Uuringufirma Praxis korraldatud uuring näitas, et ehkki ettevõtlusega kaasnevad pikemad tööpäevad ja suuremas riskid, on ettevõtjad oma tööga rohkem rahul kui palgatöölised.
“Kuigi ettevõtlustegevusega kaasnevad pikemad tööpäevad, suuremad riskid, keskmiselt väiksemad ja ebaregulaarsemad sissetulekud ning ka läbikukkumise oht, on iseendale töö andjate rahulolu suurem kui palgatöötajatel,” kõlas üks järeldusi uuringu korraldanud Praxise analüütiku Anne Jürgensoni suust.
Ta lisas, et inimesed ei väärtusta mitte ainult väljundeid, vaid ka tingimusi ja protsesse ning mittemateriaalsed motiivid pole vähemtähtsad kui materiaalsed. Olulised on tööaja paindlikkus, iseseisvus, võimalus oma oskusi rakendada ja loovus.
Vajadusettevõtluse uuring näitas, et kui olud muutuvad, on osa selliseid olude sunnil ettevõtjaiks hakanuid valmis palgatööle naasma. Soov seda teha sõltub ettevõtte majanduslikust edust. Osa soovib siiski ettevõtlusega jätkata ka hea tööpakkumise korral. Vajadusettevõtlus võib aja jooksul ka võimalusettevõtluseks ehk inimese esimeseks tööalaseks valikuks muutuda.
Kõigist ettevõtlustoetust saanud küsitletutest pidasid ennast võimalusettevõtjaiks 63 protsenti ja vajadusettevõtjaiks 24 protsenti, ülejäänud ei osanud ennast määratleda. Paljudele neist oli töötuks jäämine lisaajend ettevõtlusega alustamiseks, sest nad olid sellele ka varem mõelnud.
Kui värskel ettevõtjal pole varem selleks ressursse kogutud, ei suuda ta ka ettevõtluses kuigi kaua vastu pidada ja suundub tagasi palgatööle. Analüütiku sõnul on üks lahendus ka ettevõtluse ja palgatöö kombineerimine.
Üle poole ehk 57 protsenti küsitletud ettevõtjaist jätkaks ka edaspidi iseendale töö andmist ja vaid 18 protsenti eelistaks palgatööd.