OHMYGOSSIP — Paljud inimesed kogevad oma elus vähemal või rohkemal määral pingeid, mis on seotud töö, perekonna või linnaga, kus tuleb selle kõigega toime tulla. Stress ei jää ainult meeltesse püsima, vaid kandub üle kogu keha.
Dr. Joshua Zeichner ütles Huffington Postile, et “stress ei ole meie sõber, ei meelele, ega nahale.” Nahk on meie suurim keha organ ja sel on oskus näidata mitmel erineval moel, kui organism on stressis.
Iga inimese keha ja nahk reageerib stressile erinevalt, sest oleme geneetiliselt erinevad. New Yorki dermatoloog ja raamatu autor dr. Whitney Bowe oskab vahet teha erinevatel stressi tüüpidel – füüsilisel, emotsionaalsel, psühholoogilisel ja keskkonna tekitatul. Stressi tunnused võivad muutuda krooniliseks või esineda periooditi.
Loe, millistel erinevatel viisidel stress sinu nahka mõjutab:
1. Stress põhjustab põletikku
Selleks, et aru saada, kuidas stress nahka mõjutab, tuleb olukorda vaadelda läbi naha, meele ja soolte omavahelise ühenduse. Kui mõistus tajub stressi, aeglustub ainevahetus. Mida kauem stress kestab, seda enam mõju ta seedimisele avaldab ja kui seedimine on aeglustunud, põhjustab see sooltes baktereid. Hiljutine uuring paljastab, et kõrge stressi tase võib soolestiku baktereid samamoodi mõjutada nagu suure rasvasisaldusega toitumine. Kõrge bakterite sisalduse tulemusel käivitub kogu kehas põletik ja nahk kaldub aknele. Kirjeldatakse, et kui oled stressis, siis keha peab end rünnaku alla sattunuks ja käivitab kõik põletikulised rakud, et rünnakut põletikuga peatada.
2. Stress võib nahka kuivatada
Millal iganes meie keha tunnetab stressi, lülitub võitlus mehhanism sisse. Selle tulemusel kogeme adrenaliini ja kortisooli. Suurenenud adrenaliin paneb meid rohkem higistama, mis aktiveerib higinäärmed, põhjustades vedelikupuudust. Kui keha mõtleb, et on mingi stressi all, üritab see end maha jahutada. Kui sa ei toida oma keha veega, tekibki kuivamine. Need, kellel kipubki olema kuivem nahk, kogevad erinevaid ekseeme.
3. Stress muudab naha rasuseks
Rasune nahk viib omakorda akneni. Stress stimuleerib aju tootma spetsiaalseid hormoone, et olukorras toime tulla. Kõrvaltoimena tekitavad need hormoonid rasunäärmete aktiivsust, mille tulemuseks on tavapärasemast kõrgem naharasu.
4. Stress mõjutab peanaha seisukorda
Osad inimesed märkavad, et nende peanahk on rasusem või kuivem, kui stressivabal ajal. Iga keha reageerib stressile erinevalt, mistõttu võibki mõnele hoopis psoriaas pähe tekkida. Osadel juhtudel põhjustab stress juuste väljalangemist. Keha lõpetab stressi ajal juuste tootmise, mis pole paranemise ja ellu jäämise jaoks lihtsalt oluline. Teinekord võivad stressi ilmingud välja lüüa alles kuid hiljem.
Kiire abi leiab 100% looduslikust Magneesiumkloriidi preparaadist! Juustele aitab elujõudu lisada see E&S Magneesiumiga Hair Energy Maximus+ peanaha sprei. Magneesiumiga Hair Energy Maximus+ peanaha sprei eemaldab peanahalt sinna ladestunud kaltsiumisoolad, mis pidurdavad juuksekarvade ainevahetust ja peanaha hapnikuga varustamist. sprei kaitseb teie peanahka ja juukseid välissaaste eest, annab juustele energiat ning tagab peanahale piisava magneesiumisisalduse, sügavpuhastab peanahka, stimuleerib ning aktiveerib peanaha karvanääpsude kasvu. Juuksesprei on 100% looduslik ja seda võivad kasutada igas vanuses inimesed, sh lapsed, rasedad ning imetavad emad, sobib ka diabeetikutele ja taimetoitlastele. Mg juuksespreid saate osta SIIT.
Foto: Elisheva & Shoshana tooteid tutvustab Instagrammi staar Sandra Roosme (@san8ra)
Soolavann leevandab stressi, rahustab ja toob energiat!
Foto: Pexels
5. Stress võib küüned hävitada
Samamoodi nagu keha lõpetab stressi ajal juuste tootmise, lõpetab see ka küünte moodustumise. Küüned pole ellujäämise juures hädavajalikud ja keha ei soovi sellele oma energiat kulutada.
Kuidas stressiolukorras oma keha toetada?
Spetsialistid soovitavad naharutiine säilitada lihtsana – kasutada õrnatoimelisi puhastajaid ja niisutajaid, et üleliigne rasu eemaldada, ent samas naha niiskustase säilitada (eriti oluline ekseemide puhul). Nendel, kelle nahk kaldub aknele, soovitatakse hoolitseda naha puhtuse eest, et rasu ei ummistaks poore. Üks meeldiv ja tõhus vahend on ka juba sajandeid kiidetud soolavannid!
Soolavannide tegemine suurendab verehulka, mis võib oluliselt aidata kroonilise väsimussündroomi puhul. Infektsioonid ja toksiinid põhjustavad kehas veepuudust. Meresool võimaldab kehal imendada rohkem vett ja see on kasulik lümfisüsteemile, lisaks osaleb osmootilistes protsessides ja puhastab seetõttu tõhusalt rakke. Eriti kasulikud on soolavannid koos magneesiumkloriidiga. Magneesiumkloriid (MgCl₂ – 6H₂O) võib aidata leevendada järgmisi vaevusi: depressioon, astma, lihsaspinged, unehäired, krambid.
Soovitame kasutada puhast Eestis valmistatud toodangut. Hea on näiteks E&S´i 100% looduslik ja naturaalne “Piparmündi ja Magneesiumkloriidi vannisool”, mis omab tugevat rahustavat mõju kesknärvisüsteemile, mõjub hästi kõrgendatud ärrituvuse korral, tugevdab närve ning omab tõhusat lõõgastavat toimet. Kaunis prestiižses pakendis vannisool kaunistab teie vannituba ning on hea kingitus hoidmaks nii teid kui teie poolt armastatud inimesi.
Stressi juhtimine on mitmekülgne protsess. Oluline on saada esmavajalikud 8-9 unetundi, teha mõõdukat trenni ja miks mitte ka mediteerida või harrastada sügavalt hingamist. Naha toetamiseks ei ole ühte kindlat viisi.
Avafoto: Pexels/Bruce Mars
Loe lisaks:
UURING: Stress paneb lapsevanema kasutama halvemaid kasvatusvõtteid
Kristiina Kalberg: Kuidas stressi ja unetust vähendada