OHMYGOSSIP — Iraaklaste poolt toime pandud seksuaalkuritegude arv kasvas Soomes möödunud aastal hüppeliselt. Lisaks on kõrge ka iraaklaste poolt toime pandud muude kuritegude arv. Esiteks on vägivalla kasvu põhjus selles, et 2015. aasta lõpus tuli Soome korraga ligi 20 000 Iraagi põgenikku. Enne seda elas Soomes iraaklasi ainult 7000.

Soome keskkriminaalpolitsei on teinud iraaklaste seksuaalkuritegude kohta uurimuse, mida seni on hoitud salajas, vahendab Helsingin Sanomat. Politsei uurimuse järgi elas Soomes 2016. aastal kokku 19 000 iraaklast, kelle hulgas on nii varasemad olijad kui uued tulijad. Analüüs näitas, et tuhande iraaklase kohta tuli 12,9 seksuaalkuritegudes kahtlustatavat. Number on suur ka afgaanidel – 10,9, ent afgaane on arvuliselt vähem. Suuruselt kolmas number on türklastel – 8,8. Soomlaste vastav number on 0,3.

Iraaklaste seksuaalkuritegude suurt arvu seletab osalt asjaolu, et enamus tulijatest on noored mehed. Seksuaalkuritegusid panevad ka soomlaste hulgas toime enamasti noored mehed vanuses 15-35.

Politsei analüüs näitab, et noorus pole ainus põhjus. Juba 2014. aastal paistsid iraaklased seksuaalkuritegudega silma. Tuhande 15-35-aastase iraagi mehe kohta oli 22 seksuaalkuritegu. Vastav näitaja soome meeste kohta oli 1,6.

Suurem osa iraaklaste poolte toime pandud seksuaalkuritegusid on toimunud tuttavate vahel privaatsel pinnal. Paljudel juhtudel on ära kasutatud ohvri heausksust või abitut olukorda, näiteks joobes olekut. Tüüpiline olukord on olnud jätkupidu pärast restoranis käimist. Vägistamisi on toimunud ka paarisuhtes.

Nn põõsavägistamisi tuleb Soomes ette haruharva ja need on harvad ka iraaklaste hulgas. Osa vägistamisi on toime pandud vastuvõtukeskustes. Politsei analüüs toob välja, et iraaklased on noori ahvatlenud seksile alkoholi abil. Sellisel juhul on tegemist lisaks vägistamisele veel lapse seksuaalse ärakasutamisega. Tänaval on seoses iraaklastega ette tulnud võõrastele naistele ligitikkumist ja nende ahistamist. Sellised ahistamise juhtumid on tavalised ühistranspordis ja ujulates. Politsei ülevaatest tuli välja ka see, et kuriteo ohvriks sattunud iraagi naised kaebusi ei esita, kuna nad kardavad peresisest vägivalda. Valdav osa kaebuste esitajatest on soome naised.

Asjatundjad väidavad, et iraaklaste toime pandud kuritegude põhjuseks on Iraagi olud. Iraagis on pikalt sõditud, mistõttu paljud noored mehed on üles kasvanud keset vägivalda. Osa tulijatest on ise sõjas osalenud. Paljudel tulijatest on katkised pered, Soomes aga sotsiaalne kontroll puudub. Põhjuseks on ka suhtumine naistesse, mis iraaklastel on teistsugune kui Soomes tavaks. Iraagis kasvatatakse poisse ja noormehi üles teadmisega, et neil on suuremad õigused kui naistel. Naised ja mehed pole Iraagis võrdsed ka seaduse mõistes. Nüüd on mehed sattunud Soome ja arvavad, et neil on samad õigused.

Asjatundjad väidavad, et sõjal ajal harjusid mehed Iraagis naisi vägistama ning see olukord pole muutunud pärast seda, kui ISIS Iraagis ameeriklastelt kontrolli üle võttis.

Paljud iraaklased, nii naised kui mehed on arvamusel, et abielunaine ei või üldse seksist keelduda. Teiseks pole Iraagis kurameerimise kultuuri, mistõttu paljud iraagi mehed saavad Soomes naistest valesti aru. Iraagis pole mehed harjunud nägema purjus naisi, mis võib samuti põhjustada vääritimõistmist.

Üks iraaklasest mees rääkis, et osa iraaklasi tuli Soome algul teadmisega, et nad on Soomes lühikest aega ning neil polnud kavatsustki võtta omaks Soome kombeid. Paljud noored mehed lähevad kuritegelikule teele, kuna neil pole midagi kaotada. Üks inimene võib panna toime palju kuritegusid ilma, et ta kohe kinni nabitaks. Soome karistusi kuritegude eest peetakse tühisteks.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OHMYGOSSIP — Soomet peetakse looduslikult väga puhtaks, aga sellele vaatamata on sadu järvesid, kus ei saa ujuda. Järvesid ründab sinivetikas, mistõttu on olukord väga hull ligi 300 järve puhul. Nüüd on hakatud järvedes vett puhastama kemikaalidega. Ühte Lääne-Soome järve paisati vee puhastamiseks ligi 200 tonni kemikaale, vahendab Helsingin Sanomat.

Näiteks Littoistenjärvi puhul oli olukord viimase 100 aasta kõige hullem. Suvel ei saanud järves enam üldse ujuda. Lieto ja Kaarina piiril asuva järve olukorda on varem püütud parandada kalapüügi ja hapniku lisamisega, aga sellest pole abi olnud. Nüüd paisati järve ligi 200 tonni kemikaali alumiiniumkloriidi, mis seob järvevees oleva fosfori. Kemikaal ja fosfor vajuvad järve põhja ja kinnituvad sette külge.

Soomes on kokku üle 300 halvas seiskorras järve ja veel sada järve, kus olukord on vahelduv. Littoistenjärvi suguse järve puhul, kus fosforireostus ei pärine väljastpoolt, näiteks põllumajandusest, vaid järve enda seest, saab kasutada järvevee keemilist töötlemist. Kui aga järve valgub fosforit väljastpoolt juurde, on kemikaali mõju lühiajaline. Littoistenjärvi puhul tuleb fosforit vette põhjasettest.

Soomes on kümneid järvi, mida saaks keemiliselt töödelda. Kuivõrd keemiline meede on kallis, valitakse see viimase võimalusena, kui enam miski muu ei aita. Keemiline puhastus maksab 200 000 euro ringis.

Alates 1990ndate aastate lõpust on nõnda keemiliselt puhastatud Soomes üle 50 järve. Esmajärjekorras puhastatakse järved, mis asuvad asulate läheduses. Kogu maailmas on keemiliselt puhastatud üle 100 järve.

Keemine töötlemine on väga tõhus, selle abil on võimalik vee fosforisisaldust vähendada üle 80% võrra.

Inimesele keemiline töötlemine kahjulik pole. Alumiiniumkloriidi lisatakse isegi joogiveele. Keskkonnale keemia samuti kahjulikku mõju ei avalda. See võib põhjustada mõningal määral kalade hukkumist, aga see on ka kõik. Kaldale uhutud surnud kalad korjatakse ära. Lindudele surnud kalade söömine kahjulik pole.

Järve vees võib olla töötlemise järel veidi valget hägu, aga see pole tervisele kahjulik.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OHMYGOSSIP — Vaasas elanud mehe ainus laps kaotas kohtus vaidluse isa päranduse pärast, mis läks ühele isa tuttavale abielupaarile. Isa suri 77-aastaselt ja põdes dementsust. Ta oli pere ja tütre juurest lahkunud juba 1960ndatel aastatel, vahendab Iltalehti. Mehe maja ja 75 000 eurot pangaarvetel läksid testamendi kohaselt abielupaarile. Kaotanud osapool maksab kohtukulud, mida oli kokku 42 322 eurot.

Vaasa mehel oli lisaks kaks venda, kellega ta eriti läbi ei käinud. Esialgu tegi ta testamendi ühe venna laste kasuks, aga pärast seda suhted halvenesid päranduse tõttu. Lõpuks tegi mees 70-aastaselt testamendi ühe tuttava abielupaari kasuks ning testamendi kinnitas üks audiitorfirma.

Testamendi järgi läks mehe Vaasa linna kinnistu koos hoonetega abielupaarile, majas olevad asjad aga jagamisele sugulaste vahel. Mehe ainust last polnud testamendis isegi mainitud. Mõni kuu pärast testamendi tegemist sai mees insuldi, paranes sellest, aga jäi dementseks. Juba varem oli ta põdenud diabeeti.

Mees suri 2012. aastal 77-aastaselt. Abielupaar oli mehele olnud toeks, nad tutvusid ühise sporditegemise käigus 1980ndatel aastatel. Oma tütrega mees ei suhelnud, nende teed läksid lahku pärast abielulahutust 1960ndatel aastatel.

Isa ja tütar kohtusid mõned korrad siis, kui mees oli juba dementne. Tütar tuli isa vaatama, kui kuulis tema sattumisest haiglasse.

Testamendi olemasolust sai keskealine tütar teada alles pärast isa surma, kui testament ette loeti. Seal sai teatavaks, et mehel oli kinnistu ja 75 000 eurot raha. Tütar andis mehe vara pärinud paari kohtusse ja palus tunnistada testament kehtetuks. Vaidlustamise põhjuseks oli toodud isa vaimne seisund ja et ta polnud testamenti tehes täie mõistuse juures.

Kohtus kuulati üle 12 tunnistajat, nende hulgas arst. Vennad rääkisid kohtus, et mees oli saamatu, kergesti mõjutatav ja teda ei saanud usaldada. Ühe venna väitel elas mees juba nö omas maailmas 2000ndatel aastatel ja kujutas ette, et oli hävituslendur.

Mehe tuttavad aga maalisid temast hoopis teistsuguse pildi: ta oli olnud omanäoline, loominguline, kapriisne ja tal oli tugev oma tahe. Mees oli vaid nädal enne surma olnud ühe tunnistaja suvilas külas ja ta ei paistnud üldse haige.

Tunnistusi andnud arst ütles, et tema arvates polnud mees nii haige, et ta poleks suutnud testamenti teha. Arsti arvates sai tema patsient väga hästi testamendist aru.

Esimese astme kohus ei andnud tütrele õigust. Ta pidi tasuma nii enda kui vastaspoole kulud, kokku 22 322 eurot. Tütar otsusega nõusse ei jäänud ja kaebas edasi. Ringkonnakohtus korrati laias laastus üle sama jutt. Ringkonnakohus täpsustas mõningaid nüansse, aga tegi põhimõtteliselt sama otsuse. Tütar pidi tasuma veel 20 000 eurot.

Päris ilma päranduseta tütar ei jää. Tal on õigus poolele surnud isa asjadest. Ka kohtutoimikust tuli välja, et päris ilma päranduseta isa tütart ei jätnud.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

OHMYGOSSIP — Soome kaubandusühisuste keskliit SOK paneb kinni Prisma poed Lätis ja Leedus, kuna ei pea seal tegutsemise jätkamist turu olukorra tõttu võimalikuks. Prisma jätkab tegevust Eestis ja Peterburis, kus on kavas avada uusi poode.

Praegu on SOK-il Lätis kolm ja Leedus neli Prismat, vahendab Yle. Poed pannakse kinni juunikuus ning suve jooksul antakse ruumid üle rentnikele. Maikuu lõpus algab kauplustes tühjendusmüük.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT