Kirjanik Kati Murutar (42) on füüsiliselt raskete maatöödega toime tulemist õppinud ja saab hakkama hoolimata kinnikülmunud veetorustikust, lõppeda ähvardavast kaevuveest ning pidevalt kinni tuiskavast sissesõiduteest.
“Kaheksa aastat tagasi soetasin selle talu sisetunde järgi, uute energiate jastusse üleminekuks valmistudes,” räägib Kati ajakirjale Naised. “Olen viga- ja õppetundhaaval omandanud oskused ümber käia kõigi elementidega – tuli, vesi, õhk ja maa.” Tallinnas sündinud, Pärnus kasvanud ning Tartus üli- ja elukoolis käinud Kati pole kunagi varem mingit maatöö- ega ka eradatuse kutsumust tundnud. “Praegu tunnetan eriti selgelt, kui olulised on õiged kaaslased selleks, et elada õiges kohas sellises elulaadis, mis soosib loomingut igas tähenduses.”
“Olen võimalikult ideaalsete rütmide saavutamiseks paar hobust meile siia Eedeni elukooli toonud. Lahke loomuga ja ilmastikukindlad. Kuna ma töötan kodus – teen siit vaid kord nädalas korjelende uute tekstide materjali kogumiseks -, on mul iga päev pühapäev oma pühakojas. Ehkki eelmise ajastu inimesed, kes näevad maailma väga teisiti, podisevad midagi elukvaliteedist ja nimetavad mu igas mõttes loovat elulaadi range režiimiga sunnitöölaagriks.”