“Et eneseni jõuda, tuleb enesest lahti öelda,” ütleb Vladislav Koržets (59) – mees, kes vanema põlve lugejale tuntuks saanud hea humoristi ja kirjamehena; muhe vunts, keda paljud nimetavad nüüd meie esikalameheks ja loodusemeheks. Vladislav ise on oma hinges teinud paar suurt pööret ja oma rollidest teadlikult loobunud, kirjutab ajakiri Naised.
“Imagomuutusi on mu elus ette tulnud. Ma olen üht-teist ise selleks teinud, et need muutuksid,” tõdeb Vladislav, kes juba 15aastasena seadis enesele eesmärgiks lüüa elus läbi kirjaniku ja humoristina. See õnnestus ülihästi, nagu Vladislavi puhul ka väga paljud muud asjad õnnestuvad. Mis mehe enese südames juhtus? Roll olla keegi hakkas teda rõhuma ja sundis tegema midagi, et oma imagost vabaneda. “Tekkis küsimus, mida on minus rohkem, kas rolli või mind ennast. Tahtsin vabaneda sellest sotsiaalsest koormast. Ikka selleks, et jõuda eneseni. See on paradoksaalne asi inimese sees – et eneseni jõuda, tuleb enesest lahti öelda,” mõtiskleb Vladislav, miks ta enam kirjanik olla ei soovi.
“Ning seda mitte ainult väliselt, vaid mõtteski. Kes ma olen, mõtlen. Aa, ma olen humorist. Mis kuradi humorist? Inimene ei sünni humoristiks, ei sünni kellekski. Tema inimeseks kasvamine, oma tunneteni jõudmine on väga keeruline tee,” lisab ta. Vladislavi ei saa enam naljalt kirjutama. Kui ta seda teeb, siis harva, aga säravalt. Tema lühikesed tekstijupid rikastavad iganädalast loodusesaadet “Osoon”, mida mees ise juhib. Lisaks on ta kirjutanud mõned filmitekstid ja laulusalmid.