OHMYGOSSIP — Doris Kareva tõdes “Hommik Anuga” saates, et juba nelja-aastasena oli tal veendumus, et ta peab üles kirjutama kõik, millest ta aru saab. “Hiljuti rääkis mulle üks sugulane, et kui ma nelja- või viieaastasena neil maal külas käisin, siis olin ma lakkamatult luuletanud.”
Kuigi Kareva jäi hetkeks mõtlema, kas ta on rohkem õppinud inimestelt või raamatutelt, siis tõdes ta siiski endamisi, et ilmselt ikka inimestelt. “Ma olen õppinud peaaegu kõigilt, kellega ma olen kokku puutunud.”
“Ma olen püüdnud avaldada tekste, mida ma ise tahaksin lugeda,” sõnas Doris Kareva ja selgitas, et see on levinud eksiarvamus, et tema on enda tekstid ise läbi elanud. “Iseenda elust kirjutada ei ole kuigi huvitav, seega seda, mis on juhtunud, ma kirja ei pane,” nentis kirjanik ja lisas, et vahel on juhtunud aga see, et samal ajal, kui ma seda teksti kirjutan, juhtuvad sellised asjad mingi teise inimesega. “Mõnikord juhtuvad asjad hiljem minu endaga ja ma saan aru, et ma tunnen praegu täpselt sedasi, nagu ma kirjutasin kümme aastat tagasi.”
“Luuletaja ei saa kunagi amet olla,” ütles Doris Kareva ja lisas, et see on asi, millega sa harjud elu jooksul ära. “See on sinu maailma tajumise viis, sellega lepitakse.” Statistikat, et Eestis on neljandik inimesi, kes ei loe aasta jooksul läbi ühtki raamatut, pidas Doris Kareva paralleeluniversumiks. “Mina vist ei tunne ühtki sellist inimest, aga päris huvitav oleks kindlasti mõne sellise inimesega vestelda.”
Avafoto: Doris Kareva (Väljavõte saatest “Hommik Anuga”)
Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT