Ajakirja Tervis Pluss detsembrinumbrist võib lugeda, et kirjanik Leelo Tungal teab nüüd, kui tema abikaasa Raimo Kangrot enam pole, kui sügav põhi on mõttetarga ütlemisel, mida ta vanasti pidas niisama sõnakõlksuks: õnnelikud abielud lõppevad surmaga….
Kuigi uhket pulmapidu looride, lookas laudade ja limusiiniga neil polnud ja pulmareisi tegi Leelo Tungal üksipäini, arvas naine nii mehe eluajal kui ka arvab nüüd, et nende kakskümmend seitse ja pool aastat kestnud abielu oli väga õnnelik.
“Muidugi oli meil ka vaidlusi – eriti noores eas, kui kumbki pool arvab, et tema arvamus peab peale jääma, muidu on kõik läbi – ja nii mõnigi erimeelsus, kuid ega siis elu saagi aianult suur kaasakiitmine olla,” rääkis Leelo Tungal.
“Me tegime kõike koos ja mõlema sõbrad said ühisteks sõpradeks. Maale maja ehitamine oli puhtalt Raimo idee, sest mina olin ennast ikka korteriinimeseks pidanud. Aga nüüd ei tahaks ma miski hinna eest siit lahkuda, kuigi mõned sõbrad-tuttavad on soovitanud linna “lihtsama elu peale” kolida,” lisas kolme tütre ema ja ühekordne vanaema.