NordenBladet – Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. ?Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Milline on eesistuja roll?
Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga ajakirjatoimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

Mida nõukogu teeb?
Kui seadusi algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.

Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja. Ka töörühmasid juhivad eesistujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

Eesistumise ajal tuleb Eesti ametnikel juhtida ligi 200 töörühma tööd nii Brüsselis kui ka Tallinnas.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustusprotsess. Allikas: Eesistumine.ee

? Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded

Eesti jaoks olulised teemad
Valdav osa eesistujale lahendamiseks tulevatest teemadest pärineb eelmiselt eesistujalt. Siiski annab iga eesistujariik oma sisuprogrammis teada teemad, millele soovib rohkem tähelepanu suunata.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. 12. jaanuaril kinnitas valitsus eesistumise prioriteedid:

– avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
– turvaline ja kaitstud Euroopa
– digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine
– kaasav ja kestlik Euroopa.

Sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist. Eesti eesistumise sisuprogrammi põhjalikumad arutelud algasid 2016. aasta suvel ning jätkuvad Riigikogus ja laiema avalikkusega. Eesistumise sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist, 2017. aasta varasuvel.

? Eesti Euroopa Liidu Poliitika 2015-2019

Tähelepanu Eestil
Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib meie riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu.

Eesistumise ajal toimub Eestis üle 30 kõrgetasemelise kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. See annab meile võimaluse tõstatada Eesti jaoks olulisi küsimusi ja algatada laiema mõjuga arutelusid, kutsudes siia mõjukaid arvamusliidreid kogu Euroopast.

Ühtlasi saame eesistumise ajal suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust näiteks kultuuris, ettevõtluses, infotehnoloogias, turismis, elamusmajanduses ning hariduses ja teaduses.

Kuna vahetult pärast Eesti eesistumist algab Eesti juubeliaasta, saame Eestit tutvustavad üritused osaliselt siduda ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga.

? Välisprogrammist lähemalt

Ürituste kalender

Eesti eesistumisürituste kalendris on lisaks poliitilise kalendri kõrgetasemelistele sündmustele ka üle 200 Eestis toimuva eksperttaseme kohtumise ja konverentsi. Need on n-ö ametlikud eesistumise üritused, mis on rahastatud eesistumise eelarvest.

? Eesistumise poliitiline kalender
? Kõrgetasemelised kohtumised Eestis

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017 ametlik veebileht: 
Eesistumine.ee

ÜLDKONTAKT
+372 693 5216
eesistumine2017@riigikantselei.ee
Riigikantselei
Rahukohtu 2, Tallinn, 10130

MEEDIAKONTAKT
+372 502 5120
press@eu2017.ee

NordenBladet – Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. ?Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Milline on eesistuja roll?
Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga ajakirjatoimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

Mida nõukogu teeb?
Kui seadusi algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.

Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja. Ka töörühmasid juhivad eesistujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

Eesistumise ajal tuleb Eesti ametnikel juhtida ligi 200 töörühma tööd nii Brüsselis kui ka Tallinnas.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustusprotsess. Allikas: Eesistumine.ee

? Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded

Eesti jaoks olulised teemad
Valdav osa eesistujale lahendamiseks tulevatest teemadest pärineb eelmiselt eesistujalt. Siiski annab iga eesistujariik oma sisuprogrammis teada teemad, millele soovib rohkem tähelepanu suunata.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. 12. jaanuaril kinnitas valitsus eesistumise prioriteedid:

– avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
– turvaline ja kaitstud Euroopa
– digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine
– kaasav ja kestlik Euroopa.

Sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist. Eesti eesistumise sisuprogrammi põhjalikumad arutelud algasid 2016. aasta suvel ning jätkuvad Riigikogus ja laiema avalikkusega. Eesistumise sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist, 2017. aasta varasuvel.

? Eesti Euroopa Liidu Poliitika 2015-2019

Tähelepanu Eestil
Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib meie riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu.

Eesistumise ajal toimub Eestis üle 30 kõrgetasemelise kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. See annab meile võimaluse tõstatada Eesti jaoks olulisi küsimusi ja algatada laiema mõjuga arutelusid, kutsudes siia mõjukaid arvamusliidreid kogu Euroopast.

Ühtlasi saame eesistumise ajal suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust näiteks kultuuris, ettevõtluses, infotehnoloogias, turismis, elamusmajanduses ning hariduses ja teaduses.

Kuna vahetult pärast Eesti eesistumist algab Eesti juubeliaasta, saame Eestit tutvustavad üritused osaliselt siduda ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga.

? Välisprogrammist lähemalt

Ürituste kalender

Eesti eesistumisürituste kalendris on lisaks poliitilise kalendri kõrgetasemelistele sündmustele ka üle 200 Eestis toimuva eksperttaseme kohtumise ja konverentsi. Need on n-ö ametlikud eesistumise üritused, mis on rahastatud eesistumise eelarvest.

? Eesistumise poliitiline kalender
? Kõrgetasemelised kohtumised Eestis

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017 ametlik veebileht: 
Eesistumine.ee

ÜLDKONTAKT
+372 693 5216
eesistumine2017@riigikantselei.ee
Riigikantselei
Rahukohtu 2, Tallinn, 10130

MEEDIAKONTAKT
+372 502 5120
press@eu2017.ee

NordenBladet — Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6 protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal“.

„Enamiku joogiliikide tarbimine vähenes möödunud aastal ja kõige kiiremini vähenes kange alkoholi ja lahjade segujookide tarbimine,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Alkoholitarbimise vähenemist on soosinud kõrgemad jaehinnad, sest tarbimine on enamasti sõltuv hinnatasemest ja alkohoolsete jookide jaehinnad tõusid 2016. aastal 6,7 protsenti. Kuid kindlasti on olnud oluline mõju ka ühiskonnas alkoholipoliitika teemal toimunud avalikul arutelul, tervislikumaks muutunud eluviisil ja hoiakute muutusel.”

2016. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 9,9 liitrit (-0,6 liitrit), millest kanged alkohoolsed joogid, sh viin moodustasid 3,6 liitrit, õlu 4,2 liitrit, viinamarjaveinid 1,6 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit.

Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850-ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal (+7,6%). Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul oleme seatud eesmärkidest aga veel kaugel ning alkoholikahjud on Eestis endiselt suur probleem. „9,9 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on tase, kus ikka veel alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud,“ ütles Maris Jesse. „Seepärast peame alkoholikahjude vähendamiseks jätkama kompleksselt erinevate meetmete kaudu nii inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute mõjutamisega, alkoholi kättesaadavuse ja reklaami piiramisega kui ka vajajatele ravivõimaluste suurendamisega.“

Väheneva tarbimise tingimustes on Eesti elanike suhtumine alkoholitarbimisse muutunud sallivamaks, kuid valdav osa inimestest toetab endiselt piirangutega alkoholipoliitikat. 70% küsitlusele vastanutest hindas, et Eesti elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada. Kõige olulisemateks alkoholiga seotud probleemideks hinnati endiselt alkoholijoobes sõidukijuhtimist, kodust vägivalda ning laste ja noorte alkoholitarbimist. „Vastanute hinnangul saavad alkoholikahjude vähendamiseks kõige enam ära teha inimesed ise. Käitumise muutmisele saab kaasa aidata meedia ja mõistlik riiklik alkoholipoliitika,“ lisas Josing.

Reklaamipiirangute vajalikkuse osas inimeste suhtumine aastaga leebemaks muutunud ei ole. Valdav osa elanikest ( kuni 77%) toetab alkoholi välireklaami keelustamist, samuti alkoholireklaamide keelustamist raadio- ja telekanalites, internetis, sotsiaal- ja trükimeedias. Samuti toetatakse alkoholi kättesaadavuse piiramist. 74%  vastanutest toetas alkoholi müügikeeldu kauplustes, mis ei ole alkoholi- ega toidupoed ja 71% vastanutest kogu alkoholimüügi koondamist poodide spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse.

Alkoholipoliitika karmistamiseks Vabariigi Valitsuse poolt 26. jaanuaril heaks kiidetud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõu menetlemine Riigikogus jätkub peale Euroopa Liidus kohustuslikku teiste liikmesriikide teavitusperioodi lõppu 31. juulil.

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega riik soovib teha toimetulekutoetuse süsteemi senisest paindlikumaks ning soodustada toimetulekutoetuse saajate osalemist tööturul.

„Töötamine on kindlaim viis vaesuse ennetamiseks, mistõttu on oluline, et inimesed ei jääks pikaks perioodiks toimetulekutoetuse lõksu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kui praeguses süsteemis väheneb toimetulekutoetus juba esimesel palgapäeval, siis uuesti tööle asumise soodustamiseks on mõistlik anda inimestele üleminekuaeg. See võiks julgustada inimesi esimese sammu tegemisel.“

Töötamise soodustamiseks tehakse erand neile, kes on viimase kahe järjestiku kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene asub tööle, siis esimese kahe kuu jooksul ei arvata tema teenitud töötasu sissetulekute hulka ning seejärel järgmise nelja kuu jooksul arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ainult pool teenitud töötasust. „Seega esimese poole aasta jooksul, kui inimene asub tööle, on ta toetuse saamisel soodsamas olukorras,“ lisas minister.

Lisaks luuakse ka õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu.

Täiendavat paindlikkust antakse ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV), kes saavad edaspidi suurema kaalutlusõiguse toetuse arvestamisel. „Kohalikul omavalitsusel, kes ju teab ja tunneb oma inimeste olukorda kõige paremini, on edaspidi rohkem võimalusi otsustada, milliseid tulusid ja kulusid toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada,“ sõnas minister Kaia Iva. Samas saab toetust vähendada, kui inimene ei soovigi tööle minna

Valitsuskabinetis kokkulepitu järgi näeb eelnõu ette vajaduspõhise peretoetuse kaotamise. Toimetulekutoetust saavatele peredele aitab vajaduspõhise peretoetuse kaotamist kompenseerida toimetulekupiiri tõstmine 2018. aastal seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus ning alaealistel 1,2 kordseks ehk  seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekupiir kehtestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.

Lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvutamisel aga perekonna sissetulekute hulka. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. 2017. aasta 1. juulist lisandub täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste materiaalset puudust. 2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.

Prognoosi kohaselt suureneb muudatuste mõjul sotsiaalmaksu laekumine 2018. aastal kuni 2,95 mln euro võrra.

Avafoto: Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Alates 1. septembrist muudetakse Eesti Töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ tingimusi, et lihtsustada tööandjatel palgatoetuse abil vähese töökogemusega noorte värbamist.

„Minu esimese töökoha“ teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldab talle vajadusel tööalast koolitust.

„Noorte tööturule sisenemist taktistavad tihti just kogemuse ja oskuste puudumine. Nii teiste riikide praktikad kui ka teenuse vahehindamine näitas, et palgatoetus koos toetava täiendõppevõimalusega on noorte tööturule aitamiseks asjakohane, lihtsustades noortel töökogemuse saamist ning karjäärivõimalusi tulevikus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Muudatuste aluseks on võetud 2017. aasta veebruaris Balti Uuringute Instituudi läbi viidud „Minu esimese töökoha“ teenuse vahehindamine, kus toodi välja ettepanekud teenuse tingimuste kohaldamiseks vähese töökogemusega noortele ja tööandjatele sobivamaks.

Kui seni oli teenus mõeldud erialase hariduseta 17–29-aastaste noorte palkamiseks, siis uus kord võimaldab tööle võtta ka erialase haridusega ja 16-aastase noore, kes on täitnud koolikohustuse.

Muudatuse tingis asjaolu, et töötute noorte seas on arvestataval hulgal erialase haridusega noori, kes järjest enam satuvad ka NEET noorte hulka ehk nende noorte hulka, kes ei tööta, õpi ega osale koolitustel. Seetõttu lubab uus kord toetada ka erialase haridusega noorte esimese pikemaajalise töökogemuse saamist.

Lisaks muudeti teenuse saamist paindlikumaks. Kui varem oli võimalik teenusele pääseda pärast 4 kuud Eesti Töötukassas töötuks registreerimisest ja teiste töö leidmise võimaluste ammendumist, siis nüüd vastab noor tingimustele, kui ta ei ole olnud tööga hõivatud viimase kolme kuu jooksul või on olnud ajutiselt hõivatud. Seejuures ei ole oluline, kui kaua ta on olnud eelnevalt Töötukassas registreeritud töötu.

Seni oli tööandja kohustus sõlmida noorega tähtajatu tööleping või vähemalt kaheaastane tähtajaline leping. Hiljutine CV Keskuse 16 717 Eesti tööotsija tööstaaži analüüs näitas, et noored töötavad ühel ametikohal keskmiselt aasta ja seitse kuud. Ka vahehindamisest selgus, et tulenevalt noorte mobiilsusest, hoiakutest ja soovist saada erinevaid töökogemusi, samuti tööandjate soovist noori lähemalt tundma õppida, on asjakohasem seada lühem tähtajalise töölepingu nõue. Seega toetatakse tööandjaid, kes sõlmivad noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu.

Uue korra järgi makstakse palgatoetust tööandjale tähtajatu töölepingu korral 12 kuu eest noore tööle asumisest arvates ning tähtajalise töölepingu korral poole lepingusuhte pikkuse eest, kuid mitte kauem kui 12 kuud.

Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui kahekordne töötasu alammäär.
Ka edaspidi on tööandjatel võimalik taotleda koolituskulude hüvitamist kuni 2500 euro ulatuses ühe töötaja kohta. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt Töötukassaga kokku lepitud.

Perioodil 1. jaanuar 2015 kuni aprill 2017 asus „Minu esimene töökoht“ abil tööle 700 noort 619 erinevas asutuses.

Lisaks jõustuvad 1. juunist 2017 alaealiste töötamise toetuse tingimused, mille kohaselt hakkab töötukassa juba uuest ehk 2018. aastast maksma tagasiulatuvalt toetust nendele ettevõtjatele, kes võtavad endale tänavu suvest tööle 13–16-aastaseid noori. Toetuse suurus on 30% töölevõetava bruto töötasust.

Avafoto: Jevgeni Ossinovski Sotsiaalkomisjoni istungil, 15. mail 2017 (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Täna algavate heaolutalgute käigus otsitakse uudseid ja innovatiivseid lahendusi, et suurendada erinevate sotsiaalteenuste paindlikkust ja kättesaadavust. Sel nädalal toimuvad töötoad Narvas ja Tallinnas ning kogu „Heaolutalgud 2017“ programm kulmineerub septembris Garage48 hackathoniga, kus arendatakse edasi töötubade käigus saadud ideid.  

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on heaolutalgute eesmärk tuua Eesti hoolekandeteenustesse nutikaid lahendusi. “Esiteks otsime viise, kuidas aidata nii erivajadustega inimestel kui eakatel ennast paremini teostada. Teiseks soovime vähendada hoolduskoormust, kuna rahvastiku ühtaegu vananemine ja vähenemine paneb meie sotsiaalkaitsesüsteemi tugeva surve alla. Usume, et ettevõtjate, arendajate ning kogukonna ja vabatahtlike koostöös saab välja töötada innovaatilisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada inimestele vajalik abi ja eneseteostuse võimalus,” selgitas Iva.

Talgute programmi esimene etapp kujuneb üle-eestilistest töötubadest, kuhu oodatakse kõiki sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid aktiivseid inimesi ning organisatsioone, kes on huvitatud sellel teemal kaasa rääkimisest. Töötubade käigus kaardistatakse hoolekandes uuenduslike lahenduste loomise ja kaasamise võimalused. Programmi teine osa on Garage48 hackathon, kus osalevad erinevad eksperdid ja praktikud. Kahepäevase hackathoni eesmärk on luua lahendused ja prototüübid, mis tooks innovatsiooni sotsiaalvaldkonda.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik ja projektijuht Kristiina Tuisk ütles, et talgute käigus loodetakse luua hoolekandesse toimivaid innovaatilisi lahendusi. „Tegelikult on praegugi turul rakendusi, mida saab heade näidetena välja tuua. Näiteks platvorm Helpific, mille eesmärk on omavahel kokku viia erivajadustega inimesed ning vabatahtlikud. Erivajadustega inimeste üheks probleemiks tööle minemisel on transpordivõimaluse puudumine. Seda eriti hajaasustusega piirkondades. Helpificu abil saaks näiteks mõni abivajaja leida vabatahtliku, kes talle transpordi puhul abi pakub. Jagamismajandusel võiks hoolekandes olla senisest oluliselt suurem roll,“ selgitas Tuisk.

Heaolutalgute töötoad toimuvad 13. juunil Narvas, 15. juunil Tallinnas ning 20. juunil Tartus. Talgutele on oodatud osalema kõik, valdkonnas tegutsejad või selle arengule kaasa aidata soovijad. „Heaolutalgud 2017“ lõppevad septembrikuus Garage48 hackathoniga, kus pannakse kokku äriideed sotsiaalvaldkonna teenuste arendamiseks.

Heaolutalgud on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ning talgute korraldajad on Civitta Eesti ja Garage48.

Avafoto: Kaia Iva (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Riigikogus tuleb täna (13.juuni) esimesele lugemisele sotsiaaldemokraat Marianne Mikko eestvedamisel valminud nn triibuliste nimekirjade seaduseelnõu, mis kohustab erakondi panema mehi ja naisi valimisnimekirjadesse vaheldumisi.

14 riigikogu liikme algatatud eelnõu eesmärk on muuta Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimiste seadusi nii, et valimisnimekirjades oleks kandidaatide hulgas mehi ja naisi võrdselt. „Demokraatia üheks lakmuspaberiks on see, kui palju naisi on otsustamistasandil esindatud. Kui Põhjamaades on naisi nii parlamendis kui valitsuses vähemalt 40 protsenti või üle selle, siis Eestis on vaid neljandik Riigikogu liikmetest naised,“ ütles Mikko. „Selleks, et riigikogu esindaks tänapäeva Eesti ühiskonda tões ja vaimus ning oleks 21. sajandi vääriline, tuleb teha triibuline tiigrihüpe ja sooliselt tasakaalus valmisnimekirjad seadustada.“Mikko avaldas lootust, et riigikogu suures saalis domineerib täna mõistev ning mõtestav meeleolu. „ Eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis kiskus paraku inetuks – peaaegu ainult meestest koosnevas põhiseaduskomisjonis  valitses Ida-Euroopa mentaliteet,“ sõnas Mikko.

Avafoto: ENPA Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (Riigikogu fotoarhiiv/ Parliamentary Assembly of the Council of Europe)
Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja väliskomisjoni kohtumisel Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga keskenduti rändekriisi põhjustele ja selle lahendamise võimalustele.

Nestor ütles kohtumisel, et Eesti võtab Euroopa Liidus kokku lepitud kohustusi tõsiselt. „Meil on põhimõtteline seisukoht, et soovime rahvusvahelise kaitse taotlejatega vestelda enne kui nad riiki saabuvad,“ ütles Nestor. Ta märkis, et Kreeka valitsus on sellega nõustunud ja avaldas lootust, et ka Itaaliaga saavutatakse peagi sarnane kokkulepe.

Kohtumisel Itaalia kolleegidega ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et kõige olulisem on meie kõigi ühtne julgeolek ja kodanike turvatunne. „Sellest lähtuvalt peame tegutsema ka rändekriisile lahenduste leidmisel,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul jääb migratsiooni probleem meiega veel aastakümneteks ja selle esinevate põhjustega tuleb aktiivsemalt tegeleda. „Koostöö ühiste ohtude tõrjumisel on väga oluline,“ ütles Mihkelson. „Ja ühtsust on täna Euroopas oluliselt rohkem kui me oleks veel pool aastat tagasi arvanud.“

Mihkelsoni sõnul ei ole Itaalia rändekriisi lahendamisel üksi. „Piiririigina saame väga hästi aru, mida tähendab migratsiooni surve,“ ütles ta. „Eesti on vähese ressursi juures väga tõsiselt võtnud oma panust Euroopa Liidu välispiiri kindlustamisel.“

Mihkelson rääkis, et ka Eesti on omal nahal tunda saanud, kui Euroopas on puudunud ühtsus. „Me jäime 50 aastaks okupeeritud riigiks ja seetõttu, nähes tänaseid sügavaid probleem, oleme Euroopa ühtsuse poolt,“ ütles Mihkelson. „Tuleme probleemidega toime ainult siis kui oleme ühtsed ja hoolime teineteise muredest ja julgeolekuprobleemidest. Arvestades kõiki ohuallikaid ja reaalseid ohutegureid peame mõtlema, mida veel teha, et ka 20-30 aasta pärast püsiks Euroopa Liidu ühtsus.“

Väliskomisjoni esimehe sõnul peab tajuma olemasolevaid ohte ja lähtuvalt nendest oma poliitikat kujundama. Tema sõnul on Eestile erakordselt oluline võimalikult tihe koostöö oma partnerite ja liitlastega. „See ei puuduta ainult vahetute ohtude naabruses olevaid riike, vaid kogu Lääne maailma võimekust püsida konkurentsis ja oma julgeoleku tagamisel,“ ütles ta.

Külalised tõid välja, et laias laastus on Euroopas kaks põhilist probleemi – põhjas on selleks suhted Venemaaga ning lõuna pool Lähis-Ida ja migratsiooni probleemid. Nad tõdesid, et Euroopal on oluline tegeleda nende probleemide lahendamisega üheskoos, kuid migratsiooni küsimuses on Itaalia ja Kreeka jäänud üksi.

Väliskomisjoni kohtumisel osalesid Barbi Pilvre, Anne Sulling, Andres Herkel ja Henn Põlluaas. Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsioon on Tallinnas visiidil Riigikogu väliskomisjoni kutsel. Visiidi eesmärk on kahepoolsete suhete tihendamine. Homme kohtub delegatsioon Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega.

Avafoto: Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtus Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Mihhail Korbi, Marko Pomerantsi ja Margus Tsahkna Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ning nende Riigikogu liikme volituste taastumisega 13. juunil lõpevad Riigikogu liikmete Kalle Muuli, Marko Šorini ja Einar Vallbaumi volitused 12. juunil.

Seoses Sven Sesteri Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 13. juunil ning Siim Valmar Kiisleri nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks lõpevad Riigikogu liikme Siim Valmar Kiisleri volitused 12. juunil.

Avafoto: Riigikogu saal (Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigil ei tasu ettevõtluse arendamiseks mõeldud vahendeid suunata sinna, kus pole innovatsiooni loomine võimalik, leiab endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, riigikogu liige Anne Sulling (Reformierakond).

„Riigi üks peamisi innovatsioonikulutuste indikaatoreid on kulutused teadus- ja arendustegevusele osakaaluna SKT-st. Hoonete renoveerimine ja ehitamine ei kuulu selle hulka,” ütles Sulling.

Riigikogu liige märkis arupärimises ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole, et minister lubas suunata täiendavad 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse, kuid 60 miljonit sellest läheb üürielamute programmi ja 40 miljonit Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.

„Rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid IMF-ist soovitavad suunata täiendavaid vahendeid innovatsiooni toetusprogrammidesse nagu EAS-i innovatsiooni- ja arendusosak ja ettevõtte arenguprogramm. Innovatsiooni edendamisel on mõistlik pöörata tähelepanu valdkondadele, kus tase on kõige nõrgem – näiteks töötlevale tööstusele, kus Eesti mahajäämus Euroopa Liidu keskmisest on suurim. Tänane koalitsioon on teinud valiku suunata see raha aga projektidesse, milles pole innovatsiooni loomine võimalik,“ sõnas ta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas eile (12.juuni) riigikogus Reformierakonna saadikute esitatud arupärimisele innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses.

Avafoto: Anne Sulling (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

OHMYGOSSIP – Karin Karu on veebiportaali Buduaar.ee tegevtoimetaja, kes hindab kõrgelt tervislikku eluviisi ning armastab väga sporti. Karin, keda tihti võib juba kella kuue-seitsme ajal varahommikul trennist leida rõhutab, et tervislik eluviis on tasakaal õige toitumise ning aktiivse liikumise vahel.

Täna jagas ta NordenBladet´i lugejatele kolm tervisenippi, mida iga tervisesõber jälgida võiks.

1. Puhas toit! Vali töötlemata puhas toit, mis tuleb loodusest ning mida ei toodeta! Söö iga päev värskeid köögivilju, marju, puuvilju. Tarbi kala ja liha – organismile vajalikud valguallikad! Talvel eelista külmutatud köögivilju – neis on rohkem vitamiine, kui poes müüdavas kemikaalidega täis pritsitud hooajavälistes viljades.

2. Vesi. Limonaadid, mahlad, magusad keefirid ja muu sarnane sisaldab ohtrasti suhkrut, mis organismile sugugi kasulik ei ole. Kas teadsid, et näiteks tavaline 330ml joogijogurt sisaldab ligi 30gr suhkrut? Seda on isegi rohkem kui 50gr piimašokolaadis! Joo vett ning eelista naturaalseid magustamata mahlasid ja piimatooteid.

3. Liigu! Keha ei ole loodud istumiseks, vaid liikumiseks. Kui sul on istuv töö, leia iga tunni aja tagant kasvõi viis minutit, et oma keha liigutada. Pole midagi turgutavamat, kui liikumine värskes õhus. Suvisel ajal ka aiatööd ning võimalusel kindlasti ujumine – just ujumine treenib korraga kõiki lihasgruppe ning ergutab seedimist.

Avafoto: Karin Karu (Erakogu)

NordenBladet – Norra valitsus saatis täna (12.juunil) parlamenti eelnõu kogu nägu katva loori keelustamiseks kõigis haridusasutustes lasteaedadest ülikoolini, kuna see takistavat õpetaja ja õpilase suhtlemist.

Norra konservatiivide ja rändevastaste koalitsioon lubas eelmisel aastal keelustada õppeasutustes burkad, niqabid ja teised kogu nägu varjavad peakatted, vahendas BNS. “Me ei soovi näo katmist lasteaedades, koolides ja ülikoolides,” ütles haridusminister Torbjorn Roe Isaksen. “See takistab suhtlust, mis on hea hariduse saamiseks olulise tähtsusega.”

NordenBladet —Riigikogu ees vande andmisega astus täna ametisse neli uut ministrit: rahandusminister Toomas Tõniste, kaitseminister Jüri Luik, keskkonnaminister Siim Kiisler ja riigihalduse minister Jaak Aab.

„Soovin kõikidele uutele ministritele edu! Tere tulemast meeskonda, mille eesmärk on muuta Eesti elu sidusamaks, seista Eesti majanduskasvu eest ning hoolitseda selle eest, et meie ühiskond oleks jätkusuutlik, turvaline ja heaks koduks kõigile Eestimaa inimestele,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Alustama peab täie hooga, sest järgmise poole aasta jooksul soovime Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana viia elu edasi igas meie juhitavas valdkonnas.“

Rahandusminister Toomas Tõniste on olnud Riigikogu XI ja XII koosseisu liige. Aastatel 2016-17 juhtis ta EVR Cargo nõukogu tööd ning aastatel 2008-2011 kuulus ta Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse.

Kaitseminister Jüri Luik töötas vahetult enne kaitseministriks asumist välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantslerina. Alates 2015. aastast on ta juhtinud  Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tööd. Ta on varasemalt kahel korral olnud ametis kaitseministrina ning ka välisministrina, töötanud suursaadikuna nii Moskvas kui Washingtonis.

Keskkonnaminister Siim Kiisler on olnud Riigikogu X, XII ja praeguse XIII koosseisu liige, kus ta juhtis põhiseaduskomisjoni tööd. Aastatel 2008-2014 töötas ta regionaalministrina.

Riigihalduse minister Jaak Aab töötas enne ministri ametisse astumist Eesti Keskerakonna peasekretärina. Ta on olnud Riigikogu IX ja XI koosseisu liige, aastatel 2005-2007  oli ta ametis sotsiaalministrina. Ta on töötanud Võhma linnapeana ja Eesti Linnade Liidu tegevdirektorina ning nõustanud Soome kohalikke omavalitsusi.

Avafoto: Uued ministrid riigikogu ees ametivannet andmas (Riigikantselei/Jürgen Randma)
Allikas: Valitsus.ee

NordenBladet – Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus täna Roomas Itaalia kaitseväe juhataja kindral Claudio Grazianoga, et arutada Vahemere julgeoleku küsimusi ning erinevaid missioone Aafrika mandril.

„Itaalia on Vahemere julgeoleku tagamisel üks võtmeriikidest. Koostöö Eestiga on märk sellest, et liitlaste vahel on ühine arusaam julgeolekuohtudest,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul on oluline, et meie Euroopa liitlased, kes on otseselt ja igapäevaselt lõunast tuleneva surve all, tunneks sarnast tuge nagu oleme tundnud meie oma julgeolekumurede puhul.

Kindral Terras külastas täna ka Roomas asuva Euroopa Liidu missiooni EUNAVFOR Med/Sophia peastaapi ja Itaalia ühendoperatsioonide staapi, kus arutati Euroopa Liidu piraatluse vastase tegevuse üksikasju. Eesti suurendab tänavu suvel oma panust EUNAVFOR missioonil ja saadab seal seni teeninud logistikaohvitserile lisaks veel ühe ohvitseri.

Itaalia katiseväe juhataja kindral Graziano annetas kindral Terrasele Itaalia kindralstaabi teenetemedali tema panuse eest riikidevahelisse kaitsekoostöösse.

Itaalia on üks Tallinnas 2008. loodud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse asutajariikidest.

Foto: Itaalia kaitseväe juhataja kindral Claudio Grazianoga ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (allikas: Itaalia kaitseministeerium)
Allikas: Eesti Kaitsevägi

NordenBladet — NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Tod D. Wolters külastas täna Ämari lennubaasi, et kohtuda õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni, Ämaris baseeruva Hispaania õhuturbeüksuse ja teiste liitlaste üksuste ülematega.

„Eesti õhuruum on osa NATO ühisest õhuruumist ning Eesti õhuvägi on orgaaniline osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist. NATO õhuväejuhatuse ülema visiit Ämari lennubaasi on märgiks sellest, et NATO õhuvägi tervikuna panustab rahu ja stabiilsuse säilitamisesse meie piirkonnas,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien, kelle sõnul on kindral Wolters ühtlasi Ameerika Ühendriikide õhuväe ülem Euroopas ja Aafrikas, mis omakorda räägib sellest, et Ühendriikide jaoks on jätkuvalt oluline tugevdada Euroopa julgeolekut.

Ameerika Ühendriikide õhujõudude koosseisus teenib Euroopas ja Aafrikas üle 35 000 õhuväelase, keda saab kasutada ka NATO operatsioonidel. NATO õhuväejuhatus paikneb Ramsteini lennubaasis Saksamaal ning selle ülem allub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Curtis M. Scaparrottile. Väejuhatuses teenivad erinevate NATO liikmesriikide esindajad, sealhulgas Eesti õhuväe ohvitserid ja allohvitserid. Õhuväejuhatuse ülem vastutab kõigi NATO liikmesriikide õhu- ja raketikaitse eest.

Kindral Wolters alustas ohvitserikarjääri Ameerika Ühendriikide õhuväes 1982. aastal. Ta on olnud erinevate lahingulennukite, sealhulgas hävitaja F-15 piloot, samuti on ta teeninud mitmesuguste lennuüksuste ülema ning staabiohvitserina. Kindral Wolters osalenud mitmetes lahinguoperatsioonides.

Avafoto: NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Tod D. Wolters külastas Ämari lennubaasi (Mil.ee)
Allikas: Eesti Kaitsevägi