Eelmisel nädalal pühkis soulilauljanna Sofia Rubina Eestimaa lume jalge alt ja seadis suuna taas Ameerika poole, Berklee kolledžisse, et seal ennast tõestada. London, New York, Tallinn või Tel Aviv pole Sofia arvates unistuste elukohad, vaid töised sihtpunktid, kirjutab ajakiri Naised.
“Pooleli siin midagi ei jää, sellepärast ärge muretsege,” räägib Sofia elurõõmsalt päev enne USAsse siirdumist. ““Eesti laulul” esitan oma loo ikkagi ise ja käin vahepeal siin veel mõned korrad, sest tegelikult on ju asi nii, et ümberlülitamine on osa minu tööst ja resimine sellega kaasnevalt lihtsalt üks äärmiselt vajalik tegevus.” Sofia sõnul on asjadega ikka nii, et ära ei tasu midagi öelda, kui hing selle poole kisub. “Olgu see siis kool, töö või midagi muud – kui pakkumine tuleb, peab sellest kinni haarama.”
“Kunagi ei saa öelda, et jään sinna nüüd paikseks, aga sealne džässi õpetav kolledž pakkus mulle spetsiaalset koolitust ja ma võtan selle vastu, sest saan selle arvelt rohkem uusi ja põnevaid pakkumisi, mida tava-kooliprogrammis ei oleks võimalik võtta.”
Reisimise kohta ütleb Sofia: “Avatud maailm sobib mulle.” Ameerika puhul kutsub ja veidi ka hirmutab teda selle riigi suurus. “Ma ei saa öelda, et Ameerika oleks olnud minu fanaatiline unistus, aga olen lihtsalt alati tahtnud seal elada. Paljud ütlevad, et Ameerikas on kohutavalt palju võltsi maailma ja nägude tegemist, aga kus seda ei oleks? Vaata kas või siinsamas enda ümber.”
Sofia võtab Ameerika elu kokku sõnadega: “See on elu nagu ikka, aga kõik on palju positiivsem.” Tema jaoks on oluline, et inimesed hommikul naeratavad. “Eestis on see teema, mis mind häirib – et on justkui oma sõbrad ja siis kõik teised.”