Täna, 17-l mail, tähistab kogu Norra oma rahvuspüha. “Selle päevaga on midagi väga erilist,” ütleb norrakas Andreas Solhaug Aftonbladetile.
Täna peatub Norras tavaline elu. On 17-s mai ja kogu Norramaa on muutunud lippude ja loosungite mereks. Alates Oslost ja lõpetades väikeste küladega kaugel põhjas – pidupäev ulatub kõikjale ja seda tähistavad kõik, kaasaarvatud lapsed. Just lastel on olnud eriline roll 17-l mail ja seda juba alates 19-st sajandist. Üle saja aasta on norra lapsed sel päeval marssinud tänavatel, lehvitades punavalgesiniste lippudega, saatjateks marssivad orkestrid.
“17-nda maiga on midagi erilist. Peaaegu kõik lähevad välja tänavatele ja tähistavad meie põhiseadust. Ma usun, et enamus norralasi on selle üle uhked,” ütleb Andreas Solhaug.
Ka Rootsi tänavatel võib täna näha punaseid värve. Tuhanded norrakad ühinevad rongkäiguks, mis algab Kungsträdgården´is ja lõppeb Skansen´is. Üks neist ongi Andreas Solhaug. “Neid on Rootsis palju, kes 17-ndat maid tähistavad. Täna lähevad tuhanded norrakad ja rootslased ühises rongkäigus Kungsträdgården´ist Skansen´isse, kus me teeme peatume ja tähistame seda päeva erinevate üritustega,” jutustab ta.
Sellepärast tähistavad norralased 17-ndat maid:
17-l mail 1814 aastal kirjutas kuningas Christian Frederik alla Norra põhiseadusele, Eidsvollförfattningen´ile. Norras algas lühikeseks ajaks iseseisvusperiood kuni liidu moodustamiseni Rootsiga. Põhiseadust ei kaotatud ja see aitas Norral tagada riigisisest juhtimist. 1905-l aastal Norra ja Rootsi vaheline liit kaotati.