OHMYGOSSIP – Eesti on ainult lühikese sõidu kaugusel – ja see on meeldiv sihtkoht meie põhjanaabritele! Rootsi ajalehest Expressenist inspireeritult lisas Iltalehti põhjuseid, miks lõunanaabrid on külastamist väärt. Rootslased ja soomlased toovad välja 13 põhjust, miks just Eestit armastada.
1. Tallinna vanalinn
Ilus, soodne ja ajalooline sihtkoht – ja veel nii lähedal. Kõik on kinni Tallinna vanalinnas. Unesco maailmapärandisse kuuluv vana hansalinn alustas juba 13. sajandil ja seal on mitmeid maju sellest ajast. See on üks paremini säilinud vanu keskaegseid linnu kogu maailmas. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks.
2. Toimiv internet
Eestis on tehnoloogiline areng kiire. Hea internetiühenduse leidmine pole raske ja paljudes kohtades on see tasuta.
3. Saaremaa
Läänemere suuruselt teine saar on hinnatud sihtkoht. Paljude soomlaste suvemaja asub Saaremaal. See köidab looduse ja ajalooliste ehitistega. Soomlased tunnevad seda paika lisaks Saaremaa valsi kaudu, mida teatakse põhiliselt eestlase Georg Otsa esituses.
Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi S?me m?, läti S?msala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2673 km². Saaremaal on 32 800 elanikku (2010), millega ta on tervenisti Läänemeres asuvatest saartest seitsmendal kohal (Sjællandit ja Fyni arvestamata). Temast rahvarohkemad on Rügen, Usedom, Lolland, Ojamaa, Falster ja Bornholm.
4. Küüslauguleivad
Või sees krõbedaks praetud must leib ja ohtralt küüslauku. Eestipärane hõrgutis, mis maitseb hästi nii eelroana, õlle ja supi kõrvale.
5. Pärnu
Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Eesti kuulsaima kuurortlinna peamine tõmbenumber on kaunis rand, mis meenutab Lõuna-Euroopat. Pärnust leiab mitmeid spaasid ja Eesti suurima veepargi.
6. Kumu
Eesti kunstimuuseumi peahoone Kumu asub Tallinnas Kadrioru pargi kõrval. Hoone ise on juba vaatamisväärsus, rääkimata näitustest. Muuseumis võib tutvuda nii Eesti kaaseaegse kunsti kui vahelduvate näitustega.
Kumu kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu kunstimuuseum sai oma nime 2004. aastal korraldatud nimekonkursil. Paljude erinevate pakkumiste hulgast peeti kõige sobivamaks Kumu – kunsti muuseum.
Hoonesse pääseb Kadrioru poolt, kust sisenedes jõuab hoone I korrusele ning Lasnamäe poolt läbi jalakäijate tunneli ja sisehoovi, kust jõuab II korruse fuajeesse. Muuseumi suurejoonelises sisehoovis toimuvad kunstiprojektid ja kontserdid ning eksponeeritakse teoseid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogust.
Ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all.
Kumu I korrusel paiknevad 260 m² suurune fuajee koos garderoobiga ning Kumu kohvik, mis jätkub II korrusel. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik. I korrusel asub ka muuseumi põhitegevust kunsti- ja laiemalt kultuurivahendajana toetav auditoorium, kus on 246 istekohta, kaasaegsed heli-, video-, kino- ja valgussüsteemid ning hõlpsasti erinevateks vajadusteks kohandatav lava.
II korruse aatriumis (kokku 675 m²) paikneb muuseumi infopunkt ja kassa, pood, garderoob ning koosolekuruum. Siit pääseb otse raamatukokku ning Kumu hariduskeskuse kompleksi, mis koosneb keraamika-, graafika- ja üldateljeest ning auditooriumist. Muuseumi II korrusel asub ka suur näitusesaal, kus korraldatakse mahukaid väljapanekuid erinevate perioodide eesti ja rahvusvahelisest kunstist.
III korrusel esitatakse kunsti kuni Teise maailmasõjani, IV korrusel on eksponeeritud nõukogude okupatsiooni aegsed tööd. Samade korruste B-tiibades asuvad näitusesaalid, kus vastavate ajastute kunsti, nii muuseumi oma kogudest kui mujalt, esitatakse vahelduvatel näitustel.
V korrus tegutseb kaasaegse kunsti galeriina, kus vahelduvad kaasaegse kunsti näitused nii eesti kui rahvusvahelisest kunstist.
Muuseumi kinnise tsooni maapealsetel korrustel asuvad peamiselt Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu töötajate kabinetid, samuti Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond. Hoone kaks maa-alust korrust on koduks Eesti Kunstimuuseumi maali-, graafika-, skulptuuri-, nüüdiskunsti- ja graafilise disaini kogudele.
7. SPA´d
Mitmel pool Eestis on mitmesuguseid spaasid. Osa pakuvad hooldusi ja lõõgastumist, osa on mõeldud peredele. Iluhooldused, massaažid ja muud teenused on soomlastele soodsad. Eesti spaades võib proovida muu hulgas õllehooldust, mereliivakoorimist kui kadakahooldust.
8. Tartu
Vana ülikooli järgi tuntud Tartu on Eesti tudengilinn. See on lisaks põnev reisisihtkoht, mille hinnatase on Tallinna omast soodsam. Tartus tasub muu hulgas käia kaunis botaanikaaias ning Ahhaa-teaduskeskuses.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala. Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22? 49? N, 26° 43? 21? E.
9. Mõisad
Eestis on läbi aja olnud palju mõisahooneid, millest suur osa on säilinud tänapäevani. Mõned mõisatest teenindavad külalisi hotellide või restoranidena, ja need on põnevad reisisihtkohad.
1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat – 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500-700 – kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Eesti aladel kokku umbes 2000 mitmesugust mõisakompleksi ehk mõisasüdant.
10. Keskaegsed restoranid
Tallinnas võib ajas mitusada aastat tagasi rännata süües. Näiteks Olde Hansa ja Peppersack on restoranid, kus nii sisustus, muusika kui toidud loovad keskaegse tunde.
11. Põnev moodne köök
Eesti ei paku ainult keskaegseid toite. Nii Tallinnast kui mujalt leiab mitmeid põnevaid uusi restorane, mille köögis pakutakse kohalikku toitu ja värskeid maitseid. Proovi kasvõi Kesk-Eestis asuvat Põhjaka mõisarestorani või klassikaks muutunud F-hoonet.
12. Kalamaja
Tallinna trendikaim linnaosa on täis põnevaid restorane, kohvikuid ja toredaid väikepoode. Lennusadamas asuv Eesti meremuuseum on vahva kogemus kogu perele. Seal võib muu hulgas proovida, kui kitsas on allveelaeva sees.
Kalamajas asuvad Salme kultuurikeskus, Tallinna Kalamaja Põhikool, Kalamaja kalmistupark (endine Kalamaja kalmistu), Patarei Kaitsekasarm, Volta tehas ja mitu sadamat: Patareisadam, Tallinna Kalasadam, Eesti Meremuuseumi Lennusadam ja Peetri sadam. Kalamaja on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1374 Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul. Enamik elanikest oli pärit maalt lahkudes linna vabamaid olusid otsima. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Asukohana tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad. Eeslinnadel, sh Kalamajal oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel, nii majanduse- kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.
13. Astelpaju
Kui armastad hapusid astelpajumarju, on Eesti sinu jaoks. Astelpaju kasutatakse toidu valmistamisel ja seda juuakse mahlana. Astelpajutooteid on müügil palju ja seda kasutatakse ka välispidiselt eri iluhooldustoodetes. Eestis nimelt valmistatakse palju looduskosmeetikat.
Foto: Ohmygossip.com
Vaata lisaks:
9 suurepärast põhjust, miks külastada Itaaliat
OHMYGOSSIP – Itaalia on üks Euroopa pärleid, mida on raske mitte armastada. Aurinko toob välja kümme põhjust, miks tasub külastada seda erilist riiki.
Kas teadsid? Nende paikade külastamine võib tuua head õnne!
OHMYGOSSIP — Ports õnne ei tee kunagi paha! Alljärgnevalt toome teieni põnevad kohad maailmast, mille külastamine toob reisijuhtide sõnul ning legendide kohaselt head õnne!
#OHMYGOSSIP otsib reisiblogijaid!
OHMYGOSSIP – ELAD VÄLISMAAL või REISID TIHTI?! ARMASTAD KIRJUTADA ning PILTE TEHA?! OLED UUDISHIMULIK, AKTIIVNE ning OTSID PÕNEVAID EMOTSIOONE?! – siin on sinu võimalus! ?#?OHMYGOSSIP? ootab oma tiimiga liituma inimesi, kes soovivad jagada oma reisielamusi!
Avafoto: Tartu Raekoja plats (Foto: Inno Tähismaa)