Eesti alkotakso juhtum sunnib Soomes seadust muutma

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Eesti taustaga Alkotaxi hakkas Soomes alates 2009. aasta suvel müüma alkohoolseid jooke ja sigarette. Soome võimud panid selle tegevuse ruttu kinni, aga sellest hargnenud kohtuvaidlus viis lõpuks selleni, et Soome peab alkoholiseadust muutma.

Seadusemuudatus võimaldaks välismaalt Soome edasi müüa kuni 4,7-lise alkoholisisaldusega kääritatud jooke, kuna Euroopa Kohtu hinnangul pole see kuritegu. Soomes jääks jätkuvalt ainult Alko monopoli pärusmaaks kangemate alkohoolsete jookide müük.

Asjas tuli nüüd Helsingi ringkonnakohtu otsus, mille alusel peab Soomes muutma alkoholiseadust nii, et kuni 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega kääritatud jooke ehk õlut saavad Soomes edasi müüa ka välismaised, näiteks Eesti ettevõtted. Kohtu otsuse järgi peab välismaalt kauba müümisel arvestama samade müügiaja- ja vanusepiirangutega mis kehtivad Soomes.

Soome sotsiaal- ja terviseministeerium teatas täna, et praegu on kõik veel vanaviisi, sest kohtu otsus pole veel jõustunud ja seadust pole veel muudetud.

Alkotaxi tegevuse põhimõte oli selline, et kauba eest tasuti Eesti pangaarvele ja kaup viidi üle lahe kaubikuga Soome. Ehk nii nagu talitavad iga päev sajad ja tuhanded soomlased. Seejuures pole soomlastel välismaalt alkoholi ostmine kuritegu, küll aga selle müük välismaalt Soome. Soomes tohivad praegu alkoholi müügiga tegeleda ainult Soome ettevõtted.

Euroopa Kohus tegi 2015. aasta 12. novembril otsuse asjas, mille kohaselt veebisaidi alkotaxi.eu kaudu alkotaksot pidanud firma European Investment Group OÜ (EIG) esindaja Valev Visnapuu vaidles Soome tolliga selle üle, kas üle piiri on võimalik alkohoolseid jooke müüa või mitte.

EIG müüs kohtumaterjalide põhjal ajavahemikul 24. juunist kuni 18. augustini 2009 Soome 4 507,30 liitrit õlut, 1 499,40 liitrit siidrit, 238,70 liitrit veini ja 3450,30 liitrit kangeid alkohoolseid jooke. Tasumata alkoholiaktsiisi summa oli 23144,89 eurot ja tasumata joogipakendimaksu summa 5233,52 eurot, kokku 28 378,40 eurot. Kohus mõistis Visnapuule raskendavatel asjaoludel toimepandud maksupettuse ja alkoholialaste õigusaktide rikkumise eest karistusena kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Lisaks mõisteti Visnapuult välja Soome riigile tasumata jäetud maksud 28 378,40 eurot koos intressiga, samuti kohtukulud.

Kuivõrd Visnapuu vaidles sellele vastu, esitas Helsingi ringkonnakohus järelpärimise Euroopa Kohtule. Täna tegi ringkonnakohus Euroopa Kohtult saadud suuniste põhjal otsuse, millega vähendas muu hulgas Visnapuule määratud 8-kuulist tingimisi karistust kahe kuu võrra.


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingi politsei hoiatab vanuritelt raha välja petvate libapolitseinike eest

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Helsingi politsei hoiatab libapolitseinike eest, kes telefoni teel vanuritelt raha välja petavad. Politsei andis teada, et inimesed, kes esitlevad end politseinikena, helistavad vanuritele ja survestavad vanureid neile andma oma pangakaarti, pangakaardi numbreid või internetipanga kasutajatunnuseid. Politsei ei küsi inimestelt mitte kunagi pangakaardi numbreid ega mitte mingeid muid numbreid, ütles Helsingi politseijaoskonna kriminaalkomissar Heikki Sandberg.

Politseinikena esinenud petised on helistanud salastatud numbrilt, väitnud end olevat politseinikud ja kõne toon on olnud nõudlik.

Viimane juhtum oli alles pühapäeva õhtul, mil politseinikuna esinenud naine helistas 1942. aastal sündinud mehele ja rääkis tagaotsitava mehe kinnivõtmisest. Selleks oli vaja mehe panga kasutajatunnuseid. Antud juhul tundus asi mehele kahtlane ja ta ei andnud värskeid kasutajatunnuseid.

Ühel teisel juhtumil helistas politseinikuna esinenud inimene ja ütles, et inimese pangakaardi andmed on kopeeritud, mistõttu peab „inimene järgima suuniseid kurjategija tabamiseks”. Libapolitseinik oli keelitanud inimest sõitma linnas teatud tänavale ja palunud jätta oma pangakaart teatud puu juurde kivi alla. Inimene tegigi nii nagu nõutud. Pärast seda oli kurjategija küsinud veel telefoni teel pangakaardi numbrit ja inimene oli ka selle öelnud. Kui libapolitseinik hakkas küsima teiste kaartide kohta, siis oli inimene aru saanud, et midagi on valesti, aga kui ta puu juurde tagasi läks, siis oli kaart sealt juba kadunud. Koju jõudes sai inimene teada, et tema pangakaarti oli juba kasutatud mitmesaja euro ulatuses. Kirjeldatud juhtum oli pühapäeval kella kolme ajal pealelõunal Toukolas. Samalaadset juhtumit kirjeldati pühapäeval ka Herttoniemis kella 11 ajal hommikul.

Politsei rõhutab eriti seda, et ametiisikud ei küsi kunagi krediitkaardi andmeid, pin-koode ega internetipanga kasutajatunnuseid telefoni teel ega muul moel. Kui keegi saab sellise telefonikõne, ei tohi mingil juhul talitada petise nõudmiste järgi, vaid sellest tuleb kohe teatada hädaabi numbril 112.

Politsei uurib pettuse juhtumeid, aga pole veel petiseid tabanud.


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Arvamus: lapse võõrandamine teisest vanemast on vaimne vägivald

Helena-Reet Ennet
-
0
Arvamus: lapse võõrandamine teisest vanemast on vaimne vägivald

OHMYGOSSIP — Lapse võõrandamine teisest vanemast ei ole abielutüli, vaid vaimne vägivald, miks sellega ei tegeleta, küsib Helsingin Sanomate arvamusküljel Pauli Tossavainen ühingust Isät lastel asialla ry. Tossavainen kirjutab, et igal aastal peetakse 25. aprillil rahvusvahelist võõrandumise vastast päeva. Lapse võõrandumine teisest vanemast ei ole harv juhus, mida tuleb ette paljude lahutuste puhul.

Kahjuks ei vaadata lapse võõrandumist ühest vanemast kui lapse vastast vaimset vägivalda, vaid kui vanemate vahelist abielutüli. Kuigi lapse võõrandamist on mõju poolest võrreldud lapse seksuaalse kuritarvitamisega, pole Soomes loodud võimalusi selle välja selgitamiseks või tuvastamiseks.

Lapse võõrandamine vanemast peaks kuuluma lastekaitse tegevusvaldkonda, aga seal vaadatakse asja kui vanemate omavahelist hooldusvaidlust, millega lastekaitse ei tegele. Nõnda jääb võõrandunud laps ilma abita.

Võõrandumise tuvastamine võib olla keeruline, aga mitte võimatu. On selge, et võõrandaja ise ei aita asja välja selgitada. Olukord on keerukam siis, kui laps on juba võõrandatud. Siis võib lapse „oma” tahe teisest vanemast loobuda kõlada usutavalt, kui ei läheneta asjale süvitsi.

Võõrandumise kohta on esitatud seaduseelnõu ja esitatud kirjalikke küsimusi. Need pole veel kuhugi jõudnud. Laste võõrandumist vaadatakse pealt samamoodi nagu varemgi.

Miks lastevastasesse vägivalda ei sekkuta? Küsimus võib olla arusaamise puudumises. Tõsi on see, et asjast saad aru siis, kui ise sellega vahetult kokku puutud. Küsimus võib olla ka suhtumises. Kui ohvrina nähakse ühte vanematest, mitte last, siis hakkavad mängida sugupooli puudutavad stereotüübid.

Ema nähakse tavaliselt loomulikuma hooldajana, isa jälle potentsiaalse tagakiusaja või purjutajana. Siis vaadatakse võõrandumist kui lapse kaitsmist ja õiguspärast tegevust. Lapsevanem, kes seisab lapse õiguse eest mõlemale vanemale on kui tüütu lapse huvide kahjustaja.

Võõrandumine eeldab puudujääke moraalis ja empaatiavõimes. Võõrandajad ei ole head lapsevanemad. Neile ei mõju ilusad sõnad ja veenmine. Neid innustab teise vanema võimetus käituda sama ebaausalt. Nad kasutavad ära oma positsiooni ja auke seadustes. Valede ja süüdistuste abil peidetakse lapse vaimset mõjutamist.

Aegunud hooldusseadus ei takista võõrandumist. Loodetavasti nähakse uues seaduses võõrandumist kui lapse huvide kahjustamist. Kui midagi ei muutu, siis on ohvriteks tulevad sugupõlved.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Toni Niemineni medalid on oksjonil müügil

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soome mäehüppekuulsuse, 1992. aasta Albertville’i olümpiamängude mitmekordse olümpiavõitja Toni Niemineni medalid on müügil pandimajade oksjonikeskkonnas pantit.fi. Niemineni üks kuldmedal on praegu müügis 4000 euro eest, teine kuldmedal 3100 euro eest ja kolmas pronksmedal 2200 euro eest. Medalid asuvad Lahtis. Oksjon lõppeb 7. mail.

Nieminen (41) ütles intervjuus Ilta-Sanomatele, et oli nii suurtes rahalistes raskustes, et ei näinud muud võimalust, kui medalid pandimajas raha vastu vahetada. Nieminen ütles, et medalid läksid pandimajja viimasena, siis kui tal polnud enam midagi muud müüa. Tema väitel polnud see otsus kerge, aga tal polnud enam mingit muud võimalust. Ta ei tea ka kedagi, kes võiks medalid oksjonilt tagasi osta.

Nieminen märgib samas, et kuigi medalitest on ta ilma, siis tema saavutusi ei saa keegi temalt ära võtta. Samuti pole see tema sõnul maailma lõpp, elu läheb edasi.

Praegu teadaolevalt on Niemineni medalite omandamisest huvitatud Soome spordimuuseum. Nieminen ise ütleb, et olgu medalite ostja kes tahes, peaasi, et neid hoitakse hästi.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Kela järjekorrad kontrolli all, inimestele hüvitatakse kahju

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soomes sotsiaaltoetustega tegelev rahvapensioniamet Kela andis teada, et toimetulekutoetuste taotluste menetlemisega tekkinud järjekorrad on saadud kontrolli alla ja inimestele hüvitatakse kahju.

Kela teatas Twitteri kaudu, et toetuste jagamise venimise tõttu tekkinud kahju hüvitatakse summas 25-150 eurot olenevalt viivituse pikkusest.

Kela andis ühtlasi teada, et otsused tehakse nüüd hiljemalt 7 argipäeva jooksul alates taotluse saabumisest.

Kela lõuna teeninduspiirkonna juht Antti Jussila ütles, et kõige raskemad juhtumid, kus kliendil polnud raha toidu või ravimiste ostmiseks lahendati nii, et Kela võttis omale kliendi ees maksekohustuse. Sellised otsused tehti juba samal päeval. Lisaks andsid omavalitsused hätta sattunud inimestele erakorralist toetust.

Kela hakkas toimetulekutoetusi välja maksma alates aasta algusest, varem tegelesid sellega kohalikud omavalitsused.


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes elav egiptlane: immigrandid tegutsevad prostituutidena

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soomes elav egiptlane ütles, et tema teada tegutsevad migrandid Helsingis prostituutidena. Egiptlane ütles Youtube’i videos, et ta teab päris kindlatest allikatest, et migrandid, põhiliselt mehed pakuvad Helsingis soome naistele seksiteenust. Egiptlane ütles, et ta nimi on Amir Habib ja ta on koos soomlannast kaasaga elanud Soomes alates 2016. aasta augustist. Enne seda elas paar alates 2010. aastast Egiptuses.

Habib, kes on kopti kristlane ütles, et nägi oma silmaga, kuidas Afganistanist ja Saudi Araabiast pärit jihadistid saabusid bussidega Kairosse. Pärast seda läks olukord järjest hullemaks, Egiptusesse ei julgenud enam tulla turistid ja riigi majandus käis alla.

Egiptlane ütles, et soomlased peaks üles ärkama ja aru saama, et migrandid pole tulnud Soome heade kavatsustega, kuna seda näeb ette islami ideoloogia. Mees ütles oma Egiptuses kogemusele tuginedes, et moslemid on alandlikud ainult siis, kui nad on nõrgad. Seda näeb ette pühakiri Koraan. Ent kui nad muutuvad tugevaks, siis on suhtumine hoopis teine, siis järgneb radikaalne võitlus.

Egiptlane soovitas lugeda tähelepanelikult Koraani, kus prohvet Muhamed ütleb, et teist usku inimeste tapmine on õigustatud. Egiptlane ütles, et pole olemas sellist asja nagu radikaalne islam. Islam on tema väitel igal pool ühesugune.

Egiptlane ütles, et kristlasi kiusatakse taga ka Egiptuses, näiteks ei lasta seal kristlasi juhtivatele kohtadele.

Videost on näha, kuidas Helsingi kesklinnas on migrantide laagris riputatud nööri peale sõnumid, mis kutsuvad üles muutma korda ja kaotama riikide vahelised piirid.


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Euroopas levivad leetrid, Soome on epideemiaks valmis

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Euroopas on tänavu oodata samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal. Soomes pole veel leetreid tuvastatud, aga hullemaks ollakse valmis. Soomes on nüüd vastu võetud seadus, mille alusel võib arst nakatunud isiku teistest isoleerida isegi vastu tahtmist.

Käesoleval aastal oodatakse samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal, mil haigestus kümneid tuhandeid inimesi, vahendab Helsingin Sanomat. Asja kohta edastas teate Euroopa haiguste ennetus- ja järelvalvekeskus ECDC. Haigestumise põhjuseks on asjaolu, et inimesi pole enam aktiivselt vaktsineeritud. Näiteks Soomes on vaktsineerimine väiksem rootsikeelsetes piirkondades Pohjanmaal. Seal võib juhtuda, et haigestutakse massiliselt.

ECDC andmetel on tänavu jaanuaris ja veebruaris Euroopas registreeritud juba 1524 leetrite juhtumit, kui terve möödunud aasta jooksul oli 3767 juhtumit. Haigus tuvastati 14 riigis.

Kõige rohkem on leetrid viimase aasta jooksul rünnanud Rumeeniat, kus registreeriti möödunud aastal ligi 2000 juhtumit. Uusi juhtumeid on seal tuvastanud käesoleva aasta algul. Lisaks on Itaalias suurenenud haigestunute arv, näiteks aprillis oli juba ligi 1500 juhtumit. Saksamaal oli aasta algul ligi 200 ja Belgias üle saja juhtumi.

Soomes on tänavu olnud vaid üksikud leetrite juhtumid. Soomlased on saanud nakkuse valdavalt välismaalt. Ent kui peaks puhkema epideemia, on arstidel märtsikuu algul jõustunud seaduse alusel õigus haiged isoleerida isegi vastu nende tahtmist. Varem oli selleks vaja arstliku nõukogu otsust.

Migrandid Soomes haigusi ei tohiks levitada, kuna neid vaktsineeritakse pärast Soome saabumist haiguste vastu. Küll aga peavad olema tähelepanelikud need, kes on vaktsineerimata ja Soomest välismaale reisivad. Soomes antakse lastele esimene vaktsiin leetrite vastu üheaastaselt. Kui on kavas välismaale reisida, võib seda teha 9-kuuselt.

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hoiatas leetrite ohu eest Euroopas märtsikuu lõpus.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen: Soomes loobutakse rootsi keele õppimise kohustusest

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soomes loobutakse seoses koolireformiga järk-järgult rootsi keele õppimise kohustusest. Esialgu õpivad 2200 õpilast katseliselt mõnda muud võõrkeelt ja võivad rootsi keelest lobuda ka gümnaasiumis või kutsekoolis.

Asja kohta tegi Soome valitsus täna otsuse, mida peetakse soome keelepoliitikas kõige olulisemaks otsuseks viimase paarikümne aasta jooksul. Otsusest andis Twitteri vahendusel teada Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen.


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome mees ehitas omale kodu 5000 euroga

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soome mees ehitas omale mobiilse elamu kõigest 5000 euroga. Kõige kallim asi ehitises on tapeet, vahendab Aamulehti. Materjale käis 27-aastane Turu Ülikooli filosoofiamagister Henri Lokki oma 15-ruutmeetrise kodu jaoks kogumas Ford Transitiga, mis kasutab kütuseks taimeõli. Voodi kohal on katuseaken, kust pääseb katusele. Maja on ehitatud auto järelkäru peale ja see on kõlbulik liiklemiseks.

Algul oli noormehel plaanis maja vedada sõiduautoga, aga bürokraatia tuli vastu. Nüüd liigutab ta maja traktori abil. Traktoriga võib seda vedada kuhu iganes, kui vaid punane kolmnurk taha panna.

Majas on sees rõdu, kus on voodi ja kust pääseb läbi katuseakna katusele. Majas on biokäimla. Maja on ehitatud selline, et seal oleks hea tegeleda mõtlemise ja mediteerimisega. Et mõte lendaks, on majal suured aknad. Majas on oma kööginurk ja väike töötuba. Maja köetakse väikse kamina abil. Soojustuseks on kasutatud lambavilla, mida saadi tuttavate käest. Suurem osa majast on tehtud taaskasutatud materjalist. Näiteks köögi töötasapind on vanast lauast.

Oluline on maja puhul tervislikkus – näiteks pole kasutatud mürgiseid materjale, plastikut ega kemikaale. Ainus asi, mis puudu, on elekter. Seda saab noormees praegu tuttavate käest, kelle maal tema maja asub. Aga tulevikus on elektri jaoks kavas paigaldada päiksepaneelid.

Maja maksis kokku ligi 5000 eurot. Materjalid koguti kokku üle Soome ja need toodi ära taimeõliga sõitva Ford Transitiga. Maja kõige kallim materjal on hobukastani piltidega tapeet, mis maksis 160 eurot rull.

Odava maja suurim eelis on, et selle ehituseks pole vaja võtta laenu ja kasutuskulud on madalad. Sellises majas elades ei pea käima tootval tööl, mis omakorda jätab rohkem energiat mõtlemise jaoks. Idee sellise maja ehituseks sai ta 2013. aastal Portugalist, kus elas ühes tsirkusevagunis. Seal ta kiindus sellisesse väiksesse elamisse – see kattis kõik vajadused ning seal elades sai ta palju häid ideid.

Portugalist tulles veetis Lokki aega oma pensionile jäänud isa seltsis ja ehitas ka maja isa juures elades. Maja on üldse esimene asi, mille noormees on oma elus ehitanud. Ehitama õppis ta töö käigus. Esialgu kulus palju aega projekti väljamõtlemise peale.  Asi sai valmis kuue kuuga, selleks polnud rohkem vaja kui ruudulist paberit ja pliiatsit.

Lokkil on nüüd unistus, et selliseid kodusid võiksidki omale noored pered ehitada ja mitme peale saaks veel teha sauna, pesuruumid ja käimla. Ta on valmis huvilisi sellise maja tegemisel juhendama. Ta tahab ise suve jooksul veel kaks maja valmis saada ja siis korraldada kursusi.

Elatist teenib Lokki väikeettevõtjana, müües firmadele konsultatsiooniteenust. Hariduselt on ta filosoofia magister ja seda ta teebki – lahendab probleeme. Majaprojekt on üks näide probleemi lahendamisest. Väike maja on jõukohane igaühele ja seejärel saab inimene võimaluse mõelda, mida edasi teha.

Üks probleem, millega noormees veel tegeleda tahab, on tühjenev maakeskkond. Kuigi inimesed tahavad elada pigem maal, kolivad nad ometi linnadesse. Maale kolimiseks on ainus võimalus osta või ehitada maja, kuna üürimise võimalusi ei ole.

Keskkonnasõbralikkuse kohta on Lokkil samuti oma arusaam. Tema arvates viib ummikusse see, kui kogu aeg tarbimist vähendada, kolida suvilasse ja hakata ise porgandeid kasvatama. See on ennast hävitav märtri ideoloogia. Kui eesmärk on kogu aeg oma ökoloogilist jalajälge vähendada, siis sureb inimkond lõpuks välja. Lokki arvates tuleks selle asemel keskenduda ökoloogiliselt netopositiivsele tegevusele.


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

2014. aastal Eurovisiooni võitnud Ruslana: muusika ja poliitika tuleks lahus hoida

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — “Selline on meie riigi seadus ja Venemaa teab Ukraina seadusi väga hästi,” kommenteerib 2004. aastal Eurovisioni võitnud Ukraina lauljatar Ruslana (43) skandaali, et Ukraina ei luba Venemaa eurolauljat riiki. “Me oleme andnud edasi sõnumi, et ootame Venemaad siiski Eurovisionil osalema. See on nende otsustada.”

Ukraina valitsus keelas Venemaa eurolauljal Julia Samoiloval riiki siseneda, sest Julia on käinud esinemas annekteeritud Krimmis. Euroopa Rahvusringhäälingute Liit pakkus Eesti idanaabrile võimalust esineda satelliidi kaudu, kuid Venemaa ei soovinud seda. Nii otsustas riik lõpuks Eurovisionilt tänavu üldse kõrvale jääda ja lauluvõistlust ka mitte näidata Venemaal. Aastal 2004 Ukrainale Eurovisioni võidu toonud Ruslana ütleb, et Eurovision on siiski lauluvõistlus ning muusika tuleks poliitikast eraldi hoida. “Miks on meil vaja muusikat ja Eurovisioni lauluvõistlust? Sest see teeb meie elu paremaks! Keskendume positiivsele, suurele lavale, muusikale ja naeratusele!”

Eile õhtul esines Ruslana Vabaduse väljakul “Veteranirockil”. See polnud Ruslanal esimene kord Eestit külastada. “Ma olen siin mitu korda esinemas käinud. Esimest korda aastal 2004 enne oma Eurovisioni võitu Istanbulis, kui promosin võistluslugu “Wild Dances”. See oli kuskil hommikutelevisiooni saates. Ma mäletan, et see oli väga vara ja ma olin väga väsinud!” naerab Ruslana. “Üsna raske on magamise ajal meiki teha ja mõelda sellele, et tuleks hea esinemine.”

Teist korda käis naine Eestis aastal 2005 ja andis oma Euroopa tuuri “Wild Dance” raames kontserdi Saku suurhallis. “Viimati käisin siin aga kaks aastat tagasi, kui Ukrainas Maidanil oli kohutav ja dramaatiline aeg. Käisin Eestis, et rääkida siinsetele inimestele, mis Ukrainas toimub. Ma olen Ukraina hääl ja esindan Ukrainat. Vahet pole, kas tegu on sotsiaalse või muusikalise teemaga. Mu riik vajab mind ja ma aitan!” kinnitab lauljatar.

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Grete Klein läks politseinikust elukaaslasest lahku?

Ohmygossip.ee
-
0
Grete Klein läks politseinikust elukaaslasest lahku?

OHMYGOSSIP — Näitlev kaunitar Grete Klein, keda ühtlasi võib pidada ka Eesti Instagrami kuningannaks, on Instagramist ära korjanud kõik fotod oma elukaaslase Pirkoga. Võib arvata, et noorte teed on lahku läinud. Gretet ei õnnestunud kommentaarideks tabada.

Grete ja politseinik Pirko suhe tuli avalikuks aastal 2014. “Ta on hästi rahulik inimene, minu vastand selle koha pealt. Mulle pole kunagi meeldinud kontrolliv suhe. Et ma pean teadma täpselt, kus teine käib ja vastupidi, ja me peame alati minema kõikjale koos – pluss armukadedus… Mulle meeldib, kui teine inimene saab aru, et ta ei tohi ega saa kedagi omastada ega orjastada! Ma olen leidnud selle inimese ja nii palju, kui meil on koosolemise aega, me üritame seda nautida. Tavaliselt lebame diivanil, vaatame mõnda filmi või käime jalutamas, jooksmas,” on Grete Kroonikas Pirkot kirjeldanud. Siis kolis Pirko Grete kesklinna lähedal asuvasse korterisse, kuid aastal 2015 kinnitas Grete Õhtulehele, et nad sisustavad kallimaga uut elamist. “Soetasime koos elukaaslasega uue ja suurema elamise meie lemmikkohta Nõmmele. Praegu ongi pooleli kodu oma käe ja maitse järgi kujundamine ja sisustamine,” rääkis Grete toona.

Vähe sellest, et Grete on Instagramist kõik kallima pildid ära korjanud, on Publiku andmetel nähtud teda ringi liikumas ka uue mehe seltsis. Lugeja saatis Elu24-le pildid, millel Grete on uue mehe embuses. Ühel pildil on Gretet näha kaamerasse vaatamas, teisel aga salapärast meest musitamas.

 

Avafoto: Grete Klein (Erakogu)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Eurovisioni lava on valmis ja ootab esinejaid!

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Juba nädala pärast algavad Kiievis rahvusvahelises näituste keskuses tänavuse Eurovisioni lauluvõistluse esimesed proovid. Selle eelduseks on muidugi valmis lava, millest avaldati eile ka värsked pildid.

Produtsent Christer Björkman usub, et kõige meeldejäävam osa lavast on lava keskel rippuv nii-öelda lühter. See koondab seitset tehnilist võimalust, mis moodustavadki lühtri kuju. “Me kutsume seda Šveitsi noaks, sest sel on nii palju tehnilisi võimalusi.” Sel aastal on laval 1000 ruutmeetrit LED-ekraane, 258 kõlarit, 212 mikrofoni, 48 leegiheitjat, 61 kilomeetrit kaableid ainuüksi valgustuse tarbeks. Lakke on riputatud 212 tonni tehnikat ja kõik see mahutatakse 230 veoautosse. Kolme saate otseülekande õnnestumise eest vastutab 220 inimest. Kiievis kerkiv eurolava iseloomustab tänavust hüüdlauset “Tähistame mitmekesisust”. Seda toetab logo, millel on kujutatud Ukraina traditsioonilist helmeskaelakeed Namisto. Lavakujunduse autor on Florian Wieder, kelle loodud on eelmise kolme võistluse ideed. Lava sümboliseerib Ukraina olemist maikuus Euroopa keskpunktiks. Selline lava võimaldab fännidel olla esinejatele võimalikult lähedal.

Eesti esindajad Koit ja Laura astuvad looga “Verona” lavale Eurovisioni teises poolfinaalis 11. mail ja esinevad eelviimasena.

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Terminaator andis kontserdi bändi muusika gurmaanidele

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Reede õhtul kogunesid Rock Cafésse kõige suuremad Terminaatori fännid, sest bänd andis kontserdi, mis erines nende tavapärastest kõvasti – see oli mõeldud tõelistele Terminaatori gurmaanidele ja esitusele tulid lood, mida muidu eriti ei mängita.

Aasta algul andis bänd Rock Cafés esimest korda kontserdi “Gurmaanide öö”. Kontsert sai bändi ninamehe Jaagup Kreemi sõnul nii head tagasisidet, et otsustati veel üks teha. Seekord said aga lugusid pakkuda kõik fännid. Jaagup rääkis Õhtulehele, et lugusid, kus põhipilliks on klaver, pakuti välja nii palju, et kampa tuli võtta ka Terminaatori endine klahvpillimängija Harmo Kallaste, kes meestele hea meelega appi tuli.Kõige vanem esitusele tulnud lugu “Teel ära” pärines aastast 2004. Kitarrist Taavi Langi, kes liitus bändiga aastal 2009, vastas kontserdi ajal mitu korda eitavalt küsimusele: “Taavi, kas sa oled meiega seda lugu üldse esitanud?”, sest laval kõlas tõeline kullafond.Ühe Terminaatori kauneima ballaadi “Ainult sina võid mu maailma muuta” esitasid Jaagup ja Harmo vaid kahekesi, saatjaks publiku laulukoor.Küsimusele, kas peaks tulevikus tegema ka kolmanda sarnase kontserdi, karjuti loomulikult vastuseks: “Jaa!”

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

NOSTALGIALAKS: Ivo Linna ja Supernova tõid tudengilinna retrohõngu

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Reede õhtul oli tartlastel põhjust tantsukingadelt tolm pühkida ja sammud Athena keskusesse seada. Oodata oli tõelist nostalgiapidu, sest esinesid Ivo Linna ja Supernova. Rahvast on reede hilisõhtul kontserdisaalis täpselt parasjagu – ei mingit trügimist ega üksteisel seljas elamist. Umbes kahekümnendates eluaastates naine tantsib ennastunustavalt tantsuplatsil. Tema silmad on suletud ja ümberringi toimuvat ta ei jälgi. Malbe naeratus näol, keerutab ta end muusika rütmis. “Ei, aeg ei peatu, ei-ei!” lõõritab vanameister Ivo Linna endale omasel madalal häälel kõigile tuttavaid ridu.

Iga laulu järel võtab Ivo Linna aega, et publikuga suhelda. “Täna laulan üht laulu esimest korda, mul on sõnadki laval kaasas,” teatab laulja. Esitusele tuleb The Beatlesi laul “Something”. “Kunagi küsis Frank Sinatra, miks te nendest karvastest Briti noorukitest alailma räägite? Mõne aja pärast laulis ta just seda biitlite armastuslaulu,” räägib Linna publikule. Sinatra läbi aegade lemmik lembelugu olevat see põhjusel, et pala jooksul ei öelda kordagi välja saatuslikku sõnatriot I love you. “Olen ka kunagi elanud paar aastat Tartus ja siis ma olin kogu aeg armunud!” lausub Linna. Öelduga teenib ta rahvalt tugeva aplausi.

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

A-Rühma uues muusikavideos lööb kaasa “Prooviabielu” Kalvi-Kalle

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Laupäeva öösel esitles legendaarne räpipunt A-Rühm kohvikus Pööning oma uut videot loole “Mingi kukk on mu BMW-s”. Esimestele kiiretele pakuti suupisteks ka kukepitsat.

Cool D ja Kaarel Kose rääkisid “Seitsmestes uudistes”, et suurt filosoofiat loo “Mingi kukk on mu BMW-s” taga ei ole ning BMWd lihtsalt meeldivad neile. Videoga seisavad nad kukkede õiguste eest, naljatavad mehed. “Liiga palju räägitakse kanadest ja liiga vähe kukkedest,” ütleb Cool D. “Me mõtlesime juhtida üldsuse tähelepanu sellele ebavõrdsele situatsioonile linnukasvatuses,” lisab Kose muigvelsui. Video muudab eriliseks, et mehed kaasasid ka ühe Eesti kuulsama inimese: Kalvi-Kalle, kelle tegemistele “Prooviabielus” mitukümmend tuhat inimest kaasa elas. Mehed rääkisid “Seitsmestele uudistele”, et noortalunik kutsuti videosse, sest ta lihtsalt sobis sinna. “Ta on populaarne ja liigub igal pool ringi,” lausub Cool D, lisades, et laulus ta kaasa ei tee, vaid ainult näitleb videos. “Ta jagas oma hollywoodlikku sära meie tagasihoidlikule videole. Samuti tahtsime me temaga tuttavaks saada,” räägib Kose. Kahjuks videoesitlusel Kalvi-Kallet rahvas näha ei saanud. “Ju ta pole veel jõudnud, ta on väga hõivatud inimene praegu,” selgitas Genka lavalt. Hoolimata Kalvi-Kalle puudumisest tõmbas A-Rühma väike live-esinemine rahva käima, ka video tundus kõigile meeldivat. Kes eile Pööningul videot ei näinud, peab ootama, kuni see internetis avaldatakse.

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Soome maksab muu Euroopaga võrreldes spetsialistidele väikest palka

Helena-Reet Ennet
-
0
Soome maksab muu Euroopaga võrreldes spetsialistidele väikest palka

OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.

Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.

Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.

Teisalt on naabermaadest odavam tööjõud Soome eelis, mis eristab Soomet võrreldes Rootsi, Norra ja Taaniga. Seni on Soome ja Helsingi jäänud rahvusvaheliste ettevõtete meelitamises Rootsile ja Stockholmile alla.

Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.

Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.

Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.

Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.

Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.

Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.

Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.

Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.

Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.

Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.

Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

KUUM: Soome ja Rootsi vahele kavandatakse ülikiiret hyperloop-ühendust

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.

Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.

Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.

Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.

Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.

Helsingi ja Stockholmi vahele kavandatav Hyperloop-ühendus läheks maksma 19 miljardit eurot ja sõit kahe linna vahel kestaks pool tundi.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Donald Trump´i võitu ennustanud maagi Horacio Villegase ilmutus: Tuumasõda saab alguse juba sellel aastal – 13.MAIL!

Helena-Reet Ennet
-
0
Donald Trump´i võitu ennustanud maagi Horacio Villegase ilmutus: Tuumasõda saab alguse juba sellel aastal – 13.MAIL!

OHMYGOSSIP – Maag Horacio Villegas nägi Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel ette juba 2015. aastal. Nüüd on sõnumitooja veendunud, et tuumasõda puhkeb kõigest mõne nädala pärast, vahendab Daily Star. Tänavu, 13. mail möödub 100 aastat neitsi Maarja Fátima ilmutusest Portugalis. Antud ilmutust nägid legendi kohaselt kolm last 16 korral Fátima külas Portugalis 1917. aastal. Neitsi Maarja andis lastele ilmutuses teada maailma tulevast saatust puudutavad ennustused. Ilmutused sisaldasid ennustust maailmasõdade kohta ja rõhutasid uskumise vajadust. Vatikan on Fátima neitsi Maarja ennustused ehtsateks tunnistanud.

Kolmanda ennustuse avaldamisega Vatikan aga viivitas kuni 2000. aastani ning paljud usuvad, et antud ennustus puudutas tegelikult puhkevat tuumasõda ja katoliku kirikut ennast. Selgeltnägija on veendunud, et tuumasõda saab just nüüd 13. mail alguse. Oma ilmutuses nägi maag, et miljardärist ärimees viib maailma sõtta. Villegas sõnas Daily Starile: „Ma soovin, et inimesed oleksid teadlikud ja valmistunud. 13. mai ja 13. oktoober 2017 toovad kaasa endaga šokeerivaid sündmusi, surma ja hävingut.” Varasemalt nägi Villegas ette, et USA ründab Süüriat, mis juhtus käesoleva kuu alguses, kui Trump lasi lennutada 59 tiibraketti Süüria lennubaasi pihta. Ta ennustas, et just see sündmus võib olla ajendiks, mis viib ülemaailmsesse konflikti omavahel Venemaa, Põhja-Korea ja Hiina.

Avafoto: Donald Trump (OHMYGOSSIP)
Allikas: Õhtuleht

EESTI esimene reisifoto konverents toob kokku kogenud rändurid ja fotograafid

Helena-Reet Ennet
-
0
EESTI esimene reisifoto konverents toob kokku kogenud rändurid ja fotograafid

OHMYGOSSIP – Mais toimub Tallinnas reisifotograafiale pühendatud konverents, mille esinejate hulgast leiab kogenud reisijaid ja fotograafe, näiteks loodusmees Hendrik Relve, soolopurjateja Uku Randma ja fotograaf Aivar Pihelgase.

Pihelgas on ise ka konverensti korraldaja, kelle sõnul on ettevõtmise idee ühendada mitmed sama teemat kandvad sündmused üheks tervikuks: üheagselt toimuvad Reisijuht.ee ja Turist.ee korraldatav Eesti suurim reisifoto konkurss, Nikon tähistab sellel aastal oma 100 sünnipäeva ning tõi sel puhul välja just reisihuvilistele hästi sobiva kaamera Nikon D7500 kaamera. “Loodame reisifoto konverentsile saada suurt hulka huvilisi ja kui kõik kulgeb vastavalt plaanidele, siis esitleme seda kaamerat ka seal,” rääkis Pihelgas, kes ootab konverentsile laia huviliste gruppi. “Pole vahet, kas neid huvitab reisimine, fotograafia või mõlemad koos. Läbi huvitavate esinejate toome välja reisimise ja pildistamise erinevad tahud,” kinnitas Pihelgas Delfi Reisijuhile. ” Mis sunnib inimesi reisima, kuidas ammutada reisilt võimalikult palju positiivset emotsiooni? Millised kultuurierinevused on vajalik endale selgeks teha, et reis õnnestuks ja ei tekiks piinlikke momente. Karen ja Kersti on kaunid naisfotograafid, kes jagavad oma esimest kogemust Aafrika kontinendil ja räägivad tõusust Kilimajaro tippu. Hendrik Relve räägib reisipiirkondadest, kuhu satutakse täna veel väga harva.”

Konverents annab reisimise ja reisifotograafia kohta väga avara vaate ja hulgaliselt kasuliku infot. Lisaks näeb lummavaid pilte ja kuuleb seiklustest. Konverents pole mõeldud üksnes professionaalidele. Neil kes esinevad, on kõigil kogemus maksimaalne. Need on inimesed keda Eestis tuntakse nende reisikirjutiste, raadio- ja telesaadete, raamatute, ja fotode kaudu. Pealtvaataja võib olla huviline, kes pole reisinud ja kes ei tea midagi ka fotograafiast. “Räägime pigem reisimise ja pildistamise sisulisest poolest. Paneme inimesi kaasa mõtlema, ” tutvustas Pihelgas konverentsi iseloomu.

Avafoto: OHMYGOSSIP
Rohkem infot leiate siit: reisijuht.delfi.ee

1...666768...759Page 67 of 759
© Newspaper WordPress Theme by TagDiv