Pikad lehvivad juuksed, korrapäratu habe, teksad ning juba ammu legendaarseks saanud lambanahkne vest viitavad pigem vabamõtlejast kultuuriinimese olemusele kui enesekindlale Jalgpalliliidu presidendile. Tegelikult polegi see hinnang vale – enne jalgpallitaevasse tõusmist teati Pohlakut kitsamas ringkonnas kui lastekirjanikku ja luuletajat.
“Ma lihtsalt tunnen oma jõudu ja see annab enesekindlust võtta ette keerulisi asju. Lisaks on raskelt täidetavate eesmärkide avalik seadmine ju nagu iseenesega kõval häälel kõnelemine ja iseenese teelesaatmine. Usun ideaalsesse maailma ja sellesse, et iga inimene peab andma teel sinna kogu jõu, mis talle ellu kaasa antud on. Loomulikult mitte ennasthävitavas tähenduses,” räägib Aivar Postimehele.
“Ehk siis ise pean ennast tavaliseks ja normaalseks inimeseks – sündisin selliseks ja elan sellisena, ja usun, et nii peaks elama igaüks. Unistasin lapsena sellest, et saada inimeseks, mis tähendab, et mõtlesin igast asjast tegelikus, mitte muljetjätvas tähenduses. Ühel hetkel avastasin, et nii on väga raske – ilmselt siis, kui mõistus hakkas enese juhtimises instinktidele kaasa kõnelema – aga olin oma teel nii kaugele jõudnud ja vere hääl nii tugev, et mõistus läks instinktide ja verega kaasa,” räägib Aivar oma imidzist ja selle tähendusest talle.
“Inimene ei ole loodud ei ärimeheks ega linnavurleks, need ei ole inimese loomulikud olekud. Lambavest on talisman – ma ei hakka kõiki tema tähendusi lahti kõnelema, see läheks pikale. Ega igaüks ei ole loodud selliseks nagu mina. Kui kõik kasvaksid loomulikul moel tavalisteks inimesteks, siis oleksid nad väliselt väga erinevad, aga nende ühine joon oleks just see, et nad on lihtsalt inimesed. Samas, ma ei kasuta visiitkaarte ega ülikonda, ometi suhtlen oma ala tippudega ja minuga arvestatakse, järelikult peaks minus olema midagi inimesele väga omast ja vajalikku.”