OHMYGOSSIP – Selgeltnägija Kristi on saatnud ära hingesid, kes ei saa mingil põhjusel teispoolsusesse lahkuda. Tal on hingedega suhtlemisel salapärased rituaalid, kadunute sõnumeid elavatele annab ta edasi ennustuskaartide abil, kirjutab ajakiri Naised.
Oma igapäevases nõustamistöös tuleb Kristil tihti selgitada, miks mõnel hingel tekivad tõrked teispoolsusesse minekul. Teda on kutsutud kodudesse üle Eestimaa, et ta viiks läbi lahkunu hinge ärasaatmise rituaale. Kummituste ja kannatanud hingedega on tal tulnud tihti silmitsi seista. Ühes hotellis ööbides märkas selgeltnägija, kuidas peeglist liigub tema poole tumedalt rõivastatud mees. Osavalt kasutas Kristi meetodeid, kuidas hinge aidata. Hommikul küsis ta registratuurist, kas selles toas, kus ta ööbis, oli hiljuti keegi surnud. Registratuurist selgitati, et kõrvaltoast oli üks mees kiirabiga minema viidud. Sellel mehel oli olnud nii raske, et hing tuli selgeltnägijalt abi paluma.
Surnud inimese hing jääb siia maailma kinni, sest mõni vaim ei saa aru, et on surnud, ja mõni ei taha minna, klammerdub materiaalsusesse. Vahel ei lase elavad ise hingel ära minna. “Elavad hoiavad surnuid kinni: see on kiindumus, tunne, et ei taha teise surma aktsepteerida, loobuda. Kui perekond on teinud rahu ja pole lõpetamata teemasid, läheb hing ilusasti teele.”
Artikkel ilmus esmakordselt 2010. a oktoobris
Foto: Selgeltnägijate tuleproov
Loe ka:
Mida on hea meeles pidada, mis võib kaasneda kaotusega või suure muutusega?
Uue keerulise olukorra puhul võib esmalt kaasneda olukord, kui te justkui tardute ja ei tunnegi erilisi tundeid. Selle põhjuseks on tihti see, et te ei ole veel täpselt aru saanud, mis juhtus, teie teadvus ei ole uue olukorraga veel kohanenud. Sellel ajal puudub eesmärk, tunnete rahutust, te ei soovi midagi teha, olete nukker, võib juhtuda, et tunnete isegi surmahirmu. Soovite olla üksi, ei tea mida peale hakata, võibolla ka teie lähedased hoiavad distantsi, sest nad ei tea, kuidas käituda.
Peale esimese reaktsiooni möödumist hakkavad avalduma emotsioonid. Muutuses olija võib läbi elada palju erinevaid emotsioone, tavaliselt viha, süütunnet, kurbust, hirmu, rahutust, häbi …. Emotsioonide vallandumise ajal võivad meie tunded vahelduda väga kiiresti, näiteks ühel hetkel tunnete te viha ja järgmisel hetkel valdab teid meeletu kurbus.
Hea on teada, et ette võib tulla ka selliseid tundepuhangiud, mis tulevad nii ootamatult, et valate need täiesti ettearvamatult välja. Tihti otsite juhtunule süüdlast – süüdistame kõiki ja kõike. Kuid veel olulisem on, et nende tundepuhangute ja muutuvate emotsioonide juures ei suruks te oma tundeid alla. Tugevate tunnete allasurumine põhjustab hilisemalt blokeeringuid meie kehas ja meeles. Tunnete väljendamine aitab kogu muutusega paremini kohaneda ja on seetõttu väga oluline.
Kui emotsioonid hakkavad vaibuma, siis tavaliselt tekib hetk, kui proovime jätkata samamoodi nagu oli enne. Me ei ole veel valmis suurt muutust sisse viima. Näiteks kui tegu on haigestumisega, siis proovime käituda nii nagu poleks midagi olnud. Võimalik, et ei täida täpselt arsti ettekirjutusi või me isegi ei usu teda. Kui meie elust on lahkunud armas inimene, siis võib juhtuda, et hakkame tegema asju, mida meeldis teha lahkunule. Leinaja võib võtta üle isegi lahkunu elustiili, mis ei sobi tegelikult kokku tema enda omaga. Sellisel juhul oleme sattunud olukorda, kus püüame päästa vanu harjumusi ja osutame vastuseisu muutustele.
Mälestused aitavad edasi. Sellel hetkel on väga oluline, kui te saate ikka ja jälle rääkida. Meenutada seda, mis olnud, unistusi või plaane, mis jäid tegemata. Iga meenutus aitab teid killuke edasi, et jõuda lähemale hüvastijätule.
Hetkel, mil olete aru saamas, et olnut ei saa tagasi, siis hakkab muutuma ka enesetunne, hakkate nägema uusi võimalusi ja tekib uus suhe maailmaga. Tuleb mõistmine, et jääjal on teine tee, kui sellel olukorral, mis oli varem. Samuti saate aru, et keegi ei saa teilt ära võtta olnut, see elab edasi teie mälestustes.
Siin ei ole kindlat reeglit kui kaua mingi hetk, emotsioon või jõudmine minnalaskmiseni aega võtab. See on meil kõigil erinev, nii nagu ka olukorrad, mida me kogeme. Kas leiname tervist, armsat inimest, lahkuminekut, elumuutust, tööd või sootuks miskit muud.
Oluline on jõuda arusaamisele, et on toimunud muutus ja hakata märkama võimalusi, kuidas uue olukorraga edasi minna. Uus elu mõte saabub tavaliselt siis, kui mõistame, et see kaotus, mida kogesime, ei ole meilt ainult võtnud, vaid on ka andnud uue vaate elule.