Alkoholist ja selle mõjust on räägitud palju, mis on sellest aga tõsi ning mis mitte, kirjutab giviktkoll.se.
1. Tumeda värvusega alkohol põhjustab kergemini peavalu! TÕSI!
Tume alkohol nagu punane vein, viski, konjak ning teised tumedad joogid sisaldavad palju selliseid kõrvalaineid, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Sarnaseid aineid leidub vähem heledates alkoholides nagu näiteks valges veinis või viinas. Seepärast tekitab tume alkohol sagedamini joomisjärgseid vaevusi .
2. Iga kord, kui tõstad pitsi, sureb tuhandeid ajurakke! VALE!
Paar pitsi ei põhjusta tuhandete ajurakkude surma, kuid kui tarbid sagedasti suures koguses alkoholi, võib aju saada kahjustada. Uurijad on välja selgitanud, et pidevalt alkoholi tarbival inimesel halvenevad ajurakkude vahelised seosed või kaovad üldse, mille tõttu rakud ei saa enam nii efektiivselt omavahel suhelda.
3. Iga päev natuke juua on vähem ohtlik kui end korra täis juua! TÕSI!
Iga päev natuke juues on väiksem oht alkoholist sõltuvusse sattuda kui tarbida suures koguses alkoholi nädalavahetustel. Tugev joove kulutab ka rohkem keha erinevaid organeid. Kindlasti ei ole soovitav juua iga päev natuke ning nädalavahetusel lisaks suures koguses, kuigi see on viimasel ajal muutunud üha populaarsemaks.
4. Kohv teeb kaineks! VALE!
Alkoholijoobes inimesele proovitakse sisse joota suures koguses kohvi, et ta kiiremini kaineks saaks. Kofeiin küll ergutab, kuid kuna kohvil nagu alkoholilgi on vedelikku väljutav omadus, suurendab see veelgi keha vedelikupuudust. Seepärast on oluline jälgida, et lisaks jooks inimene palju vett.
5. Õlu on hea toidulisand küünte ja juuste kasvuks, sest sisaldab B-vitamiini! VALE!
Õlu sisaldab B-vitamiini, kuid õlles leiduv alkohol on vedelikku väljutav ning kuna B-vitamiin on vees lahustuv vitamiin, lahkub see kehast koos suurenenud uriinikogusega, mida alkohol põhjustab. Lisaks vajab keha alkoholi põletamiseks B-vitamiini ning seepärast kulutatakse õlles leiduv kogus ära alkoholi põletamiseks ning B-vitamiini kogus kehas pärast õlle joomist pigem langeb kui tõuseb.
6. Alkohol on südamele kasulik! TÕSI!
Paljud uuringud on näidanud, et regulaarne väikeses koguses alkoholi tarbimine vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski, samal ajal kui samad uuringud on näidanud, et suures koguses alkoholi tarbimine suurendab riski neisse haigestuda kõvasti. Seepärast tuleb leida see õige piir. Klaas veini päevas usutakse olevat kasulik, kuid rohkem kui kolm juba kahjulik. Kogus sõltub ka soost ning inimesest. On uuringuid, mis on näidanud, et väikese koguse alkoholi positiivne mõju on vaid meestele üle 50 eluaasta.
7. Alkohol teeb paksuks! TÕSI!
Alkohol on väga kaloririkas jook. Klaas veini või suur kokteil sisaldab 150-250 kalorit, mis on umbes sama palju kui ühes suures muffinis. Uuringud on küll näidanud, et alkoholist saadavad kalorid ei mõju kehakaalule nii halvasti kui süsivesikutest või rasvast tulnud kalorid. Arvatavasti on selle põhjuseks alkoholi kehatemperatuuri tõstev mõju ning osa kaloreid kulub kehatemperatuuri tõstmiseks. Maks eelistab alkoholi põletamist teiste toitainete ees ning näiteks rasvapõletus jääb sel hetkel tahaplaanile. Seepärast, kui on soov kaalust alla võtta, ei ole soovitav alkoholi juua.
8. Alkohol kulutab lihaseid! TÕSI!
Alkoholi juues väheneb kehas testosterooni tootmine ning maks muudab testosterooni östrogeeniks. See toimub nii pikemaajalise alkoholitarbimise korral kui ka üksikute suures koguses alkoholi tarbimiste puhul. Kuna testosteroon aitab kaasa lihaste ülesehitamisele, vähendab see lihaste kasvu ning taastumist. Eriti ohtlik, kui oled nii tugevas joobes, et ärkad kaheksa tundi hiljem täpselt samas asendis, kui pikali heitsid. Tavaliselt inimene liigutab end ka unes, kuid alkoholi mõjul me seda ei tee.
9. Keha põletab saunas või joostes alkoholi kiiremini! VALE!
Alkoholi põletamise kiirust ei ole võimalik suurendada. Keha suudab keskmiselt põletada 2 cl alkoholi tunnis. Põletamise kiirust mõjutavad maksas leiduvad ained. Suure alkoholitarbimisega inimesel võib põletamise kiirus suureneda kuni 4 cl tunni kohta, kuid seda kiirust ei ole võimalik mõjutada sauna ning jooksmisega.
10. Puberteetide alkoholi tarbimine ei ole ohtlikum kui täiskasvanute oma! VALE!
Mida varem alkoholi tarbimisega alustatakse, seda kergem on sellest sõltuvuse tekkimine. 14-aastane, kes tarbib sageli alkoholi, võib paari aasta pärast olla juba sõltlane. Täiskasvanul, kes tarbib sageli alkoholi, võtab sõltuvuse tekkimine tavaliselt aega kuni 10 aastat. Lisaks ei ole alaealiste kehad veel välja arenenud, mille tõttu on neil suurenenud risk erinevate alkoholikahjustuste tekkeks. Aju arenemine lõpeb alles 18-20 eluaasta vanuses. Enne seda arenevad välja närvirakud ning nendevahelised seosed.
11. Šampus mõjub kiiremini kui teised alkohoolsed joogid! TÕSI!
Mõned alkohoolsed joogid imenduvad kergemini verre kui teised ning heaks näiteks on šampus, mis imendub kiiremini organismi. Lisaks mõjutavad ka psühholoogilised efektid ehk meie ootused alkoholi mõjule panevad meid vastavalt käituma. Kuna šampus seostub paljudele peo ja luksusega, suurendab see ka rõõmuefekti ning paneb meid veidi rohkem joobnuna tundma.
12. Järgmisel päeval suureneb isu rämpstoidu järele. TÕSI!
Alkoholi põletamiseks vajab keha suures koguses B-vitamiini, mida leidub süsivesikuterikkas toidus nagu leib, jahu, pasta, koogid, puuvili jne, mis võib olla suurenenud isu põhjuseks. Kuid eelkõige võib seda põhjustada väsimustunne, jõuetus, mis tabab pärast pikka pidutsemist ning mida me tahame kompenseerida rämpstoiduga. Nimetatud toit sisaldab palju suhkrut ja kiireid süsivesikuid, mis tõstab veresuhkru taset ning laseb meil end veidi paremini tunda.
13. Mida vanem, seda suurem pohmell. TÕSI!
Vanuse suurenedes väheneb vedeliku hulk kehas ning kuna alkohol on vees lahustuv, mõjub sama kogus alkoholi vanemale inimesele rohkem kui nooremale. Vanus mõjutab ka keha taastumist. Selle kõige tulemusena on järgmisel päeval pärast joomingut vanuse kasvades enesetunne halvem.
14. Alkoholi juues vähenevad sportimise tulemused? TÕSI!
Alkohol halvendab koordinatsiooni ning reaktsioonikiirust. Mõned aastad tagasi viidi Rootsi mäesuusakoondises läbi test, kus sportlased jõid nii palju alkoholi, et alkoholi sisaldus veres oleks 0,35 promilli. Tulemus oli ilmselge: 8 sportlasel 9st halvenes tulemus märkimisväärselt ning muutused olid nii suured, et seda, kas inimene on joonud või mitte, suutsid treenerid ka palja silmaga aru saada. Antud tulemust saab üle kanda ka teistesse spordialadesse. Lisa siia juurde veel vastupidavuse vähendamine, jõu ning hapnikuomastamise vähendamine, mis kõik viitab sellele, et sport ja alkohol ei sobi kokku.
15. Alkohol muudab inimesed ilusamaks! TÕSI!
Kuna paljud väidavad, et alkoholi tarbides tunduvad teised in
imesed ilusamad, ei saa kõik need inimesed ometi eksida. Järelikult vastab see tõele, isegi kui seda väidet on raske tõestada.