Eesti telekokkade värskeim liige on 27aastane Heimar Kuuskler, kes juhib kolme Tallinna pubi kööki ning TV3s saadet “Heimari köök”.
Kokk sai Heimarist tänu emale. “Ema ütles kuldse lause: “Mõtle, Heimar, kui sa tulevikus naist ei saa, kes sulle siis süüa teeb, kui ise ei oska.” Ema võttis põhikooli lõpetanud poja käekõrvale ja viis kutsekooli katsetele. “Mõtlesin, et ema südamerahuks teen katsed ära. Kuna konkurss oli väga kõva tol ajal, 5–6 inimest ühele kohale, siis ei arvanud, et kindlasti sisse saan,” meenutab Heimar, kes oli kahte keskkooli edukad sisseastumiskatsed juba teinud. Testide poolest oli ta aga kokaks saada tahtvatest poistest paremuselt teine. “Siis mõtlesin, et mis mul kaotada – saan keskhariduse ja ameti ka. Eks pärast jõuab edasi vaadata.”
Juba esimesel kursusel tundis noormees, et söögitegemine ongi see, mida ta teha tahab. Praegu töötab Heimari alluvuses rohkem kui 25 kokka, kes teevad süüa kahes Scotland Yardi pubis ja uues söögikohas Chicago. “Kokad küll oskavad oma tööd, aga ikka tunnevad peast puudust ja seetõttu on mu igapäevane töö tihti pliidi ees,” selgitab Heimar, kelle eesmärkide seas on avada oma söögikoht ning loomulikult püüelda siis Michelini tärni poole.
“Michelini tärn peaks olema iga peakoka helesinine unistus,” ütleb Heimar. “See on rahvusvaheline kriteerium, mille järgi hinnatakse maailma parimaid restorane. Maksimaalselt on võimalik saada kolm tärni. Eestis ei ole ühtegi Michelini tärniga restorani, lähim on Helsingi, kus on üks kahe ja üks ühe tärniga. Ja ma arvan, et lähema kolme aasta jooksul ei tule Eestisse veel ühtegi.”
Justkui sellest kokkamisest veel vähe oleks, teeb ta meelsasti ka kodus süüa. Hommikul pojale putru ja nädalalõputi perele ning külalistele. Hiiumaa ja Pärnu juurtega mehele on südamelähedane kala, aga kõige rohkem meeldib talle siiski liha valmistada. Pikalt madalal kuumusel BBQ-ahjus. “Kui hommikul tegema hakkan, saab õhtuks valmis,” muigab Heimar. “Teised ei saa tihti aru, miks peab söögitegemise nahka terve päev minema, aga kui nad seda süüa saavad, siis unustavad aja ära.”
Üheks lemmiktoiduks nimetab Heimar vanaema puuahjus tehtud kartuleid soolalihaga. Linnamehena ta neid kodus ei tee. “Vanaema puuahi on Hiiumaal siiamaani alles. Kui lähen vanaema juurde, siis ta ei pea küsima, mida süüa teha.” Needsamad kartulid ja soodaga pannkoogid on vanaema firmaroad.