“Ma ei plaani asju pikalt ette – tean, et elu teeb pidevalt korrektiive,” ütleb telediktor Sirje Eesmaa (58). Ka möödunud elule vaatab ta tagasi harva. Oluline on tänane päev.
“Kui käin rattaga sõitmas, siis teen oma ringi ruttu-ruttu ära, ja kui näen, et tahaks teha teisegi ringi, teen selle samamoodi: ruttu-ruttu,” muigab Sirje. “Aeglast jalutamist ma ei kannata, iseloom ei luba!”
Rutt on Sirje pärisosa: ta kuulub inimeste hulka, kes tunnevad põletavat vajadust kogu aeg midagi ä r a t e h a. “Mul on kogu aeg tunne, et kiire on ainult praegu. Aga kui hakkan tagasi mõtlema, siis ma ei mäleta, et mul oleks kunagi aega olnud. Kui tekibki vabamaid hetki, oskan need hästi ära planeerida – võtan uusi kohustusi või tekivad uued huvid.” Ja uued elurollid?
30. septembril sai Sirje Eesmaa vanaemaks. Tema poja Richardi (30) perre sündisid kaksikud poisid: Verner ja Herbert. Seltskonnaajakirjanduses ilmus Sirje õnnitlemiseks uudisnupp. “Ma tavaliselt ei loe lugude kommentaare, aga seekord lugesin ja tõesti olid toredad,” rõõmustab Sirje südamest. “Olin väga tänulik inimestele, kes nii reageerisid!”
Kunagi tahab ta lastelastega käia nukuteatris, näitustel ja seigelda mööda Eestimaad: vaadata üle Hiiumaa sõbrad-sugulased ning ronida Kõpu tuletorni tippu, kui ema-isa lubavad. Praegu on poisid ju nii tillukesed, et vanaema elu käib ikka vanas tempos.
Loe edasi ajakirjast Eesti Naine