“Ma ei tahaks mingil juhul noorem olla. Elule lisandub iga aastaga teistmoodi värve ja ma naudin seda väga,” räägib Eda-Ines Etti (29) ajakirjale Anne&Stiil.
“Paljud on 30. eluaastaks sisemise rahu leidnud, mina paraku veel mitte. Samas pean tunnistama, et mulle tohutult meeldib praegune kõiki võimalusi lubav aeg: ma ei tahagi kõike lõpuni lahti mõelda ega ette planeerida. Keegi mu tuttavatest ütles väga tabavalt, et 30, see ju tähendab, et oled alles kümmekond aastat elanud vabamat elu, oma täiskasvanuelu. Kõik on alles ees!”
“Ma olen rahul, et olen kõik selle läbi elanud: nii lahkuminekud kui ka kurikuulsa Eurovisioonil-käigu. Ma ei osanud tookord 19aastase maatüdrukuna ju üldse oodata, et inimesed võivad nii kurjad olla. Võib-olla oleks mu kõrval võinud seista keegi, kes oleks mitmes kriitilises olukorras hoiatanud: ettevaatust!” nendib Ines.
Suure linna suhterägastikes ekseldes mõistis Ines esimest korda, kuidas inimesed võivad teist ära kasutada. “Sind pannakse mingisse kasti, avaldatakse iga sinu tegemise kohta arvamust, kõigil on selleks otsekui õigus. See oli korralik karastus, mille kaudu end tundma õppisin. Kui elad turvalist elu, kus midagi ei juhtu, jääbki see üheplaaniliseks. Läbielamisi on vaja.”
Niisiis klaaritab Ines oma eluplaane: “Ma mõtlen ja üritan endast aru saada. Kas panustada muusikale, et Eestist välja murda? Teisalt arutan, et ehk tasub minna hoopis mõnda välismaa ülikooli ja õppida sisekujundust, mis mind tohutult huvitab. Ma loodan, et elu ise annab õigel hetkel märku, et tuleb see õige tunne.”
Juba aegu tagasi on Ines kinnitanud, et 35aastaselt ta enam ei laula, vähemasti mitte klubides. Laulja ja laulukirjutajana pelgab ta enesekordust: küll ise sisimas artistina arenedes, aga käies ikka neidsamu radu: samad esinemiskohad, sama publik kontsertidel. Muusikaliselt pole ta veel kaugeltki valmis rahunema: “Ma pole mingil juhul oma parimat vormi saavutanud. See, milleni tahan jõuda, juhtub kindlasti lähima kümne aasta jooksul.”
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Anne&Stiil