Näitlemine on paljude jaoks unistuste töö, aga selle elukutse halvim külg on ebakindlus tuleviku ees. “Keegi ei garanteeri, mis minuga ülehomme juhtub,” ütleb näitleja Eduard Toman, kes pole tänini võtnud ühtegi miljonilaenu.
Eduard Toman räägib ajakirjale Nädal, et sooviks mõnikord märkamatu olla, aga see ei õnnestu, ikka tullakse juttu tegema ja autogramme küsima.
Toman meenutas üht naljakat bussisõitu. “Bussi tuli üks inimene, tundis mu ära ja hakkas agaralt ja kõva häälega suhtlema. Sõitsime umbes kolm peatust, siis ta surus mu kätt ja väljus. Kõik vaatasid ja naersid. Siis tuli bussi teine sama agar suhtleja. Ma mõtlesin, et kuidas ta küll teab minust kõike. Sõitsime neli peatust ja ta läks maha. Uskumatu, aga siis tuli kolmas sama agar suhtleja ja hakkas ka minuga rääkima. Bussis juba kõik naersid. Ma väljusin ülejärgmises peatuses ja kui seda tegin, tuli peaaegu aplaus juba.”