Filmimees Artur Talvik lõpetas lavakunstikooli 1988. aastal, kuid näitleja Artur Talvikust ei teata täna komakohtagi.
“Põhiline põhjus on selles, et ma ei talu, kui pean rääkima mingit teksti, mis pole minu oma. Mul on raske mängida seda, mis ei tule minu enda seest. Ma ei suuda seda teha. Mul on raske teiste kontseptsioone endale südamelähedaseks teha, mis tähendab et olen kohutav jäärapea,” räägib ta Õhtulehes.
Teiseks põhjuseks toob Artur selle, et näitleja saab olla vaid kõige parem. “Juba kooliajal tundsin, et ma seda ei ole. Tõsi, mul läks väga hästi, kui pidin tegema improvisatsioone ja etüüde. Aga kui osaraamat pihku pisteti, et nüüd oled sa Hamlet, oli kõik läbi.”
Kool aga oli Arturile väga sümpaatne. “See, mida seal õpetatakse, tuleb paljuski elus kasuks. Aga kuskil poole peal oli mulle selge, et näitlejat minust ei saa.”