Homme on 13 ja reede. See on päev, mida ühed peavad õnne-, teised õnnetusepäevaks. Londonis elav kolumnist Katrin Lust-Buchanan vestles gossip.ee-ga pikalt sellel teemal. Katrin usub, et õnn on meie endi kätes ja meie enese hing ning südametunnistus ongi kõikse paremad ennustajad. “Meie ümber on nii palju märke, mida me igapäevaelus lihtsalt ei märka,” räägib Katrin Lust-Buchanan.

Mida tähendab teie jaoks 13 ja reede – kas tavaliselt toob see päev head või halba?
Mu isa oli ebausklik ja ma mäletan, kuidas talle ei meeldinud sel päeval pidada olulisi kohtumisi. Just isa tõttu kartsin ma seda päeva nagu tuld. Vanemaks saades märkasin ma, et kummalisel kombel toob see päev mulle alati õnnestumisi. Hiljem, kui koolis toimus eksam 13. reedel, teadsin ma juba linnulennult, et see läheb nagunii hästi. Kuigi ma ei ole sel päeval nö loteriid võitnud, on mul sellega positiivsed kogemused ja kohe kindlasti ei karda ma seda päeva.

Kas olete ebausklik? (Kui jah, siis miks ja kui ei siis miks?)
Ebausklik olen just oma vanemate tõttu. Mu mõlemad vanavanemad olid õnnistatud kuuenda meelega ja nägid asju unenägudes ette. Nüüd nad on selle pärandanud mulle! Ebausku on kummaline selgitada, ometi on see minu jaoks tihti täppi läinud. Vahel kui ma panen kiiruga mõne riideeseme valepidi selga, siis käib selline kummaline jõnks kehast läbi. Ei midagi traagilist, püüan olla lihtsalt ettevaatlik. Ei mingit elu ja surma küsimust. Ebausk ei ole paha, see äratab pigem mu meeled ja tuletab mulle meelde, et ma oleksin ettevaatlik. Ja ettevaatlikkust ei ole siin maaimas kunagi liiga palju. Iga minut võib sulle keegi jala taha panna või sind petta. Alati on hea silmad-kõrvad lahti hoida ja süveneda energiale sinu ümber!

Rääkisite ühes varasemas gossip.ee intervjuus (loe SIIT), et kunagi käisite ennustaja juures, kes teatas, et peaksite oma mehest, Adamist, juba eelmisel aastal lahutanud olema ning et peale seda te enam ennustajaid ei usu. Nüüd viimases intervjuus (loe SIIT) aga tegite paljastuse, et teie suhe oli Adamiga just sellel aastal kriisis ning olitegi lahkumineku äärel. Kuidas seda täna kommenteeriksite. Kas see oli pime juhus?
Eks inimesed otsivad selgeltnägija juurest ikka abi siis kui häda on käes. Minu abielu oli tõesti paar aastat tagasi kärestiku äärel. Peast käis läbi miljoneid mõtted, peale selle võtsid minu isikliku suhte kohta sõna sõbrad, tuttavad ja pere. Nõuandjaid oli nii palju, et mina enda südamehääl läks kogu selle tohuvabohu keskel kaduma ja otsustasin hoopiski selgeltnägija juurest abi küsida. Aga ennustajad ju hingeliselt nõrkade pealt oma raha teenivadki. Siis on inimesele kerge kärbseid pähe ajada. See onuke ütles jah, et minu abielule ei ole tulevikku, kuna ma abiellusin ebaõnne aastal (2005) ja kõik oleks läinud teisiti kui ma oleksin tanu alla saanud mitte 23. aastaselt vaid hoopiski 24. aastaselt. Vaatasin teda silmad ammuli ja kuulasin justkui tõde.

Kui ma küsisin ennustajalt, kas mul oleks võimalik oma abielu päästa, vastas ta nii: “Kulla laps, sa ei saa mitte midagi teha. Koli oma asjad sellest kodust välja, kus sa praegu oled ja tõmba asjale kriips peale. Muidu see suhe sööb su ära!”

Tema sõnul pidin ma uuesti abielluma eelmise aasta suvel juba uue härraga, kellega pidi mul sündima kolm last. Linnukaka on selle jutu nimi! Õnn on meie endi kätes ja meie enese hing ning südametunnistus ongi kõikse paremad ennustajad. Kui kõik olekski pidanud vastupidi minema, siis on iga asi väärt järgi proovimist! Ma ei andestaks endale mitte iialgi kui ma oleksin selle onukese jutu peale oma kodust välja kolinud. Jumal tänatud, et mu mõistus pähe tuli! Nõia Ellade jutte ei tasu uskuda. Oma enese unenägudes ja kuuendas meeles on olemas kõik vastused, mida me otsime! Iseennast tuleb kuulata!

On teil mõni eriline 13 ja reede olnud, midagi, mida mäletate tänaseni?
Neid hetki on olnud nii palju, kui ma tulen koju ja tänan jälle 13.ndat reedet! Keskkooli ajal olin ma selles päevas nii kindel, et ma ei teinud selleks koolipäevaks isegi kodutöid ära ja sain alati eksamist või kontrolltööst läbi! Mõttel on suur jõud nagu öeldakse, või lollil veab. Ma ei tea kumb neist sel päeval minu kontrolltöö võitis!

On teil mõni õnnepäev või õnnenumber? Kust või kuidas need pärit on?
Minu õnnenumber on juba aastaid 9. Seda olen ma endale korrutanud juba väga väikesest lapseeast peale. Ema on vahel küsinud, et miks ma üheksat armastan. Sellel polnud hulka aega mingit vastust!

Paar aastat tagasi kinkis Adam mulle ‘Sünnipäevaraamatu!’ Selles on sees kõik kuupäevad ja iseloomujooned inimesele, olenevalt tema sünnipäevast. Lõin selle suure paksu raamatu lahti ja seal oli kirjas, et 27. märtsil sündinute õnnenumber on üheksa. See tuleb planeetide osalusest ja muust keerulisest ning sellest et 2+7 võrdub üheksa. See on üks väheseid horoskoobiraamatuid, mis on mu iseloomu omadustega sada protsenti täppi pannud.

Ma olen alati olnud väga halb autojuht ja liikleja. Pea on kogu aeg nelja tuule poole laiali. 27. märtsi peatükk hoiatas mind autoõnnetuste eest, mida mul on elu jooksul juhtunud nii palju, et ma ei saa neid isegi kahe käe sõrmdel kokku lugeda! Öeldakse, et igas naljas on poolt tõtt! Mingi osa hookuspookusest võib samuti tõsi olla. Igaühes meist on natuke ennustajaid, me peame selle osa endas lihtsalt avama ja iseendaga paremini läbi saama.

Viimasel ajal olen hakanud eksperimendi korras lahkama oma enese ja Adami unenägusid, nende värve ja olemust. Uksumatu kui palju on neist minu ennustustega täppi läinud. Meie ümber on nii palju märke, mida me igapäevaelus lihtsalt ei märka.