Eesti balleti esipaar Age Oks ja Toomas Edur said aasta tagasi vanemateks, nende perre sündis kauaoodatud pisitütar, kellele pandi nimeks Elizabeth. Nüüd, olles elanud aasta täiesti teistmoodi – emana Eestis, eemal suurtest lavadest –, ütleb endine priimabaleriin Age, et kogu see muutuste aeg on olnud talle äärmiselt pingeterohke ja samas ka tore, kirjutab ajakiri Naised.
Emarolliga harjumine ei võtnud Age jaoks palju aega, sest teatav kogemus oli tal ees. “Mul oli kogemus õega, olin 13aastane, kui õde sündis. Siis ma olin küll enamasti balletikoolis, aga ka mu vennal on lapsed, keda nägin üles kasvamas. Mulle ei ole lapsed võõrad olnud, kuigi tõesti, miski ei ole võrreldav rolliga, kui sa ise päris oma lapse saad,” ütleb Age kindlameelselt.
“Ennekõike õpid ennast muutma ja endas muutma asju, mis poleks ehk varem pähegi tulnud. Mul on nii kahju, et minu ema ei ole elus, et ta saaks minu last ja mu emaks küpsemist näha.”
Emaks saamist pole Age sõnul võimalik õppida, selleks lihtsalt saadakse. Ta tõdeb, et kindlasti oleks temagi midagi muud teinud, kui teda oleks kõrvalt juhendanud tema enda ema, aga paraku ei olnud nii võimalik. “See on loomulikult hoopis midagi muud, kui ema saab sind aidata ja juhendada, ma tunnen temast ja tema kaotusest suurt kurbust ja puudust, sest eks see ole ikka aeg-ajalt päris raske,” tõdeb Age kurvalt.
“Minu tegemised on leidnud nüüd uue tuuma, millele keskenduda, sest olgem ausad, lapsega on elul hoopis teine fookus,” nendib Age. “Tänaseks olen õppinud keskenduma iseenda asemel hoopis millelegi, õigemini kellelegi muule, see tähendab Elizabethile.” Kõike seda rääkides kinnitab Age nüüd, aasta hiljem, et jah, tema elus on Elizabethi sünniga toimunud drastiline muutus, aga seda positiivses suunas.