100 sünnipäevale ja selle EV100 programmi raames läbi viia. “Olen juba ammu unistanud Guinnessi rekordite raamatuse pääsemisest ja tundsin, et nüüd on õige aeg see ära teha, kui Lauluväljakul on mind suur hulk rahvast toetamas,” vastas Vaher küsimusele, kuidas ta tuli mõttele taoline rekord Eesti Toidumessil sooritada.

 

Avafoto: Vello Vaher (OHMYGOSSIP)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Soome suursaadik Kirsti Narinen sekkus Põdra-TV tegemisse

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soome suursaadik Eestis sekkus Tallinna TV saate Põdra-TV tegemisse, kuna saade ei aja Soome ametlikku liini ja võib kahjustada kahe riigi vahelisi suhteid. Suursaadik Kirsti Narinen rääkis Tallinna linnapea kohusetäitjale Taavi Aasale, et Põdra-TV intervjueerib saates Johan Bäckmani lähedast kaastöötajat Leena Hietaneni. Narinen ütles Iltalehtile, et küsis Taavi Aasa käest, kas too teab, et saates võtab sõna Hietanen, kellel on veidi erinev arusaam Eesti ja Soome ajaloost.

Põdra-TV-d teevad soome ajakirjanikud Sami Lotila  ja Risto Vuorinen. Sami Lotila ütles asja kohta, et Narinen oli Tallinna linnapeaga rääkides Hietaneni maha teinud ja rääkinud probleemidest, mis võivad kaasneda intervjuu eetrisse minekuga. Saadiku sekkumine oli Tallinna TV-s tekitanud tõsise arutelu, aga lõpuks läks intervjuu siiski eetrisse.

Suursaadik Narinen eitas, et sekkus Põdra-TV saate tegemisse. Kokkuvõttes läks kõik hästi ning Tallinna TV otsustas jätkata Põdra-TV-ga sügisel.

Põdra-TV järgmistes saadetes astuvad üles teiste seas skandaalne soome rahvussotsialist, Eestisse sissesõidukeelu saanud Risto Teinonen, Eestis õmblusäri asutanud Ilpo Heino, Tallinnas elav professor Jarmo Virmavirta ja motomees Tapio Lahti.

Avafoto: Suursaadik Kirsti Narinen (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Sporty Spice e. Melanie Chisholm: Ma ei talunud oma agressiivset imagot

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Sporty Spice’i ja Mel C-na tuntud Melanie Chisholm tunnistab, et Spice Girlsi aegne lavaimago oli tema jaoks talumatu.

“Tundsin, et mind kui Sporty Spice’i kujutatakse üsnagi ülbe, sõnaka ja agressiivsena, aga ma ise pole kunagi selline olnud,” rääkis Mel C (43) ajakirjas Good Housekeeping. “Ma vihkan konflikte ja bändis olin ma diplomaat. Olen alati väga madalat profiili hoidnud ja igasuguste asjadega leppinud.”Meli sõnul jõudis kõik sinnamaale, et ta tundis: kuvand osutab talle karuteenet. “Pidin ise enda eest seisma.”Kaheksa-aastast tütart Scarletti kasvatav Mel ütleb, et tunneb end olevat elu parimas vormis ja on just valmis saanud karjääri ühe parema plaadi.


Avafoto: Melanie C (OHMYGOSSIP)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Kas Muumi või lõvi? Soomes algas suur rahvahääletus populaarseima sümboli leidmiseks

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soomes algas suur rahvahääletus riigi populaarseima sümboli leidmiseks. Esimeses voorus on vastamisi Muumi ja lõvi. Yle veebikeskkonnas toimuva hääletuse järgmistes voorudes on vastamisi näiteks soome kone automaat ja beebipakk, nätsud ja Molotovi kokteil ning Mannerheim ja haridus. Hääletuse parimad lähevad edasi nagu spordimängudes ja lõpuks on enne jaanipäeva finaalis kaks enim hääli saanud Soome sümbolit. Hääletusega samal ajal on eetris Soome ajalugu ja soomlust kajastav telesari.

Soome suure rahvahääletuse võistlustabel. Allikas: Yle


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Estonia tippsolistid Väino ja Sirje Puura meenutavad: elasime avariipinnal, alkaššide kõrval

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Estonia teatri kauaaegsete solistide Väino ja Sirje Puura elus on olnud hulgaliselt operetisära ja ooperidramaatikat. Üks on aga kindel: nad on alati teineteise kõrval. Või kui päris täpne olla, siis 190sentimeetrine Väino kõrgub nagu mastimänd oma 156sentimeetrise kaasa kohal, kes on särtsakas nagu tulesäde. Kuna bariton Väinot kutsuti teatris Suureks Puuraks, siis sopranihäälega Sirje oli loomulikult Väike Puura.

Avaldame katkendi äsjailmunud elulooraamatust „Elu nagu operett. Sirje ja Väino Puura“ (Tammerraamat, 2017), mille autor on Evelin Kivimaa.

Elu avariipinnal

Kui Väino lõpetas ülikooli, pidi noor abielupaar konservatooriumi ühiselamust välja kolima. Kuhu neil oli minna? Elukoha leidmine oli tõsine asi, sest 1978. aastal ei olnud valik just hiilgav. Õieti seda polnudki.

Estonia ooperiteatri auväärt solistid võtsid kaasa päevinäinud kušeti ja kolisid üheksaruutmeetrisesse tuppa linnale kuuluvas ühiselamus Akadeemia teel majas number 48. Tingimused olid napid: välipliit, kus nad tegid praekartuleid, ning üheruutmeetrine WC-pugerik. Tänu radiaatorile oli talvel vähemalt soe.

Sirje: „Seal olid need kõige jubedamad majad! Kõrval elasid täielikud alkašid. See oli ikka kole. Õhtupimedas tulin rutuga oma tuppa ja keerasin hirmuga ukse lukku. Toas oli ainult kraanikauss külma veega, nii et duši all käisime teatris, kus meil oli nagu teine kodu.“

Väino: „Linnapea Ivar Kallion seletas, et see on avariipind: mida suurem on hädaolukord, seda kiiremini saame korterit taotleda. Kogu aeg käis üks suur taotlemine, korteri saamiseks käisin rääkimas parteikomitees ja igal pool mujalgi.

Mõni mees elas 30 aastat ühisköögiga toas ega saanudki omaette korterit. Korteri saamiseks pidi sinu eest keegi kostma. Mina sain selle ainult tänu teatri juhtkonna eestkostmisele. Sellal käisidki asjad niimoodi, et kui mõnel muusikul oli vaja uut pilli või keegi vajas korterit, siis peadirigent korraldas. Kui mulle eraldati Žiguli auto-ostuluba, siis tuttavad autoremontijad hoiatasid: „Ära sellise mootoriga küll osta!“

Läksin peadirigent Eri Klasi juurde: „Palun aidake, mootor ei sobi.“

Eri helistas kohe autokaupluse juhatajale, et Puura saaks võimsama mootoriga auto, ning nii tehtigi.“

Sirje: „Teistes asutustes käis see samamoodi, näiteks treial sai korteri oma direktori kaudu.“

Väino: „Alguses taheti meid paigutada Lasnamäele, aga Sirje ütles kohe, et ta ei taha seal kivilinnas elada. Käisin elukohajärgse Lenini rajooni täitevkomitee esimehe Vello Saluste juures rääkimas, kas saaks linnaosa muuta. Sellest oli kasu, et mul oli juba nimi taga. Tavalisest teatrisolisti ametist ei oleks piisanud, mina olin aga mänginud filmis „Siin me oleme!“ ja saanud üleliidulise Glinka-konkursi laureaadiks. Olin noor mees ja täitevkomitees olid samasugused noored mehed, kes ei tahtnud minust kehvemad olla. Nad jäid nõusse: „No tuleme vastu, teeme ära!“ Neile oli see ju väike näpuliigutus.“

Sirje: „Mina siia elama ei koli!“

Pärast kaht aastat avariipinnal avanes Puurade kušetile uus avar väljavaade kolida uhiuude majja Õismäe teel. Äsja ehitatud maja uhkeldas modellimõõtudega: 16 korrust, rinnaümbermõõt (majanumber) 90 ja vööümbermõõt (korterinumber) 60. Ainuke mure oli see, et Sirje kartis kõrgust …

Väino: „1980. aastal eraldati meile lõpuks korter Õismäele, tornmaja eelviimasele korrusele. Igal korrusel oli neli korterit, kolm kolmetoalist ja üks kahetoaline. Kortereid jagati tollal pere suuruse järgi ning et meil lapsi polnud, siis saime kahetoalise. Kohe algas uus kammaijaa: Sirje ajas sõrad vastu, et tema nii kõrgele elama ei lähe.“

Sirje: „Esimest korda korterit vaatama minnes seisin ukse peal, vaatasin ülevalt alla ja ütlesin Väinole: „Mina siia elama ei koli! Mine täitevkomiteesse tagasi ja ütle, et paluks kuhugi allapoole.“ Ma tõsiselt kartsin!“

Väino: „Läksin siis tipp-tipp uuesti linna täitevkomiteesse, kus mu palve peale vastati: „No kuidas teile ei meeldi, viieteistkümnendal korrusel on ju suurepärane vaade!“

Korterit enam ümber ei vahetatud, eks see soov tundus natuke koomiline.

Mõlemal toal oli rõdu. Elutoa rõdul ma ikka käisin, aga magamistoa rõdu ei kasutanud keegi peale tuvide. Tegin Sirjele selgeks, et kui ta pelgab, siis ärgu rõdule mingu.“

Sirje: „Ütlesin, et mina köögiuksest kaugemale ei lähe ja aknast välja ei vaata. Ajapikku harjusin nii kõrgel elama. Akendest nägime ühelt poolt Tallinna vanalinna ning teiselt poolt paistis merelaht. Käisin ka rõdul, ent rõdud ei saanudki mulle omaseks.

Lõppkokkuvõttes oli see väga tore ja õnnelik maja. Meie lähimad naabrid olid arstid Kirsti ja Riho Lai, kellega meie sõprus algas esimesest hetkest. Haruldane kokkusattumus, et naabritest said meie parimad sõbrad! Meil oli nagu suur ühiskodu. Lifti juurest käis vahekoridor lukku ja kaks korterit jagasid sama esikut, kus meil seisid kingad ja moosid. Patsiendid tõid ikka tohtritele üht-teist ja naabrid jagasid meiega paremaid palasid.“

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Peterburi plahvatuses hukkunute omastele makstakse üle 30 tuhande euro

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Peterburi plahvatuses hukkunute omastele makstakse välja 2 025 000 rubla iga hukkunu kohta. See on 33 669 eurot.

Plahvatuse tagajärjel kannatanud saavad kompensatsiooni kuni 2 miljonit rubla (33 250 eurot) olenevalt vigastuse ulatusest, ütles TASS-i vahendusel Vene kindlustajate liidu ja Vastutuskindlustuse liidu president Igor Jürgens.

Summad makstakse välja vastavalt seadusele, mis jõustus 2013. aastal.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

“Veronat” ennustatakse Eurovisioni teise poolfinaali võitjaks

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Euroblogi Europrediction Oikotimesi ennustusvõistlusel saavutas Eesti laul “Verona” teise poolfinaali esimese koha.

Tulemused arvutati žürii ja fännide häälte kokkuliitmisel, ning nende kohaselt ennustatakse Eestile teises poolfinaalis võitu 9,5 protsendiga.

2424 fänni hääletasid Eesti teise poolfinaali võitjaks (9,6%), žürii aga annaks Eestile seitsmenda koha (6,9%) ning esikoha annaks žürii Bulgaariale.

Žürii ja fännide häälte kombinatsioonis saavutaks teises poolfinaalis Eesti järel teise koha Bulgaaria (8,9%) ning kolmanda koha Makedoonia (8,7%).

Vaata kogu tabelit SIIT.

Avafoto: Laura Põldvere (Väljavõte Youtube´ist)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Vahur Kersna: Nii kaua, kui ma kõnnin kahe jala peal, on kõik hästi!

Ohmygossip.ee
-
0

OHMYGOSSIP — Lisaks lugematutele tele- ja raadiosaadetele on Vahur Kersna kirjutanud ka kaks menukit. Vanarahvas teab, et kaks jääb harva kolmandata. Kas uus käsikiri on avatud? “Ei-ei, praegu ei ole küll midagi pooleli,” tunnistab kirjatööde kohta Kersna, täna 55aastaseks saav ajakirjanik.

Kuidas teil tuju ja tervis on? Vabandust, aga – kuidas teie kole tõbi elab?
Heh-heh-heh-hee. See on üks viimaseid asju, mis lugejaid huvitab. Igaühel on oma muresid nii palju, et teiste inimeste mured neid väga ei eruta. Kõigile, keda see tõesti mingist otsast peaks huvitama, siis – ma kõnnin kahe jala peal! See on ikkagi väga kõva näitaja. Ja nii kaua, kui ma kõnnin kahe jala peal, on kõik hästi.

Avafoto: Liina ja Vahur Kersna esitlemas raamatut “Ei jäta elamata”, Kuressaare raamatukogus 2015.a. (OHMYGOSSIP)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

1...717273...759Page 72 of 759
© Newspaper WordPress Theme by TagDiv