“Suure Reede hommikul ärkasin mina oma Londoni kodus valju techno-muusika saatel. See oli siis nii vali, et kajas meie korterisse läbi kolme korruse. Majarahvas lubas tollele elanikule isegi politsei kutsuda,” kirjutab Katrin Lust-Buchanan oma Õhtulehe blogis.
“Poed on pühade tõttu Londonis pühapäeval ja esmaspäeval suletud. Suurel Reedel toimis kõik normaalselt. Küll aga on avatud restoranid ja kohvikud. Laupäeva õhtul kesklinnas autot parkides avanes veelgi jubedam pilt kui ööl vastu Suurt Reedet. Rahvast oli linna peal nagu murdu. Selline tunne oli nagu neil polekski kodu. Muusika lõugas iga nurga peal ja pudelikillud olid koristamata veel eelmisest õhtust.”
“Masendav, mõtlesin. Kui ilusas ja vaikses pühademeeleolus oli olnud Eestimaa neljapäeva õhtul, kui ma sealt lahkusin. Kui perekeskne ja ilus on meie mõtlemine ning viis hoida kodurahu ajal, mida kogu maailm tähistab,” jätkab Londonis resideeruv Lust.
“Ma olen viimasel ajal mõelnud sellele, kuidas ma tahaksin, et ühel päeval kasvaksid mu lapsed üles Eestimaal. Kasvõi see väike võrdlus munadepüha tähistamisest tõi minus esile võrratud kodumaatunded.”